Õiglane kaubandus õpetab noori mõtlema neile, kes on hädas 

Jõulud on üksteisest hoolimise aeg. On ju teada, et meie õpilased hoolivad oma pereliikmetest ja sõpradest. Aga kas nad oskavad hoolida ka kaugete maade eakaaslastest, kellel ei lähe kõige paremini? Kui palju nad üldse teavad, kuidas teistes maades elatakse?

Jah, Eestis on kooliõpilasi, kes hoolivad ka teiste maade eakaaslastest, ja mitte vähe! Kui MTÜ Mondo kuulutas oktoobris välja õiglase kaubanduse kuu, lõi selles kaasa 33 haridusasutust ehk üle 3500 õpilase ning üle 380 õpetaja. Kui arvestada, et õiglase kaubanduse kuud on tähistatud Eestis juba 13 aastat järjest, siis võime ette kujutada, kui palju õpilasi on kursis kaugemate maade noorte elu ja probleemidega.  

Need kaugemad maad on õiglase kaubanduse puhul vaesemad riigid, kus paljud lapsed ei saa piisavalt koolis käia, sest nende vanematel ei jätku õppemaksu maksmiseks või õpikute ja koolivormi ostmiseks raha. Osa lapsi ei saa minna kooli põhjusel, et peavad aitama oma vanematel kohvi- või kakaoube korjata ja kuivatada, puhastada; kitsi, lambaid või lehmi karjatada; köögivilju rohida ja koristada ning muid töid teha, sest laste abita jääksid saagid väiksemaks ja loomad oleksid halvemini hoitud.  

Paljud vaesemate riikide perekonnad näevad oma tööd tehes väga palju vaeva, kuid nende toodetud kohvi, kakao, pähklid, tee, puuviljad ja muu toodangu ostavad rikkad firmad üles väga madala hinnaga. Näiteks šokolaadi müümisest saadud rahast saavad šokolaadifirmad 70%, jaemüüjad 17%, vahendajad 7% ja kakao kasvatajad ainult 6%. Siin on üks peamisi põhjusi, miks elu vaesemates riikides nii aeglaselt paremaks muutub või ei muutu üldse – kakaokasvatajatel ei ole piisavalt raha. Õiglane kaubandus taotleb, et vaestes maades toodetud kaupu müüdaks rikkamates riikides õiglasema hinnaga, et tootjad elaksid oma tööst normaalselt ära ja saaksid anda oma lastele hea hariduse. Just hea haridus on see, mis loob eeldused elu paremaks muutumiseks. Ka Eestis on nii.

Teeme ise kakaod ja šokolaadi!

Õiglase Kaubanduse Soome ühingu Baltimaade koordinaator Jana Jesmin ja MTÜ Mondo on võtnud oma missiooniks selgitada Eesti kooliõpilastele vähesemate võimalustega riikide probleeme ja suunata neid hoolivamalt käituma – näiteks ostma pigem neid tooteid, millel on küljes õiglase kaubanduse logo. Selliseid tooteid saab õiglase hinna eest. Keskkonna seisukohalt on muidugi kõige parem osta kodumaiseid tooteid, kuid soetades kaupa, mida Eestis ei toodeta, peab eelistama sertifitseeritud tooteid. Teisalt paneb Mondo Eesti kooliõpilastele südamele, et nad ei ostakski seda, mida neil hädasti vaja ei ole. Kui ostame üldse vähem, võib jääda alles näiteks mõnigi palm või muu taim, mis muidu vaesemates riikides häda sunnil maha võetaks ja võileivahinnaga läände (üle)tarbimiseks saadetaks.  

Aafrika vanasõna ütleb, et see, millest sulle räägitakse, ununeb ruttu, kuid mida sa ise läbi teed, see jääb meelde kogu eluks. Sellest põhimõttest – vähem juttu, rohkem tegevust – lähtudes on MTÜ Mondo tutvustanud õiglast kaubandust meie kooliõpilastele. Mondo vabatahtlikud on aidanud koolil korraldada näiteks kakaotöötube. Töötuba toob šokolaadi tootmise valukohad õpilastele lähemale ning paneb neid mõtlema meie rollist arengumaade majanduses. Töötuba koosneb mängulistest ülesannetest ning õpilastel on võimalus seal kaasa rääkida. Sellest, missuguseid raskusi ületades kakaod kaugetes maades kasvatatakse ja kuidas kakaokasvatajatelt seitse nahka võetakse, räägime tegevuse juurde. Mõned koolid on viinud oma kakao- ja šokolaadi töötubasid läbi ka veebi kaudu, nii et ühes koolis tehakse kakaod teistele ettenäitamiseks ja teises koolis tehakse kõike järele. Töötoa reklaami levib nii Mondo kui ka osalenud koolide veebilehe ja sotsiaalmeedia kaudu. 

Õiglase kaubanduse kuu kõige meeleolukam osa ongi olnud kakaotöötoad, aga ka kokkamine õiglase kaubanduse toodetega ning õiglase kaubanduse tunni või ürituse korraldamine, milleks on olnud näiteks filmiõhtu ja arutelu või õiglase kaubanduse kohvik. Populaarne ja lihtne korraldada oli ka õpilaste osalemine „Tagasi kooli“ e-külalistunnis ning veebitunnis. Õpilastele pakkusid huvi õiglase kaubanduse näitused ja õpetajatele õppematerjalid, mida koolid said endale tellida ning õppetöös kasutada. Tegevuse jooksul rääkisime maailma probleemidest, inimeste elust ja selle paremaks muutmise võimalustest.

Oma kogemusi tänavusest õiglase kaubanduse kuust vahendab meile kolm õpetajat. Tamsalu Gümnaasiumi õpetaja Anne Kraubner on juba aastaid oma õpilastega õiglase kaubanduse töötubasid korraldanud. Paarist tema õpilasest on saanud Mondo kakaotöötubade läbiviijad, kes tutvustavad teemat teistele koolidele. Narva Soldino Gümnaasiumi õpetaja Veronika Žurina on Mondo pikaajaline koostööpartner Ida-Virumaal. Keeni Põhikooli õpetaja Kersti Haljasmets osales tänavu oma õpilastega õiglase kaubanduse kuu tegevustes esmakordselt, kuid õpilastel oli huvitav ja nad hakkasid õigluse probleemidele mõtlema. 

Mida nende koolides tehti?

Õpetaja Anne Kraubneri õpilased võtsid osa õiglase kaubanduse viktoriinist, kokkasid ning osalesid e-tundides, kus sai infot õiglase kaubanduse põhimõtete kohta ning oli võimalik osaleda interaktiivsetes ülesannete Mentimeteri keskkonnas. Tamsalu õpilased tegid ka fotonäituse kauplustes müügil olevatest õiglase kaubanduse logoga kaupadest, nagu kohv, šokolaad, troopilised puuviljad ja tee, ning osalesid portaali Bioneer kirjutamisvõistluses, mille käigus väiksemad õpilased kirjutasid teemal „Banaani seiklused teel oma kodumaalt Eesti poodi“ ning vanemad teemal „Miks õiglane kaubandus on minu jaoks oluline?“. Anne Kraubneri sõnul hakkasid õpilased oma ostukäitumise üle järele mõtlema – nad lubasid edaspidi poes vaadata, kas seal on ka õiglase kaubanduse logoga kaupa, ja arvasid, et ei osta edaspidi enam asju, mida neile hädasti vaja ei ole.

Keeni kooliõpilastel kestsid õiglase kaubanduse tegevused mitu nädalat. Vanemad õpilased osalesid eelkõige veebitundides ning väiksematele viisid õiglase kaubanduse tunde läbi klassiõpetajad. Vaadati filme kakaotööstusest ning korraldati näitus õiglase kaubanduse logo kandvatest toodetest. Kersti Haljasmetsa sõnul said tema õpilased selle tegevuse käigus teada lapstööjõu kasutamisest arengumaades, alamakstud farmeritest ning Aafrika, Aasia ja Lõuna-Ameerika vaesemate riikide sotsiaalsetest probleemidest. 

Soldino gümnaasiumi õpilased käisid poodides otsimas õiglase kaubanduse tooteid, tutvustasid teemat oma vanematele, algklassiõpilased otsisid õiglase kaubanduse tooteid sööklas ja joonistasid banaani teekonda Aafrikast Eestisse. Veronika Žurina sõnul aitas see arengumaade talunike ja nende perede muresid paremini mõista. 

Anne Kraubner leidis, et õiglase kaubanduse töötoad aitasid õpilastel mõista omaenda ostuharjumusi – nad teadvustasid endale, et on ostnud mõnigi kord endale ka mittevajalikke asju. Õpetaja Kraubner kasutas õiglase kaubanduse töötubasid ka õpilaste suulise ja kirjaliku eneseväljenduse oskuse arendamiseks, lastes neil tekste kirjutada, esitlusi teha jms. Kersti Haljasmetsa hinnangul arenes õpilastel töötube tehes eelkõige võrdlemise, analüüsimise ja arutlemise oskus. Veronika Žurina arvas, et suurim mõju oli töötubadel just õpilaste tarbimiskultuurile, mis väljendub toiduainete ja raha säästmises ning tervislikumas toitumises. 

Miks on vaja õiglase kaubanduse teemat õpetada?

Kersti Haljasmets tõi välja, et õiglase kaubanduse teemat on vaja õpilaste empaatiatunde suurendamiseks ning silmaringi avardamiseks. Anne Kraubner toonitas, et kõik tänapäeva õpilased peaksid teadma, missugused on kõige suuremad globaalsed probleemid, näiteks mis on kliimaprobleem, mis on vastutustundlik ettevõtlus, inimõigused ja inimväärne elu jne. Veronika Žurina lisas, et õpilased peaksid mõistma, mis on meie poelettidele tulnud toodete tegelik hind. 

Küsisin õpetajatelt, kas tarbimiskultuur suudab lahendada globaalseid probleeme. Kersti Haljasmets arvas, et lähiajal pigem mitte, kuid õpilaste varasemast teadlikum tarbimine on ikkagi suur samm edasi. Lisaks räägivad õpilased õiglasest kaubandusest ja mõistlikust tarbimisest ka vanematele, mis mõjutab kogu leibkonna käitumist. Anne Kraubner oli aga optimistlikum. Tema arvates aitab teadlik tarbija globaalseid probleeme lahendada, kuna oskab teha loodust säästvamaid valikuid ning mõistab, miks eelistada näiteks õiglase kaubanduse tooteid. Tarbimiskultuurist rääkides saame vähendada ületarbimist, toiduraiskamist ja keskkonnakahjustusi, lisas õpetaja Kraubner.

Õiglase kaubanduse kuu tuleb ka järgmise aasta oktoobris. MTÜ Mondo pakub õpilastele siis välja uusi selgitavaid tegevusi, et kaasata võimalikult palju ja võimalikult eri vanuses õpilasi.