Õpilased intervjueerivad õpetajaid
19. jaanuaril käivitasid Audentese spordigümnaasiumi õpilased kooli taskuhäälingu Audecast (https://audentes.ee/audecast/), kus on intervjueeritud mitmeid oma kooli õpetajaid ja koolitöötajaid.
Mulle on alati meeldinud mõte, et õpilased võiksid õpetajaid niisamuti pinnida, nagu õpetajad pinnivad õpilasi. Kui kuulan Audentese õpilaste Audecasti saateid, siis just seda seal tehakse: kaks saatejuhti pommitavad küsimustega oma kooli õpetajaid ja teisi kooli töötajaid. Kaks õpilast küsitleb ühte õpetajat. Olukord kaks ühe vastu meenutab Timo Tarve ja Ainar Ruussaare raadiosaadet „Kahe vahel“. Kuid saatejuhid ise ütlevad, et neid inspireerib Margna ja Jõekalda „Kaks kanget“ palju rohkem ja et nende kui algajate saade võiks seega kanda pealkirja „Kaks lodevat“. Oma humoorikusega meenutabki Audecast rohkem „Kahte kanget“.
Esimesed saated tegid praeguseks juba kooli vilistlane Kent Benström (sügisest BFM-i üliõpilane) ja praegune 12.c klassi õpilane Rhet Daniel Punt. Mitmeid vestlussaateid on nad teinud oma kooli õpetajatega. Mulle teeb need saated sümpaatseks tõik, et küsimusi esitavad õpilased saavad nende vastas oleva õpetajaga väga hästi läbi.
Matemaatikaõpetajalt küsitakse, kas too õpilasena pidudel käis, julgustades teda vastama tõdedes, et pidudel käia pole ju patt. Koolijuht Priit Ilverilt pärivad poisid, kas see mõne palli korvi ka sai, kui koondises mängis. Kirjandusõpetajalt Toomas Uuskamilt uurivad nad, miks tal oli nägu mustaks värvitud, kui liikluspolitsei ta kinni pidas ja alkoproovi võttis (õpetaja osales õpilasüritusel ja otsustas nägu pesta alles kodus!).
Saatejuhid analüüsivad täitsa põhjalikult ka hariduse teemasid. Direktor Priit Ilverilt uurivad nad, kuidas üldse koolijuhiks saadakse, kuidas käib organisatsiooni kultuuri arendamine, mis omadused peavad Audentese kooli astujal olema jms. Matemaatikaõpetajalt Irina Tšigirilt tahavad teada, miks noored ei taha matemaatikaõpetajaks õppida. Mis on matemaatika õpetamisel kõige raskem? Mis klassidega juhtub, kui tulevad murrud, tähed, siinus? Kust on õpetaja võtnud oma huvitavad õppemeetodid? Seejärel tunnevad saatejuhid huvi, kuidas sai Irina Tšigirist klassijuhataja ja kuidas ta võitis n-ö grand prix – sai aasta klassijuhatajaks. Milliseid soovitusi on tal teistele klassijuhatajatele? Mida ta soovitab lõpuklassi õpilastele.
Audecastis küsitakse ka isiklikke küsimusi. Kas Irina Tšigir õppis koolilapsena viite peale või „näitasid kolmed tema potentsiaali“? Kas ta tahtis juba lapsena matemaatikaõpetajaks saada? Selgub, et isa seda ei lubanud – trampis jalgu ja ütles, et ainult mitte õpetajaks. Saatejuhid tunnevad huvi, kas neistki võiksid mateõpsid saada või peavad nad jääma kekaõpsideks. Esitatakse ka ebamugavaid küsimusi, à la kas sul lemmikõpilasi on. Miks sa ujumises maailmameistriks ei tulnud, vaid käid hoopis vesiaeroobikas?
Et saatejuhtidel on õpetaja Irina Tšigiriga väga head suhted, kinnitab see, et õpetaja kirjutab iga saate kohta põhjaliku arvustuse ehk aitab neil paremaks saada. Õpetaja Tšigir kiidab Audecasti tegijaid: „Te oskate inimesi endast rääkima panna.“ Saate lõppedes jätavad õpilased õpetajaga hüvasti sõnadega „Matemaatikatunnis näeme!“.
Septembris liitusid Audecasti toimetusega 12.c klassi õpilane Sonja Siimson ja 11.c klassi õpilane Karlotta Kattai, kes oskavad oma saadetes samuti humoorikat ja sõbralikku õhkkonda üleval hoida. Vestluses Audentese vilistlase Janek Õiglasega ütlesid nad: „Räägi, mis mees sa õieti oled, võib-olla mõni ei ole sinust kuulnudki.“ Nad uurivad, miks Janek Õiglast peeti Vändra kooli esimese klassi õpilasena hüperaktiivseks, aga vanemates klassides ja Audenteses on ta tuntud pigem argliku õpilasena. Samuti tunnevad nad huvi, miks on kooli aastaraamatus kirjas, et ühiselamus oli Janekit tihti näha, kuid koolitundides harva.
Statistika näitab, et igal Audecasti saatel on kuulajaid 200 ringis. Kuna saateid on valminud 16, teeb see kokku üle 2500 kuulaja. Seejuures on kuulajaid nii välismaal kui ka Eestimaa igas nurgas, sest õpilasi tuleb Audentese spordigümnaasiumi kõigist Eestimaa nurkadest.
Arvan, et igal koolil võiks olla oma mõnus taskuhääling, kus õpilased saavad õpetajaid pinnida. Selline vastastikune pinnimine tugevdab kooli ühtekuuluvustunnet ja aitab hoida praeguste pidevate kriiside ajal tuju üleval.
Vaadake videointervjuud Audecasti saatejuhtidega