Kuidas valmis lepatriinukate muinasjutuline jõulumaa?

Jõulukuu on laste jaoks oodatud ja lustlik aeg, mil lasteaias kaunistatakse rühmaruumid, aknad ja õu ning hakkavad käima päkapikud. Põlva Lepatriinu lasteaia lastel on sel aastal ka päris oma jõulumaa. 

Lasteaia direktor Kätlin Kaljas räägib, et Põlva Lepatriinu lasteaed võttis paar aastat tagasi suuna õuesõppele, millest kasvas välja projekt nimega „Lepatriinu hoovilust“. Sellega seoses on lasteaia töötajad, lapsed ja lastevanemad loonud ühiselt lastele õues tegutsemise võimalusi. Tänavu novembris tuli hoolekogu liikmetel mõte teha lastele ka päris oma jõulumaa, sest hoovis leidub veel nurgake, kuhu pole midagi maalitud ega meisterdatud.

Kuidas selline muinasjutumaa võimalikuks sai? Direktor meenutab, et pärast seda, kui jõulumaa idee oli välja käidud, valitses mõnda aega vaikus. Siis saabus sõnum paari fotoga ühelt lapsevanemalt, kes lisas, et rohkem ta ei näita, sest muidu pole üllatust. „Sellest hetkest peale teadsin, et see on heas mõttes vaikus enne tormi. Järgmisena tuli kohale ema, kes oli teinud joonise ja lasknud selle järgi meisterdada jõulumaa värava.“ 

Koostöö, mis liitis kõiki

Kätlin Kaljas tunnistab, et oli elevil nagu väike laps. „Esimese advendi pühapäeval seadsimegi üles esimesed meisterdused ja kaunistused. Järgnev nädal pakkus palju üllatusi, sest igal õhtul tekkis jõulumaale midagi uut ning lastele jagus avastamisrõõmu igaks järgnevaks hommikuks. Teise advendi nädalavahetusel oli õuealal vilkam sagimine kui kunagi varem. Emad ja isad sättisid paika meisterdusi ja kaunistusi, tulukesi ja laternaid. Meil on vanematega väga vedanud, nad on hästi tublid ja tragid. Kusjuures nii palju isasid kui seekord ei ole ma varem toimetamas näinud. Kui kõik oli lõpuks valmis, avanes õhtupimeduses imeline vaatepilt. 5. detsembril avasimegi ühiselt muinasjutuliselt kauni lepatriinukate jõulumaa.“ 

Direktor ütleb, et tulede süttides kostis laste suust üllatust ja vaimustust väljendav „Vauu!“. Nii mõnigi pisipõnn lasi end selili lumehange ja lebas seal mõnuledes mitu minutit. Lasteaia kokad olid küpsetanud tähtsa sündmuse puhuks piparkooke ja keetnud kuuma teed.

Õpetajad on öelnud, et sellist jõulumaad ei ole Lepatriinu lasteaias varem olnud. Laste jaoks on see suurepärane koht mitmesugusteks õuesõppetegevusteks – siin saab loendada lumememmesid, lepatriinusid kuusepuul ja kingipakke saanis, õppida matemaatilisi mõisteid. Jutustamiseks ja kirjeldamiseks pakub jõulumaa ainest rohkem kui ükski pilt. Kätlin Kaljas ütleb, et näeb oma kabineti aknast tihti, kuidas möödakäijad jäävad seda kaunist vaatepilti imetlema. Tulemus on tema sõnul ühiselt panustatud aega ja vaeva väärt. „Usun, et see liidab meid veelgi, annab head eeskuju ja õpetab koostööoskust ka lastele.“

Ühiselt loodud jõulumaagia

Lasteaia hoolekogu esimees Piret Valdmaa tõdeb, et sellised suuredalgatused sünnivadki üksikutest mõttevälgatustest ja välja öeldud lausetest. Koroona ajal lasteaias alanud Hoovilusti käigus valmistasid iga rühma lastevanemad oma rühma mängualale mõne atraktsiooni. Juba mitu aastat on lasteaias olnud tavaks, et esimeseks advendiks ehivad hoolekogu liikmed saalis kuuse. „Me väga hindame ja hoiame oma õpetajaid ja teeme seda seepärast, et neil oleks kergem,“ ütleb hoolekogu esimees. „Kui hakkasime hoolekoguga jõuludele mõtlema, pakkusin välja, et seekord võiksime jälle kaheksa rühmaga midagi koos teha. Arutasime, et tore oleks üks suur jõulumaa. Sealt hakkaski mõte veerema ning muudkui kasvas. Kui alguses mõtlesime oma rühma vanematega teha õuele paar päkapikku, siis kuuldes ja nähes, milliseid suuri plaane teised rühmad teevad, meisterdasime hoopis kolme vaguniga rongi.“

Jõulumaal saab näha eri moega lumememmesid, kuuski, päkapikke, kitsekesi, sokkusid ja teisi metsaelanikke. Eriti uhke näeb välja päris ehtne vanaaegne saan, mille ette on rakendatud kuuseokstest valmistatud hobune. Piret Valdmaa räägib, et vana saani lasi üks õpetaja oma isal ja vennal maalt käruga kohale tuua. „See oli väga suur ettevõtmine, ja hästi tore, et viitsiti vaeva näha. Tean, et paljud pered meisterdasid koos ning kutsusid ka sugulased, sõbrad ja naabrid appi – nii kujunes sellest tõeliselt kogukondlik ettevõtmine.“

Meisterdamiseks on kasutatud puuronte, pakke, kände, kaste, lauajuppe, oksi ning muud looduslikku ja taaskasutusmaterjali. Valminud asjad ei tohtinud olla liiga õrnad, et lapsed võiksid neid katsuda. 

Rongi tegemiseks saadi kastid ühe lapsevanema firmast, värvid aga toodi kodudest, kus oli varasemast mõni värvipurk üle jäänud. Samuti on kodudest pärit vanad rehvid ja kõik jõulutuled.

Tulesid ja tulukesi, valguskette, laternaid ja sädelevaid ehteid on jõulumaal kasutatud palju ja need aitavadki luua meeleolu. Piret Valdmaa räägib, et hoolekogu esimesel kogunemisel selgus kõigi suureks rõõmuks, et uue hoolekogu aseesimees on ametilt elektrik. Seega ei olnud juhtmete ühendamisega probleemi ning sai lasta fantaasial lennata.

Esimesed kaunistused pandi paika juba esimeseks advendiks novembri lõpus. Lepiti kokku, et hiljemalt teiseks advendiks on kõik valmis. Sel nädalavahetusel oligi lasteaia õues saginat kõige rohkem, direktor Kätlin Kaljas peaaegu elas lasteaias, veetes terve nädalavahetuse seal. 

5. detsembril jõulumaa avamisel tõdesid kõik, et valminud jõulumaa on palju suurem, muinasjutulisem ja põnevam, kui alguses ette kujutati. Eriti maagiline ja ilus on see mõistagi õhtul pimedas. Lastevanemad tunnustasid toreda mõtte eest hoolekogu, hoolekogu liikmed omakorda ettevõtlikkuse ja kaasalöömise eest lastevanemaid.

Piret Valdmaa on hoolekogu esimehena tänulik hoolekogule ja kõigile vanematele, kes mõttega kaasa tulid ja oma panuse andsid. Tema sõnul on Lepatriinu lasteaias tugev peretunne ja direktor Kätlin Kaljas suurepärane eestvedaja, kes kõiki asjaosalisi – hoolekogu, õpetajaid ja lastevanemaid – toetada, innustada ja liita oskab. Jõulumaa saigi sündida kõigi ühise tööna ning soovist lastele rõõmu teha. 

Laste siiras rõõm

Rohetriinude rühma õpetaja Anne Vanahans, kes on töötanud Lepatriinu lasteaias 46 aastat ütleb, et on alati soovinud, et lasteaias oleks selline jõulumaa. 

Rohetriinude rühm on sobitusrühm, kus käib üheksa last. Selle rühma lastevanemate, laste ning rühmaõpetajate valmistatud on puudel rippuvad CD-plaatidest kaunistused. Õpetaja räägib, et plaadid värviti ja kaunistati ning muudeti jõulupäraseks. „Kes kasutas sädelust, kes pani helkivat karda – fantaasia oli piiritu. Kui ehted olid valmis, läksime lastega ja kaunistasime puud ära. Lapsed on väga uhked, et nende ja vanemate koos tehtud ehted puude küljes ripuvad. Rõõmu tunnevad nad muidugi kogu jõulumaast. Meie rühma lastele meeldib kõige rohkem lepatriinudega kuusepuu, kus igal oksal on lepatriinu. Lepatriinu ongi ju meie lasteaia sümbol ja meie oleme üks suur lepatriinukate kogukond.“ 

Anne Vanahans räägib, et päeval õues olles käivad lapsed jõulumaal loomi paitamas ja vaatamas, kas vahepeal on midagi muutunud. Eriti imelist vaatepilti pakub tema sõnul jõulumaa õhtul, kui tuled põlevad. „Avamisel imetlesid lapsed maja seinale projitseeritud tiirlevaid suuri lumehelbeid ning imestasid, kuidas need sinna said. Põnevaid valgusefekte on õuealal palju. Õhtul, kui vanemad lastele järele tulevad, ei kiirusta keegi lahkuma, vaid veedetakse koos jõulumaal aega.“

Õpetaja ütleb, et Rohetriinud said jõulumaast inspiratsiooni oma rühma jõulumuinasjuturaamatu tegemiseks. „Lapsed valivad ise tegelased ja mõtlevad loo välja, pärast illustreerime ära ja paneme raamatuks kokku.“

Jõulupeod on Põlva Lepatriinu lasteaias juba peetud. Iga rühm tegi seda omamoodi. Rohetriinude rühma jõulupidu toimus vahva programmiga Karilatsi vabaõhumuuseumis. Kingipaki said kõik kohalikud lasteaia- ja algkoolilapsed traditsiooniliselt Põlva vallalt.