Liikumine toetab koolis õppimist ja heaolu
Äsja ilmus trükist Tartu Ülikooli liikumislabori ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös sündinud materjal „Liikumine, õppimine ja heaolu: ülevaade teadusuuringutest ja parimatest praktikatest koolis“. Uuringutulemustele tuginedes kirjeldab ülevaade, kuidas liikumine aitab kaasa laste ja noorte kehalisele ja vaimsele tervisele, arengule, õppimisele ja heaolule, ning selgitab, kuidas liikumist koolipäevaga eri viisil siduda.
Tänapäeva istuvat ajastut iseloomustab laste ja noorte vähene liikumisaktiivsus ning liigne ekraaniaeg. Piisavalt ehk vähemalt tunni päevas liigub aktiivselt vaid 43% 1.–9. klassi õpilastest. Õnneks nähakse laste liikumist riiklikult strateegilise tähtsusega teemana ning tõstetakse esile ka haridusvaldkonnas. Haridusasutuste ühe ülesandena nähakse vaimselt ja füüsiliselt turvalise liikumist soodustava õppekeskkonna ja -korralduse kujundamist.
Ka riiklikes arengukavades rõhutatakse, et laste tervisele ja tervisega seotud teadmiste, oskuste ja hoiakute kujundamisele, teisisõnu tervise kirjaoskusele tuleb pöörata tähelepanu kõigil haridustasemetel. Samuti näitavad uuringud ja senised kogemused, et koolis on liikumisvõimaluste loomiseks tänuväärsed võimalused ning liikumine ja õppimine toetavad teineteist.
Paraku pole seni kooliperedele olnud kättesaadavad ülevaatlikud materjalid, mis selgitaksid liikumise, õppimise ja heaolu seoseid ja koolide võimalusi liikumist juurde tuua. Uus ülevaade just seda tühimikku täidabki.
Haridusuuendusprogrammi „Liikuma kutsuva kooli“ eestvedaja ja TÜ liikumislabori juhataja Merike Kull on teadusuuringuid ja koolide kogemust kokku võtva trükise üle rõõmus. „Raamatu idee tuli koolidelt – liikumislaborilt lihtsalt küsiti üsna palju, kas uuringuid ja näiteid on kuskil kompaktsemalt ka kokku võetud,“ selgitab ta.
Kull toob välja, et paljud raamatus kirjeldatud lahendused on juba Eestis läbi proovitud – liikuma kutsuvate koolide võrgustikuga on praegu liitunud 184 kooli. Eks see ongi ju koolide tänuväärne kogemus, mida me ka raamatus saame kokku võtta ja mille põhjal soovitusi jagada. Ülevaatesse on panustanud väga paljud Eesti koolid.
Ülevaade on mõeldud nii neile, kes on juba õpilase, õpetaja, koolijuhi, ametniku või lapsevanemana liikumisvõimaluste loomisega tegelenud, kui ka neile, kes alles mõtlevad, miks võiks liikumine olla vajalik ning mida selles osas on võimalik teha.
Liikumise igapäevane kasu
Hiljutine tervisekriis tõi kaasa laste füüsilise ja vaimse tervise näitajate märkimisväärse halvenemise. Liikumise lisamine laste igapäevaellu pakub palju võimalusi seda leevendada. Teadusuuringute kohaselt ennetab igapäevane liikumine haigusi ja terviseriske (nt südame-veresoonkonnahaigused, ülekaal) ning ka lühinägevuse tekke riski. Liikumisel on laste kehalise arengu ja vormisoleku ning motoorsete oskuste kujunemise juures asendamatu roll, see muudab füüsiliselt võimekamaks ja kehaliselt osavamaks, tugevdab luid ja loob aluse edasiseks aktiivseks ja tervislikuks eluviisiks.
Liikumine toetab nii vaimset tervist kui üldist elukvaliteeti, enesehinnangut ja psühholoogilist heaolu vanusest olenemata. Kui lapsed on regulaarselt kehaliselt aktiivsed, ennetab see ka meeleoluhäireid, leevendab ärevust ja aitab stressiga toime tulla. Regulaarsel liikumisel tajutakse suuremat heaolu- ja õnnetunnet ning eluga rahulolu.
Suurem liikumisaktiivsus vähendab depressiooni esinemise sagedust ja leevendab depressiooni sümptomeid. Lisaks ajukeemia tasakaalustamisele aitavad liikumistegevused suurendada enesetõhusust ehk usku oma võimetesse saada mitmesugustes olukordades hakkama – just vähene usk endasse on sageli depressiooni üks põhjustest.
Uuringutes on välja toodud, et lastel ja noortel, kes on kehaliselt aktiivsemad, on ka ajutegevus aktiivsem. Näiteks enne testi vaid 20 minutit jalutanud õpilased olid edukamad nii tähelepanu- ja mälu- kui lugemis- ja matemaatikatestides, sest nende aju oli palju aktiivsem kui teisel uuritud grupil ehk istunud lastel. Liikumine muudab aju plastilisemaks, toetab tähelepanu ja mälu, mõtlemist ja info mõistmist. Nii paraneb õppimisvõime ning sellega koos ka õpitulemused. Õppimist käsitlevate uuringute tulemused on näidanud, et sunnitud paigalolekut õppimise ajal võib aju käsitada stressiolukorrana ja stress pärsib tähenduslikku õppimist.
Liikumisvõimalused koolis toetavad koolirõõmu ja heaolu. Loomulikul moel õppetöösse integreeritud liikumise mõjul on lapsed ja noored innustunumad õppima ja pingutama. Eesti koolides nii õpilaste kui õpetajate seas tehtud küsitlustest on selgunud, et koolides, kus liikuda saab kogu päeva jooksul, on õpilased kooliga rohkem rahul. Eriti just noorematel õpilastel seostub liikumisaktiivsus vahetundides suurema kuuluvustundega kooli suhtes.
Ka on küsitlused näidanud, et õpilastele meeldib olla tunnis aktiivselt kaasatud ja kehaliselt aktiivne ning mängulist õppimist ja tunde väljaspool klassiruumi hinnatakse väga.
Liikumine toetab ka häid suhteid. Näiteks on leitud, et suurem kehaline aktiivsus vahetunnis on seotud paremate õpilastevaheliste suhete ja suurema kuuluvustundega. Aktiivselt mängides paranevad oskused, mille abil laps või noor saab arendada ja hoida sõprussuhteid, teha koostööd, juhtida teisi ning tegutseda meeskonnaliikmena.
Eriti kasulik on õues viibimine. Aktiivne õues mängimine aitab parandadaemotsionaalset heaolu, sest selle mõjul vähenevad ärevus, meeleoluhäired ja agressiivsus. Mida rohkem lapsed ja noored õues aega veedavad, seda vähem esineb neil vaimse tervise probleeme. Suuresti tuleneb see seos sellest, et õues on lapsed ja noored kehaliselt aktiivsemad.
Liikumine ja aktiivne mäng aitab kriisidega hakkama saada: need aitavad lastel taastuda ja kohaneda pärast kogetud kaotusi, traumasid, elu- ja õppekorralduse muutust või eraldatust ning ennetada kriisiga kaasnevat emotsionaalset valu.
Põhjalikumalt saab lugeda ülevaatest https://www.liikumakutsuvkool.ee/wp-content/uploads/2022/11/Liikumine_6ppimine_heaolu_A4_veeb_highres.pdf