Mängud ja laulud toovad tundidesse emotsioone

23. dets. 2022 Sirje Pärismaa toimetaja - 1 Kommentaar
Erika Veide. Foto: „Edu ja tegu“

Rahatarkuse tõdede paremaks omandamiseks ja ettevõtliku hoiaku arendamiseks on valminud lustakad õppevahendid: laulud ja mäng „Ettevõtlusseiklus“. 

Üheksa laulu muusika on loonud ja lood sisse laulnud Laikrete perebänd, sõnad kirjutanud haridus- ja noorteameti programmi „Edu ja tegu“ alushariduse õppematerjalide looja Erika Veide

Kuidas laulud sündisid? Kas luule tuleb tuulest? 

Iga loovusepuhang on loojale nauditav. Sain lauludega öelda välja palju tähtsaid asju, olulisi hoiakuid ning väärtusi, ja mis peamine − need jäävad korduma, ilma et see tüütuks muutuks. Sain tööd tehes aru, kui palju hoiab meid tagasi hirm ebaõnnestumise ja tagasiside ees. Üheksa laulu sõnad valmisid mõne nädala jooksul, lihtsalt kõike tuli teha teiste asjadega paralleelselt, loomepuhkust võtta ei saanud. Hakkasin oma tekste armastama ja sain aru, kui võimas relv see on. 

Kuidas õnnestus siduda loomelendu ja õpieesmärke nii, et tulemus ei mõju kunstlikuna?

Kirjutades koos Liisi Kirchi, Heli Mäesepa ja Inna Sidorukiga alusharidusele teist õppematerjali, teadsin, et raamatust üksi on vähe. Minus hakkas idanema mõte teemakohastest lauludest. Kuna õppematerjal on elust enesest, meie enda laste ja nende lugudega seotud, siis midagi kunstlikku karta ei olnud. Mõned laulud on täitsa minu igapäevaelust. Olen nelja lapse ema ja elus on olnud igasuguseid situatsioone, mõned juhtuvad harva, aga mõned mustrid kipuvad läbi aastate korduma. Luues sõnu laulule „Kes küll kulutas mu aja“ tulid kõik read elust enesest. Lastele tuleb õhtune magamaminek liiga vara ja katkestab midagi nende jaoks väga olulist. Just eile õhtul oli pesamuna väga kurb, et mänguaeg sai otsa ja tuli minna hambaid pesema. Panin loo Youtube’ist mängima. Loo lõppedes saime voodis rääkida palju põnevat: millele täna kõige rohkem aega kulus, mille üle on hea meel, mis jäi pooleli, mida tahaks homme teha, kas midagi võiks jätta tegemata ja mitu tundi meil üldse magamiseks ja tegutsemiseks on. Siis kuulasime veel korra seda lugu ning laulsime juba kõik kaasa. Olen saanud lapsevanemana juba mitut laulu kasutada. 

Kuidas sujus koostöö Piret Laikrega?

Piret on äärmiselt toetav ja motiveeriv inimene. Kui rääkisin talle mõttest luua õppematerjali juurde laulud, hakkasid tal kohe silmad särama. Küsis sõnade kohta, aga neid mul ju veel polnud. Piret arvas, et võiksin kirjutada sõnad ikka ise, sest tean täpselt, mida öelda tahan. Isegi see ei kohutanud, et ma polnud sellist asja varem kunagi teinud. Pärast kolmanda laulu sõnu helistas Piret ja ütles, et kirjuta midagi ka „kolme või kuue peale“. Siis sai loometöö uued mõõtmed, kirjutasin laule valsitaktis või polkarütmis. Oli väga põnev oodata, millise lahenduse Piret sõnadele leiutab. Kõige vahvam oli, et need olid alati minu omast kardinaalselt erinevad. 

Kui õhtul hilja andis telefon voodi kõrval märku saabunud sõnumist, oli see tavaliselt teade: „Hakka kuulama, uus laul sai valmis.“ Ja nii need üheksa laulu viie nädala jooksul ilmavalgust nägid. Kõik täiesti oma nägu ja tegu.

Kuidas laule tundides kasutada?

Laulud on väga hea toetus alushariduse õppematerjalile, kuid ka esimeses ning teiseski kooliastmes. Iga laulu juurde on loodud fonogramm, mis võimaldab sõnu kohendada, kui plastiliinist voolimine ei ole enam eakohane või kogu aega ei röövi enam mitte multifilmid, vaid hoopis Tik-Tok. Laulud annavad edasi hoiakuid, räägivad laste muredest ja võimalustest. Nootidega on ilmumas raamat, kus on iga laulu juures kirjeldus, milliseid teemasid võiks laul katta, millise alapädevuse arengut see toetab, millist õpitulemust aitab saavutada ning milliseid küsimusi saab laulu juurde esitada. Kuna teemad on igapäevased, võib iga aineõpetaja tuua vahel oma tundi muusikat ja laulu, see ei peaks olema vaid muusikaõpetaja pärusmaa. Laule võib kasutada kunstitundides inspiratsiooni ammutamiseks, keeletundides tööks tekstidega, et leida elemente ja luua ise uusi tekste. 

Millised on teie ootused laulude kasutamisele?

Laule võib lihtsalt kuulata, laulda, kasutada dramatiseeringute osana. Iga laulu juures on info, kust õpetaja saab teada, millist ettevõtluspädevuse alapädevust ta selle laulu kuulamise, arutamise või õppimise käigus toetab. Minu lootus ongi, et rühmaõpetaja ei pelgaks lastega laule kuulata ja arutada ega jätaks seda vaid muusikaõpetajatele. Koolis saavad klassiõpetajad neid mitmesuguste teemade juures kasutada. See vast olekski kõige vahvam, kui laulud jõuaksid muusikatundidest, lasteaedadest, koolidest ka kaugemale, näiteks huvikoolidesse.  

Kas fonodele saavad õpilased ise teha uusi sõnu?

Mõned lapsed soovivad kodus esineda ja harjutada, selleks puhuks on fonogrammid lastele programmi „Edu ja tegu“ Youtube’i kanalilt kergesti leitavad. Kui klassi-, aine- ja rühmaõpetajad tahavad koos lastega tunnis laulda, on fonogrammid head abimehed. Tihti tuleb ette esinemisi vabas õhus, kus väike kõlar ja nutitelefon võimaldab laulda fonogrammi järgi. 

Loomulikult võimaldavad fonogrammid olla sõnadega loominguline, eriti selleks, et laule eakohastada, sest pärast lasteaeda ei taha keegi eriti avalikult pehmetest mänguasjadest rääkida – tulevad uued ja „arenenumad“. 

Kas olete varemgi laulusõnu teinud või oli see debüüt?

18-aastasena tegin ühe laulu, nii sõnad kui viisi, ja seda sai mitu korda lauldudki, aga see oli hoopis teisest ooperist. Vahepeal on olnud mõtteid, et „võiks“ ja „miks mitte“, kuid loometuhinat pole peale tulnud. Ei tea, kas Pireti õhutuseta oleksin selgi korral endale selle võimaluse andnud. Me saame teada tehes ja katsetades. Usun sellesse, et kui panustame aega ja energiat, saame paremaks, meisterlikumaks ja osavamaks, igal juhul toimub edasiminek. 

Kas järgmiseks tuleb ettevõtlusõppe muusikal? 

Abikaasa on soovitanud mul näidendi kirjutada ja tuuritama hakata. Ei tahaks Vinks-Vonksi lugusid küll kuidagi soiku jätta. On olnud mõtteid kirjutada Vinksist unejutte, mis kannaksid endas ettevõtluspädevuse ja rahatarkuse teemasid ja ehk midagi veel. Kätt ette ei pane, kui mõte tuleb ja vaim valmis, siis sünnib kindlasti midagi uut.

Kas ka „Ettevõtlusseikluse“ mängu autor olete teie?

Mängu vajadus ja mõte oli juba pikalt olemas, otsisime mõtteid ja võimalusi selle loomiseks. Erkki Kubber pakkus meile oma ideed. Käisime selle oma meeskonnaga läbi, otsustasime pakutud mängu sisulise mõttega kaasa minna ja hakkasime tehnilist eksperti ja teostajat otsima. 

Milliseid soovitusi annate mängu kasutamiseks?

Mängu soovitame kasutada põhikooli lõpust. Mängude ja mänguelementide kasutamine on minu jaoks ülioluline. Alushariduses rõhutame, kuidas laps omandab kõike mängu kaudu, aga juba esimeses kooliastmes on mängimist ja mänguelementide kasutamist õppetöös häbiväärselt vähe. Igas järgmises kooliastmes ei ole mängimine enam argipäeva osa (välja arvatud vaba aeg). 

Ometi kogen täiskasvanuid koolitades valmisolekut mängida ja tunda sellest rõõmu, mida argipäevas kipub väheks jääma.

Mängude õpiruumi toomise eesmärk on kasutada teemakohaseid, aga ka meelelahutuslikke mänge õppe eesmärgil. Mängimine tekitab üldjuhul emotsioone, mida saab õppimisel ära kasutada. Emotsioonid mõjutavad meie taju, motivatsiooni, mõtlemist, mälu ning ka käitumist. Õppijad mäletavad emotsionaalseid stiimuleid paremini, sest panevad neid rohkem tähele ning emotsioonidega seotud asjad ja sündmused jäävad paremini meelde. Seega on meie eesmärk võimaldada positiivsete emotsioonide tekkimist ja saada paremaid tulemusi ka majandusõppes. Seda mängu ei pea mängima vaid majandus- ega ettevõtlusõppe tundides, kindlasti leiab võimalusi teisteski tundides. Õpetaja peab olema valmis tegema klassis rühmatööd ja andma ohjad ja vastutuse ära. 5–6 õpilasega rühmad juhivad ja vastutavad ise oma õpikogemuse eest. 

Milline roll on sellistel „pehmetel“ õppevahenditel?

Minu jaoks ei ole mäng pehme õppevahend, vaid pigem julgust, ettevõtlikkust ja pealehakkamist nõudev metoodiline võte. Kergema vastupanu tee see kindlasti ei ole, paljud õpetajad pelgavad suurtes klassides rühmatööd ja vastutuse õppijatele andmist. Mitmed õpetajad on soovinud näha kõiki ülesandeid, mida õpilased mängu käigus lahendavad, ning kindlasti õppijaid kontrollida. Jään eriarvamusele. Mäng on koht, kus mängija võtab vastutuse, ja kui ta ei süvene selliselt, nagu võiks, või ei panusta maksimaalselt, on see tema valik ning refleksiooniringis võiks ta abistavate küsimuste toel selle kohta ka tagasisidet saada. 

Laulud leiad siit: www.youtube.com/@edujateguprogramm4876/playlists

Liitu mänguga: https://ettevotlusseiklus.edu.ee


Jaanuarikuu koolitused ja üritused

5. jaanuar – 15. mai. Karjääriõppe koolitusprogramm (viimane rühm!)

Kuuest moodulist koosneva programmi eesmärk on toetada osalejate pädevuste arengut karjääriõpetuse valikaine läbiviimiseks, karjääriõppe lõimimiseks oma ainesse, süsteemse karjääri- ja ettevõtlusõppe kavandamiseks ning elluviimiseks oma asutuses. Koolitusele võib koolidest tulla mitu inimest, kes ühiselt karjääriõpet rakendavad või seda tegema hakkavad.

23. jaanuar ‒ 26. märts. E-kursus: ettevõtlus- ja karjääriõpe gümnaasiumiastmes ja kutseõppes

Eesmärk on kujundada teaduspõhine ja süsteemne arusaam ettevõtlus- ja karjääriõppest ning selle rakendamise võimalustest üld-, kutsehariduse või elukestva õppe kontekstis.

11.‒21. jaanuar. Meistriklass III. Karjääri- ja ettevõtlusõppe tõenduspõhine arendamine.

Annab teadmisi karjääri- ja ettevõtlusõppe tõenduspõhiste arendustegevuste kavandamiseks koostöises koolikultuuris.

Koolituste info ja registreerumine www.ettevõtlusõpe.ee/koolitused/.

Koolitused on Euroopa Sotsiaalfondi toel osalejatele tasuta.


Virtuaalne hariduskonverents „Teadlikult tulevikku“ 25. ja 26. jaanuaril    

Kui teha tööd ja näha vaeva, kas siis tuleb armastus? Kuidas tunda rõõmu noorte ja enda edusammudest, kui õpetaja king pigistab? Kas tööõnn hüüab tulles? 

Konverentsile on oodatud õpetajad, kooli juhtkonna liikmed, omavalitsuste haridusnõunikud, karjäärivaldkonna spetsialistid, noorsootöötajad ja kõik teised, kes soovivad anda hoogu õppijate ettevõtliku hoiaku ning ettevõtlus- ja karjääripädevuste arendamiseks. 

Tunnustatakse aasta parimaid ettevõtlus- ja karjääriõppe edendajaid, kuulutatakse välja „Ettevõtliku kooli“ edulugude konkursi „Õppimine on põnev!“ võitjad ning tunnustatakse „Ettevõtliku kooli“ standardi omandanud koole.

TUTVU KAVA JA ESINEJATEGA NING REGISTREERU  

https://ettevotlusope.edu.ee/uritused/konverents-2023/.


Ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond. 


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Mängud ja laulud toovad tundidesse emotsioone”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Üle 20ne aasta tagasi
    viidi saksa keele alal läbi uurimus inimeste PSÜÜHILISTE OMADUSTE kohta. On ju müüt, et nn sotsialim muutis inimesi täielikult (seega siis DDR-s). Seda müüti levitatakse ka meil… Paraku tuli välja, et psüühiliste olenditena ei erinenud ida-saksalsed lääne-sakslastest, austerlastest ega sakslastest Šveitsis-! Küll olid väikesed piirkondlikud erinevused-sarnasused, kus ida-sakslased võisid isegi sarnaneda enam Šveitsi sakslastega…

    Uurides “hariduskonverentsi “Teadlikult tulevikku” sisulisi tutvusi, jäi mulje, et tegeleme nagu endise DDR-i ja BRD-i nö ideoloogiliste probleemidega – tormiga PEALISEHITUSES, aga põhiprobleem – INIMENE (laps, õpilane) – jääb kõrvale! Me lihtsalt ei tunne teda PSÜÜHILISE OLENDINA. Ja nii me ei saagi ka enam üksteisest aru … Kordame taas – inimene psüühilise olendina ei muuta sadade aastategagi!

    Kommenteerija räägib-kirjutab lõpmatult OMANDAMISPROTSESSI psüühilistest võimalustest õpetamisel (DIDAKTIKA alus), aga nn kasvatusprofessorid – “mida kõike võiks teha õpilastega”… Et “infot juurde saada”, siis sõidetakse (maksumaksja rahaga) kasvõi maailma otsa ja tehakse Euroopa rahadega konverentse, mis kedagi ei aita (vaid RAHA läheb kellegi taskusse).

    Piisaks, kui Eestis lugeda läbi kasvõi 5 (!) vastavt tõsiteaduslikku raamatut selle kohta ja MÕTESTADA loetu RAKENDAMISE üle ÕPETAMISEL … Või ei suuda me “õpetatud pead” enam pikemast tekstist aru saada – on vaja TAJUMIST (pildikest saada)?

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!