Koroonaviiruse laialdast levikut soodustab süvenev muretus riskide pärast
Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu detsembrikuised tulemused näitavad, et koroonaviiruse püsivalt suurest levimusest hoolimata, on nende inimeste hulk, kes pärast võimaliku nakatunuga kokkupuutumist oma käitumises midagi ei muuda, kerkinud viimase kahe aasta rekordtasemele.
7.–20. detsembrini toimunud seireetapi vältel testiti koroonaviiruse suhtes 1864 täisealist. Neist 5,9% andis positiivse viiruseproovi ja 4,2% oli jätkuvalt nakkusohtlik. See tähendab, et potentsiaalselt nakkusohtlik on iga 24. täisealine. Nakkus on ühtviisi levinud kõigis vanuserühmades ja nii meeste kui ka naiste seas. Nakkusohtlikest 60%-l esinevad üldjuhul kerged või mõõdukad haigusnähud.
Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul kujundab praegust koroonaolukorda endiselt omikrontüve kergesti nakkav alamvorm BA.5. Viiruse laialdast levimust soodustab inimeste ohutunde vähenemine. Nii on seekordse etapi käigus puutunud võimaliku nakatunuga kokku iga seitsmes täisealine, kuid 80% neist ei ole pärast seda nakkuse võimaliku leviku pidurdamiseks midagi ette võtnud. „Viimasel ajal on märkimisväärselt kasvanud ka nakatumine teistesse hooajalistesse hingamisteede haigustesse, näiteks grippi ja RS-viirusesse, seepärast võib olla, et inimesed suhtuvad juba ka koroonasse kui võrdlemisi tavalisse viirushaigusesse, jättes erilised ettevaatusabinõud tähelepanuta. Kuna aga rasked haigusjuhud võivad vajada kõigi nende viiruste puhul haiglaravi, eriti väikelastel ja eakatel, võiks siiski igasuguste haigusnähtude korral lähikontakte võimalikult palju vähendada,“ rääkis Kalda.
Antikehade uuringus osales seekord 1876 inimest, neist 91%-l olid antikehad olemas. See näitaja on püsinud üsna muutumatu juba septembrist alates. Mis puutub nakkuse levimusse vaktsineeritute seas, siis tõhustusdoosiga vaktsineeritute ja tõhustusdoosi tegemata jätnud vaktsineeritute vahel märkimisväärset erinevust pole, hoolimata tõsiasjast, et neil, kes on saanud kaks tõhustusdoosi, on antikehade tase veres märkimisväärselt suurem kui ühe tõhustusdoosiga vaktsineeritutel. Kõige väiksem on viiruse levimus nende seas, kes on koroonat põdenud ja ka vaktsineeritud.
Kui tõhustusdoosi soovijate osakaal üle 65-aastaste vanuserühmas püsib kolmandiku juures, siis keskealiste puhul on huvi lisavaktsiinidoosi vastu langenud 13%-ni. Kalda sõnul tasub tõhustusdoosi tegemine siiski ette võtta kõigil riskirühmadesse kuulujatel, et vältida rasket haigestumist. „Praegune haiglaravi statistika näitab, et haiglas on koroonaviiruse tõttu eeskätt just need eakamad, kes on kas vaktsineerimata või kel on vaktsineerimisest või tõhustusdoosist juba palju aega möödas,“ selgitas Kalda.
Koroonaviiruse levimuse seireuuringut teeb Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadusrühm koostöös Synlab Eesti, Medicumi ja Kantar Emoriga.