Õpetajate Leht 9. detsembril
Kes saab koolis valida?
Õpetajate käes on hoovad, kuidas me koolis õpime. Kui palju on õpilastele jäetud valikuvariante? Kas me pigem sunnime neid võtma vastutust täiskasvanute tehtud valikute eest või laseme endal otsustada? Valikute üle koolielus mõtisklevad Marjeta Venno (TERA koolijuht, Hariduse Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige) ja Stanislav Nemeržitski (Randvere Kooli direktor).
Mäng ja matemaatika on lahutamatud
Tutvustatakse Evald Übi raamatut „Mängude matemaatika. Sissejuhatus mänguteooriasse“, mille mängulisi ülesandeid võib lahendada nii matemaatika, majandusõpetuse kui ka valikaine tunnis, aga ka ajaviiteks.
Parem piskugi ehk Varblane on peos
Käesoleval aastal rakendati kultuuriministeeriumi algatatud „Kultuuriranitsa“ toetust. Seda tutvustab kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa. Toetuse kasutamist valgustavad Saaremaa, Narva-Jõesuu ja Rae valla haridusjuhid ning sõna saab ka õpetaja.
STEPS-i programmiga saab suhtlemist ja koostööd harjutada
Eelmise ja selle õppeaasta jooksul katsetati Eesti koolides ja gümnaasiumites STEPS-i programmi, mis arendab noorte suhtlemis- ja koostööoskusi. Kiitva hinnangu andsid programmile nii õpilased, õpetajad kui ka lastevanemad.
Minister Lukas väisas Euroopa Kooli Laekenis
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas külastas Brüsseli IV Euroopa Kooli Laekenis ning kohtus selle direktori Markko Mattuse ning eesti õpetajate ja õpilastega. Vesteldi Euroopa koolidest, eesti keele ja kultuuri õppest Brüsselis, meisterdati jõulukaunistusi ning vastati laste arvukatele küsimustele.
Eesti vajab rohkem haridust, koole ja õpetajaid
Sisejulgeoleku asjatundja ja diplomeeritud õpetaja Kadri Paas kirjutab, et mitte koolide sulgemine ja õpetajate koormuse kosmosesse nihutamine ei parandada haridussüsteemi kriitilist olukorda, vaid iga haridusse investeeritud euro viib Eesti tervema, jõukama ja elujõulisema riigi suunas.
Anname 5. oktoobri õpetajatele tagasi!
„Kuidas tuua kooli inimest, kes ei tea õpetamisvõtteid? See on võimatu, sest õpetajast on ühiskonnas seinale maalitud ohtlik monstrum,“ tõdeb õpetaja Aarne Ruben, kelle sõnul õpilastest ei sõltu kusagil midagi, hoopis hea juhi juhtimise all pannakse kurinahad paika ja tunnustatakse vägeva vaimuga inimesi.
Kuidas saab aineühendus olla abiks emakeeleõpetajale?
Eesti Emakeeleõpetajate Selts pakub tuge ja koostööd, koolitab, annab välja õppematerjale, tegeleb olümpiaadidega jpm. Seltsi roll on ka kõikide emakeeleõpetajate hääl ja mõtted ühiskonnas kuuldavaks teha. Üksinda võibki jääda unistama, ühiselt saab ka raske koormaga vankri liikuma lükata, kirjutab Läänemaa Ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Brock.
Vanemad võiksid rohkem teadvustada, kui tähtis on toetada lapse arengut
Aastatel 1996‒2021 uuris Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Marika Veisson kasvukeskkonna mõju lapse intellekti arengule ning isiksuse kujunemisele. Tegu on esimese longituuduuringuga Eestis, mis kestis alates laste sünnist kuni 25-aastaseks saamiseni.Uuringut käsitlevas raamatus on ära toodud 44 andeka noore lood.
Ka kasvatusteaduslikku kirjandust tuleb alati mõtestada
Elukogenud pedagoog-metoodiku Peep Leppiku arvates ei tohiks lastega töötada inimene, kes ei tunne Jean Piaget’ uuringuid just lapse kognitiivse arengu kohta.See on vundament – oma töö mõtestamise alus.
Koolivägivald võrsub pere- ja lähisuhtevägivallast
Õpetaja ja psühholoog-nõustaja Toivo Niiberg selgitab perevägivalla ning lähisuhtevägivalla erinevusi ja tagamaid. Ta ütleb, et koolivägivald läheb seda hullemaks, mida rohkem meie ühiskond ning pereelu kihistub ja kapseldub.
Gümnasistid ja kutseõppurid tegutsesid koos kestlikkuse nimel
Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilased osalesid rahvusvahelises projektis, kuhu kaasati ka Pärnumaa kutseõppijad. Eesmärk oli teadvustada vastutustundliku tarbimise vajalikkust.