Õpetajate Leht 16. detsembril
Kuidas rääkida noortega suitsiidist?
Laste vaimne on tervis halvenenud juba pikka aega: depressiivset episoodi on kogenud iga kolmas 11–15‑aastane ning iga viies 13–15‑aastane on aasta jooksul mõelnud enesetapule.
Kuidas saab kool noori aidata? Alates õppeaasta algusest on koolidele kättesaadav suitsiidiennetusprogramm „SOS. Suitsiidiohu signaalid“.
Fookuses on laste vaimne tervis
Minu Unistuste Päev on ainus heategevusfond Eestis, mis aitab ellu viia raskelt või krooniliselt haigete laste unistusi. Oktoobris alustati koostööd Tallinna Laste Vaimse Tervise Keskusega, kuhu jõuavad lapsed ja noored mitmesuguste vaimse tervise muredega, mille ravi on pikaajaline, mõnikord isegi eluaegne.
Mida õppida Singapurist ja mida väärtuslikku on meil hoida?
Maailmas pole palju riike, kus PISA tulemused on paremad kui Eestis. Õigemini on neid lugemisoskuse ja loodusteaduste poole pealt ainult üks – Singapur ‒, sest teised Eestist eespool olijad on Hiina eri piirkonnad. Matemaatikas on veidi eespool ka Jaapan ja Korea. Professor Margus Pedaste kvalitatiivse võrdluse aluseks on Tartu Ülikooli delegatsiooni hiljutine visiit Singapuri.
Grete Arro: Teaduslik teadmine võiks asendada kõhutundepõhiseid järeldusi
Tänavusel Eesti teaduse populariseerimise auhinna konkursil tunnustati teaduse ja tehnoloogia populariseerija peaauhinnaga Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadurit ja hariduspsühholoogi Grete Arrot. Teaduse populariseerimise peapõhjus on Arro sõnul see, et praegu ei tule koolihariduse kaudu ega ka mujalt inimesteni arusaam, et teaduslik teadmine mis tahes valdkonna kohta on üldjuhul sügavalt mitteintuitiivne – atmosfäärifüüsikast hammaste pesemiseni ja meeldejätmisest mullaterviseni. Ehk siis usaldades oma meeli, talupojatarkust, kogemust, kõhutunnet, asjatundmatu intuitsiooni, paneme reeglina täie lauluga puusse.
Väärtus, mis loob silla oleviku ja tuleviku vahel
Ida-Virumaal ei vasta riigikeele oskuse nõuetele 1500 õpetajat. Eesti keele kui teise keele õpetajate liit sai HTM-ilt toetust eesti keele kui teise keele õppe toetamiseks. Aineliit panustab nii Ida-Virumaa üldhariduskoolide II ja III kooliastme õpilaste kirjaliku väljendusoskuse parendusse kui ka üle Eesti kõikide keeleõpetajate professionaalsesse arengusse, sh keeleõppesse.
Ukraina pagulasperede sotsiaalpsühholoogiline kohanemine Eestis
Ukraina juurtega HARNO Rajaleidja psühholoog ja TÜ nooremteadur Yuliia Kravchenko kirjutab, kuidas Ukraina peredele Rajaleidjas psühholoogilist abi osutatakse, milliseid raskusi kogevad sõja eest Eestisse pagenud lapsed ja nende vanemad siin kohanemisel ning kuidas saaks neid toetada.
Kui kaua need silmad särada jõuavad?
Õpetaja ning Roosa Raadio taskuhäälingu saatejuht Maigi Varusk kirjutab, et õpetajale poogitakse tihti külge see müstiline silmade säramine: „Kui keegi kuskil ütleb, et õpetajal peavad silmad klassi ees ikka särama, läheb mul viimasel ajal kohe häirekell tööle. Kui kaua jõuavad need silmad särada, ilma et inimene läbi põleks? Kas mu arstil, laenuhalduril või poemüüjal silmad säravad?“
Hilda Taba 120: õpetaja peab teadma, mida õpetada
Konverentsi „Kümme aastat Eesti hariduses ja õppekavatöös. Hilda Taba 120“ juhatas sel aastal sisse professor Kristi Kiilu nagu ka kümme aastat tagasi. Tollal oli konverents kolmepäevane ja rahvusvaheline, osalesid ka USA saatkonna esindajad. Kümne aastaga on palju juhtunud, kuid Hilda Taba on ikka meie pedagoogika klassik, keda teatakse ja loetakse kogu maailmas.
Liikumine toetab koolis õppimist ja heaolu
Äsja ilmus trükist Tartu Ülikooli liikumislabori ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös sündinud materjal „Liikumine, õppimine ja heaolu: ülevaade teadusuuringutest ja parimatest praktikatest koolis“. Uuringutulemustele tuginedes kirjeldab ülevaade, kuidas liikumine aitab kaasa laste ja noorte kehalisele ja vaimsele tervisele, arengule, õppimisele ja heaolule, ning selgitab, kuidas liikumist koolipäevaga siduda.