Kellele püha, kellele puhkus …
… kellele pagendus ja kellele pelgus või isegi põlgus.
Võib arvata, et õpetajatele, seda nii lasteaias kui koolis, tekitavad jõulud mitmeid probleeme ning vastamata küsimusi: kellele on need pühad, kellele puhkus, kellele pagendus ja kellele pelgus või isegi põlgus … Ja vaene laps peab olema selle täiskasvanute keedetud supi sees.
Vast kõige suurema jõulusegaduse sees on lasteaia- ja algklassiõpetajad. Olen alati rõhutanud, et õpetaja peab olema laste-õpilaste ees aus nii oma maailmavaatelt, väärtushinnangutes kui usus. Teisalt ei ole ateistist õpetajal õigus võtta ära Pipilt usku taevas viibivasse emasse ega ka jõuludesse.
Elame postmodernistlikul ajal – tänane tõde ja teadmine võib osutuda homme pooltõeks ja aasta pärast valeks. Oleme jõudnud nii kaugele, et ei julge ega oska defineerida elu olemust, küll aga suudame seda hävitada oma äärmiselt loodusvaenulike tegudega, rääkimata sõdimisest ja massihävitusrelvadest, mille tase ja võimalused järjest arenevad. Arvata on, et just sellel sajandil saab teoks Maa häving või siis toimub täielik leppimine ja tuleb lõpp sõdadele – muud võimalust lihtsalt ei ole.
Ehk saame siis ka aega tõestada inimhinge olemust, astraalsust ja teisi müstilisi ilminguid, mis on seotud elu ja siinses ilmas olemisega. Seega oleks vist ausa õpetaja vastus: „Ma ei tea, aga tore, kui sina nii usud …“
Jah, tõsi, et iga usu varjus on tohutult palju tapetud, tapetakse ka praegu ja kahjuks tulevikuski. Kõike hullem on, et seda sageli ühe usu sees ja jumala meelevallas, nagu see leiab praegu aset Venemaa ja Ukraina tõsiusklike vahel. Senini puudub vastus ka küsimusele, kes on rohkem inimesi tapnud, kas kristlased või moslemid. Ärgem unustagem aga tõsiasja, et neil on ühine jumal ja püha raamat Vana Testamendi näol – seega on toimunud ja toimib tegelikult vennatapp.
Teisalt viib ka mitte millessegi või ainult endasse uskumine ja teadmine, et surm on lõpp, meid sageli teise äärmusse: peale mind tulgu või veeuputus! Üle laipade tähtede poole … Kuniks elu … Noorelt on ilus surra ja vanadus on piinarikas … jne jne.
Mul on olnud õnn viibida ühe laua taga Uku Masingu ja Evald Saagiga ning vestelda põhjalikult usu olemusest, sünnist, surmast ja teispoolsusest. Nimetatud meeste arusaam ületas kümneid kordi tavausklike arusaamu ning just neid mehi ja nende kirjutisi tasub põhjalikumalt lugeda, otsimaks tõelisusele lähimat vastust.
Loodusseadused on üle meie ja iga avastus tõstab meie ette kolm lahendamist vajavat küsimust. Mõelda vaid, kui kogu see raha, mis kulub sõjatööstusele ja arvata on, et viib peagi kogu Maad hävitava katastroofini, oleks teaduse käsutuses! Ehk leiaksime siis paljudele küsimustele ka rahuldavad vastused.
Seega soovin jõulurahu ja teadmist, et ei tea me sellest elust ja selle olemusest suurt midagi. Andkem oma lastele vabadus ise valida oma väärtused ja uskumused, mis on siiski kantud lootusest ja ootusest inimhinge headusesse ja jäävusesse. Vastus „ma ei tea“, tekitab uudishimu ja paneb inimese õppima ning leidma vastused seni vastamata küsimustele.
Häid jõule pühitsejatele, jõulude eest pagejatele ja paganatele!