Gümnasistid ja kutseõppurid tegutsesid koos kestlikkuse nimel
Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilased osalesid rahvusvahelises projektis, kus ettevõtmistesse kaasati ka Pärnumaa kutseõppurid. Projekti eesmärk oli teadvustada kestlikkuse olulisust ning süvendada vastutustundlikku tarbimist.
Pärnu Ühisgümnaasiumi (PÜ) õpilastel olid eelmisel nädalal külas Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Poola ja Horvaatia eakaaslased, kellega osaletakse Erasmus+ projektis „YES: Young Europeans for sustainability“ („JAH: Noored eurooplased kestlikkuse heaks“). PÜ kaasas projekti ka Pärnumaa Kutsehariduskeskuse (PKHK), kes korraldas töötoa, kus loengule järgnes praktiline tegevus „Zero-waste cooking“. Selle viis läbi kutseõpetaja Herkki Ruubel koos koka eriala õpilastega.
Ühisgümnaasiumis toimus projekti raames ka moesõu, mille eesmärk oli kutsuda inimesi üles tarbima rohkem teise ringi rõivaid. Moesõud aitasid samuti ette valmistada PKHK õppurid.
Jätkusuutlik moesõu
Moesõule eelnevatel päevadel tuulasid kuue riigi noored kohalikes teise ringi kauplustes ning otsisid kestliku moe esitlusele sobivat riietust, mis pidi vastama ühele etteantud viiest teemast: vanaema sünnipäev, kui vanaemaks on Iris Apfel; esimene kohting Harry Stylesiga; kosmosepidu; tavaline hommik Vivienne Westwoodiga ja „ma olen see, kes ma olen“. Mõni riideese või aksessuaar võis olla pärit ka oma vanaema või ema riidekapist, õe või sõbranna üleliigsete riiete kotist. Oluline oli, et rõivas oleks teise ringi oma.
Modellidena astusid projektinädalal üles kaks tosinat õpilast. Meigi ja soengu tegid kestliku moe modellidele PKHK kosmeetiku ja juuksuri eriala õpilased, järgides juukseaksessuaaride puhul ringmajanduse põhimõtet ning kasutades näiteks tootmisest järele jäänud riideribasid. PKHK õpilased lähtusid tänapäeva suundumusest „vähem on rohkem“, kasutades naha- ja keskkonnasõbralikke tooteid ning meigivahendeid.
Moesõud said jälgida kõik huvilised, mitte ainult oma kooli õpilased. Publik elas kaasa plaksutades ja huilates. Tagantjärele tagasiside oli samuti väga kiitev, avaldas kogu nädala ettevõtmise eestvedaja, PÜ projektijuht Liis Raal-Vilks.
„Kokku oli meil 24 modelli ja projektinädalal Eestis osales 23 välis- ja kümme ühisgümnaasiumi õpilast,“ avaldas projektijuht. Neil, kes modellina üles ei astunud, oli moesõul muu ülesanne, näiteks leida taustaks sobilik muusika, olla tehniliseks abiks, kutsuda modelle sõu ajal ükshaaval ette jms, tutvustas Raal-Vilks ettevõtmise telgitagust.
Raal-Vilks rääkis, et projekt käsitleb ÜRO 17 kestliku arengu eesmärki, kaasates partnerkoolide noori kui tulevasi aktiivseid maailmakodanikke rahvusvahelisele koostööle. Eesmärk on soodustada noorsoo aktiivset osalust ühiskonnaelus kestliku arengu võtmes nii kogukonna kui Euroopa tasandil.
Kõigis kuues partnerriigis keskenduti projektinädala jooksul konkreetsetele kestliku arengu eesmärkidega seotud tegevustele, korraldati loenguid ja töötube ning õppekäike ja arutelusid. Eestis oli projektinädala keskmes kvaliteetne haridus, tööhõive ja majanduskasv ning vastutustundlik tootmine ja tarbimine. Zero waste’i maailmavaadet propageeriv töötuba korraldati samuti vastutustundlikku tarbimist silmas pidades.
Projekt lõpeb suvel 2023, jäänud on veel viimane lähetus mais 2023 Itaaliasse. Peakoordinaator on Prantsusmaa.
Toidukultuuride erinevus selgus salati maitsestamisel
PKHK kutseõpetaja Herkki Ruubel pidas rahvusvahelises projektis osalenud õpilastele loengu ja juhendas seejärel kokanduse töötuba.
Zero waste’i elustiil tõlgitakse nullkulu elustiiliks. Kas zero waste cooking võiks olla Eesti keeles nulljäätmetega kokandus või kuidas teie, HERKKI RUUBEL, seda mõistet emakeeles kasutate?
Zero waste ei saa olla päris nullkulu elustiil. Mina olen toidumaailmas lahterdanud zero waste’i kaheks: lehest juureni ja ninast sabani filosoofia.
Me vaatame pealt, kuidas inimesed viskavad järjest enam ära kõlbulikke toiduaineid. Me peaksime sööma loomast rohkem osasid kui vaid sisefilee ja hakkliha. Zero waste ei hõlma ainult kulinaariat, vaid ka moemaailma. Palju kantakse riideid moe pärast ja oma garderoobi sisu värskendatakse igal aastal või lausa iga kuu. Mida enam meil odavmoega tegelevaid kette on, seda enam toodame riiete näol kolossaalseid ühikuid prügi. Tänapäeval kohtab väga harva mõttemaailma, et riided kantakse päriselt ribadeks.
Te pidasite noortele ka loengu. Palun mõned mõtted kokkuvõttena sellest.
Me rääkisime enamasti zero waste’ist toidumaailmas, kuid arutlesime ka zero waste’i kui nähtuse üle transpordis, moetööstustes ja turismis. Jõudsime järeldusele, et kui me ei hakka rohkem seda filosoofiat järgima, siis kurname planeeti ja selle kaudu ka enda elukvaliteeti.
Projektis osalesid eestlastega kokku kuue riigi noored. Kui palju neid kokkamas oli?
Kõik, kes osalesid loengul, said võimaluse ka kokata. Korraga kokkas umbes 35 inimest.
Kui teadlikud olid noored – mujalt ja meie omad – säästlikkuse põhimõtetest kokanduses?
Noored olid vägagi teadlikud nii toidu- kui ka elektroonikamaailmas esinevatest zero waste’i põhimõtetest. Kahju on ainult sellest, et küsimusele „Kas keegi teie hulgast ise ka selle põhimõtte järgi elab?“ vastati eitavalt.
Loengu järel oli salatiteemaline töötuba, kus kasutati toorainena jääsalatit, kapsast, peterselli, tatrapopkorni, porgandit, läätsesid. Kas peterselli dressing oli kaste, milles pealsed ja juured, ja kas porgandil kasutasite ka pealseid?
Porgandipealseid me ei kasutanud, kuna talvel on nende kvaliteet kehv. Küll aga valmistati porgandi- ja kartulikoortest krõpse salatile panemiseks. Petersellikastmes kasutasime tõepoolest ka pealseid ja juuri.
Kas teiste jaoks, mitte teile, oli salati tegemise juures midagi üllatavat?
Kultuuritausta erinevus tuli väga hästi välja salati maitsestamisel. Itaalia ja Prantsuse õpilased tunnetasid maitsestamist mitu korda paremini kui Eesti õpilased. Õpilasi endid üllatas, kui loovalt võib suhtuda toidujäätmetesse.
Kas õpetate oma õpilastele, tulevastele kokkadele, kokandust samal põhimõttel?
Alati.