Muuseumikaardi infopäev inspireeris ja innustas küsima
Järgmise aasta kevadel käivitub Eesti muuseumikaart ehk muuseumide aastapilet ning on selge, et kõigi muuseumide toetus on siin väga oluline. Et kohe õiges suunas liikuma hakata, korraldati siinsele muuseumirahvale seminar, et koos ekspertidega Soomest ning Hollandist, kus kaardi kasutuskogemust on juba mitu aastat, arutleda selle käivitamise ja mõjude üle.
Kohalviibijaid üllatasid Soome muuseumikaardi esindajad Kimmo Levä ja Anna Pirvola kahe faktiga: pärast muuseumikaardi kasutuselevõttu 2015. aastal tõusis nelja aastaga piletimüük lausa 100% ja kõik eesmärgid, mis kaardi käivitamise eel seati, on saavutatud. Seda kinnitab muuseumijuhtide ja kaardiomanike kõrge rahuloluprotsent süsteemiga.
Aastatega on Soomes kujunenud olukord, et veerand miljonit inimest uuendavad igal aastal oma muuseumikaarti. Selle kasutajaid iseloomustab uskumatu lojaalsus, sest nad pikendasid kaarti ka ajal, kui muuseumid olid riigi otsusega epideemia tõttu suletud! Selgus seegi, et süsteemist võidavad kõik võrgustikuga liitunud muuseumid üle riigi ning seda nii külastajate arvus ja mitmekesisuses kui ka sissetulekutes, nähtavuses, ühises turunduses ja maines.
Kaardi kasutuselevõtt on toonud kaasa olulise muutuse inimeste mõtteviisis. Seminaril osalenud Hannele Valkeeniemi Soome Instituudist Eestis rõhutas, et talle kui Soome muuseumikaardi omanikule annab see tunde, et muuseumi külastamine on sarnaselt raamatukoguga lihtne, osa tema argipäevaelust. Muuseumist on saanud koht, kust pidevalt läbi astuda. Võrreldes jõusaalide või meelelahutusteenustega nagu Netflix ja Spotify on muuseumikaart tema hinnangul siiski odav ja kättesaadav meelelahutus või ajutrenn.
Valkeeniemile oli juba varasemast teada, et Soome muuseumikaart on edulugu, aga seminaril sai selgemaks, et piletitulu ja külastajate arvu kasv algas kohe ja nii nähtavalt. Lisaks nentis ta, et muuseumikaart pole mingi võluvits, vaid iga edulugu vajab pidevat tööd ka edaspidi.
Andres Arendi Eesti Tervisemuuseumist sõnas omakorda, et väiksemad, piiratud turunduseelarvega muuseumid näevad loodavas Eesti muuseumikaardis suurt potentsiaali oma vaba aja, õpi-nagu-muuseas- ja kultuuriteenuste pakkumiseks ning levitamiseks. Ta usub lootusrikkalt, et suudetakse kasvatada esma- ja korduvkülastuste arvu, tuua muuseume publikule lähemale ning et kaart soodustab muuseumide senisest tihedamat koostööd.
Edasiseks pakkus mõtlemisainet Hollandi kogemus laste kõnetamisel, õppeasutustega koostöö kasvatamise suund, Eesti-Soome võimalik ühistegevus siinse kaardi käivitamise järel ja teiste loomeasutuste kaasamine. Seminari esinejad inspireerisid ja andsid nõu: kui eesmärk on külastajate ja sissetulekute kasvatamine, siis sobib muuseumikaardi süsteem hästi. Meeles tasub hoida sedagi, et peamised kaardi kasutajad on kohalikud elanikud ja et eelkõige on muuseumide professionaalne töö see, mis inimesed ka mitmendat korda muuseumi toob.