Parem piskugi ehk Varblane on peos

Kultuuriministeerium on teinud tänuväärset tööd: viinud ellu kultuuriharidust toetava meetme „Kultuuriranits“, millega rahastatakse õppekäike. Toetus on uus ja väga vajalik, aga ilmselt pole veel kõigini jõudnud. 

Kultuuriministeeriumi vedamisel loodud toetusmeede „Kultuuriranits“ võimaldab õpilastel külastada õppeprogrammi osana teatrietendusi, kinoseansse, muuseume ja muud, mida kultuuri valdkond pakub. Toetus aitab arendada koolilastel riikliku õppekavaga ette nähtud ainepädevusi ning kasvada neil loovateks ja mitmekülgseteks isiksusteks. Teisalt aitab see kaasa sellele, et ei katkeks kultuuriloojate tegevuse järjepidevus ega publiku järelkasv.

„Kultuuriranitsast“ oli meedias juttu juba siis, kui kultuuriminister oli Anneli Ott. Aastal 2021 rääkis ta ERR-ile antud intervjuus, et plaanis on määrata igale õpilasele 53 eurot pearaha kultuuriürituste külastamiseks. Samuti nimetas Ott soovi käivitada uus rahastu 2022. aasta sügisest. 

Uut toetust tutvustas Õpetajate Lehes kultuuriminister Piret Hartmann.

Toetus kõigile, kes on põhikooli päevaõppes 

Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik MARJU REISMAA, millal „Kultuuriranitsa“ toetust jagama hakati?  

Meede käivitati 2022. aasta 1. jaanuarist, raha eraldati riigi- ja erakoolidele tegevustoetusena haridus- ja teadusministeeriumi eelarve kaudu ning munitsipaalkoolidele kohalike omavalitsuste toetusfondi kaudu üldharidustoetuse osana. 

Kultuuriministeeriumi kodulehel on info, et 2022. aastaks eraldati üks miljon täiendavalt. Täiendava miljoniga kujunes lapse kohta keskmiseks summaks 7,61 eurot. Milline oli esialgne summa igale lapsele, millele lisandus miljon? 

Täiendava all on mõeldud seda, et õpilased on ka enne 2022. aasta 1. jaanuarit õppekäikudel käinud, seda on rahastanud nii riik kui ka kohalikud omavalitsused. Lisaks mitmed projektipõhised toetusvõimalused. Kuna koole ei rahastata mitte kultuuriministeeriumi, vaid haridus- ja teadusministeeriumi kaudu, ei tea me, kui suur summa täpselt on. Samas ei saa neid toetusi kokku liita, sest „Kultuuriranitsal“ on tingimused, mida muude õppekäikude puhul ei ole.

„Kultuuriranitsa“ tegevustes osalemine on õpilasele kohustuslik. Sellesse lapsevanem oma raha ei panusta. Kool tohib juurde maksta ja/või kombineerida muude toetusmeetmetega. Õppekäik peab toimuma muuseumisse, teatrisse, kontserdile, kinno või näitusele. Toetust ei tohi kasutada koolis kohapeal toimuvate kultuuriürituste, vabatahtliku osalemisega klassiekskursioonide ega huvitegevuse korraldamiseks.

Hõreda asustusega piirkonnas on toetus lapse kohta kuni 13,56 eurot. Kuidas on määratletud hõreda asustusega piirkonda? 

Koefitsiendid ei ole kultuuriranitsa spetsiifilised, vaid tegemist on üldise süsteemiga. Kultuuriministeerium nende väljatöötamises osalenud ei ole. Koefitsiendid on KOV-i täpsusega ning leitavad Riigi Teatajast (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1300/1201/8014/VV_8m_lisa.pdf# valitsuse 6. veebruari 2015. a määrus nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ Lisa 1. – Toim.)

„Kultuuriranitsa“ kasutamise kohta tehtud vaheanalüüsis vaadeldi toetuse rakendamist aasta esimese viie kuu jooksul. Vaheanalüüsist selgub, et 174 vastanud koolist 65 ei olnud nelja ja poole kuu jooksul toetust kasutanud. Kas küsiti ka, miks nad seda ei teinud? Võib-olla liitsid nad selle raha järgmise aasta toetusega, nii saab kokku rohkem? 

Mitmed koolid vastasid mais toimunud küsitluses, et kuna toetusmeetme info tuli ootamatult või ei teatud sellest üldse, siis plaanitakse raha kasutada alles sügisel / teisel poolaastal. Oli ka vastajaid, kes teadlikult võtsid aja õppekäikude põhjalikuks läbimõtlemiseks, näiteks ainekavade uuendamise tõttu. 

Jääke võib eelarvetehniliselt küll järgmisse aastasse üle kanda, kuid kogu toetust järgmise aasta rahaga liita ei ole lubatud, sest sel juhul jäävad toetusest ilma lapsed, kes lõpetasid 9. klassi käimasoleva aasta kevadel. 

Vaheanalüüs sisaldab ka lisavajaduse arvestuse – 53 eurot aastas õpilase kohta. Juures on selgitus: „Kui liita kokku kõigi valdkondade keskmised piletihinnad – 53 eurot aastas õpilase kohta –, siis võimaldaks toetus osaleda ühe õppeaasta jooksul nii 1–2 muuseumitunnis, 1–2 kontserdil, 1–2 teatrietendusel, ühel kunstinäitusel kui ka ühel kinoseansil. Konkreetsed mahud sõltuvad vanuseastmest (nooremate piletid on üldjuhul odavamad). Kogukulu oleks sel juhul
7 020 698 eurot aastas (eelarves praegu olemas 1 miljon eurot).“
53 eurot on see summa, millest Anneli Ott rääkis aastal 2021. Nüüd on see lisaraha arvestuses esitatud. Kas 53 eurot lapse kohta tuleb 2023. aastal? 

Kahjuks mitte. 2023. aastal suureneb „Kultuuriranitsa“ eelarve poole miljoni euro võrra – 1 miljonilt 1,5 miljonini. Õpilase kohta teeb see keskustes 9,6 eurot ja hõreda asustusega piirkondades maksimaalselt 19,58 eurot (kaalutud keskmine on 11 eurot õpilase kohta). Summa õpilase kohta ei suurene proportsionaalselt eelarve kasvuga, sest õpilaste arv on suurenenud. Loomulikult sooviksime toetussummat edaspidi veelgi suurendada.

Õpilaste arv on kasvanud, juurde on tulnud Ukrainast saabunud lapsed. Kas „Kultuuriranitsa“ toetus laieneb ka neile, kui kool nii otsustab? 

Toetus kehtib kõigile õpilastele, kes on kooli nimekirjas ja õpivad Eesti õppekava järgi, sh Ukrainast saabunutele. Kool ei saa ise otsustada, kellele seda laiendada või mitte, vaid see on mõeldud kõigile põhikooli statsionaarses õppes õppijatele.

Kultuuriasutuste jaoks ei mängi rolli, millise raha eest õpilased neid külastavad, neil ei ole selle kohta ka infot. Küll aga saavad kultuuriasutused koolidele suunatud pakkumistes selgemalt välja tuua, millisele vanuserühmale see on mõeldud, milliseid (üld)pädevusi toetab või milliseid õppekavaga seotud teemasid puudutab. Seda on hakatud senisest rohkem tegema, Kumu ja ERM tegid seda ka varem. Samas on lisanduv summa piisavalt väike, et üle Eesti eri kultuuriasutuste vahel ära hajuda, ning ma ei usu, et ükski kultuuriasutus on tundnud märgatavat kooligruppide arvu tõusu just enda juures (eriti muuseumides, kus käidi ka varem väga palju). Muuseumide osas saame järgmisel aastal hinnata, kas kõigi peale kokku on mingi kasv olnud.

Kaugema kandi rahvale on  sõitmine kulukas 

Saaremaa vallas on kokku 18 munitsipaalkooli, lisaks erakool, mida ei rahastata omavalitsuse kaudu. Eelmisel kooliaastal oli vallas statsionaarse õppe põhikooliõpilasi 2800 ja sel õppeaastal on 2907.

Saaremaa vallavalitsuse üldharidusnõuniku Õilme Salumäe teatel oli Saaremaa vallal „Kultuuriranitsa“ toetus ühe õpilase kohta koos tagamaalisuse koefitsiendiga 8,43 eurot. 

2023. aasta riigieelarve toetuse projektis on planeeritud kultuuriranitsa toetuseks ühe Saaremaa õpilase kohta koos sama koefitsiendiga 12,2 eurot. Riigieelarve numbrid on kõik alles eelnõu tasandil ning kinnitust nende kohta veel ei ole, täpsustas Salumäe. 

„Arvestades Saaremaa geograafilist iseärasust, on õppekäigud väga kulukad ning seetõttu peavad koolid valima väga hoolikalt ning toetama neid ka kooli eelarvest,“ avaldas üldharidusnõunik. 

Vallavalitsusel selle toetuse kasutuse kohta aruandeid pole (neid koolidelt ei nõutagi – A. P.). Salumäe tõi näiteks Salme Põhikooli. Selle 71 õpilast ja kaheksa õpetajat käisid maikuus õppereisil Tallinnas PROTO avastustehases. Sõidukulud olid 1262 ja koolitusprogrammi maksumus 1039 eurot. Kultuuriranitsa toetus oli 717 eurot, teatas direktor Kalmer Poopuu. 

Omavalitsustelt küsisin leheloo jaoks ka ettepanekuid „Kultuuriranitsa“ kohta. Õilme Salumäe vastas: „Saaremaa geograafilist asukohta arvestades on transport väga kulukas ja selle aspektiga võiks toetuste jagamisel enam arvestada.“

Mootorikütuse hind kärbib võimalusi  

Narva-Jõesuu linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõuniku Imre Liivi teatel eraldati Narva-Jõesuu linnale 2022. aastaks „Kultuuriranitsa“ toetust 4093 eurot. Jagatuna omavalitsuse koolide – linnas on kaks põhikooli – õppijate arvuga (223 õpilast) on toetusmeetme suurus ühe õpilase kohta 18,35 eurot.  

Koolid on iseseisvad otsustama, milliste kultuuriürituste külastamiseks soovivad nad seda raha kulutada, ning linnavalitsus ei ole pidanud sellele toetusmeetmele juurde maksma, teatas nõunik. „Kuigi hüppeliselt kasvanud mootorikütuste hind on neid võimalusi kõvasti kärpinud,“ lisas ta. 

Ettepanekute kohta kostis Imre Liiv, et raha juurde soovida pole väga originaalne mõte. Pigem märkis ta, et väikeste, s.o kuni 10 000 elanikuga omavalitsuste huvihariduse ja huvitegevuse võimekus on viimaste aastate eelarvekärbete tõttu saanud sedavõrd tõsise hoobi, et kõne all on juba mitteformaalse hariduse pakkumise lõpetamine omavalitsuses. See sunnib lastevanemaid igaõhtusele pendelrändele elukoha ja kaugemal, nt suuremas linnas asuva huviringi või trennikoha vahel, mis võib viia mõtted elukoha vahetamisele. 

Rae vallal on eelarveraha õppekäikude tarbeks 

Rae vallas on kuus kooli, sh viis põhikooli ning Jüri Gümnaasiumis ka gümnaasiumiosa. Õpilasi on valla koolides kokku 3731. „Kultuuriranitsa“ toetus sel aastal oli 22 247 eurot, mis teeb praeguste andmete järgi 5,9 eurot õpilase kohta aastas. Rae valla haridus- ja kultuuriameti juhataja Marju Randlepp täpsustas, et riik eraldab toetused eelmise aasta 10. novembri andmete põhjal, Rae valla õpilaste arv aga kasvab igal aastal.  

Randlepp hindas positiivseks, et riik õpilaste kultuuriedendust toetab. Rae koolidest on käidud õppekäikudel muuseumides ja külastatud teatrit ka varasemalt valla eelarvest ning praegugi on omavalitsuse eelarves osa igale haridusasutusele õppekäikudeks ja haridusüritusteks. Kuue euroga õpilase kohta saab klassiga kinno või muuseumisse minnes iga õpilane pileti, aga Eesti Noorsooteatri etenduse pilet on juba kaks korda kallim kui see riigi toetus, märkis Randlepp. Ta lisas mõned näited, mida valla koolides on „Kultuuriranitsa“ raha eest tehtud.

Vaida Põhikool kasutas toetust õpilaste kaheks teatrikülastuseks – aprillis vaadati VAT teatris „Pál-tänava poisse“ ja mais Eesti Noorsooteatris etendust „Miks me varastasime auto“. Raha kulus teatripiletitele ja transpordile. Vaida Põhikooli toetusraha oli kokku 1037 eurot.Teatripiletite summa oli 1020, transport 276 eurot. Sõidukulu maksti kohalikust eelarvest. 

Järveküla Kooli1.–4. klassid käisid oktoobris teistmoodi õppimise päeval eri kultuuriasutustes, nagu ajaloomuuseumi Särevi teatrituba, Tallinna loomaaed, PROTO avastuskeskus, Eesti Noorsooteater, AHHAA avastuskeskus, Tallinna Linnamuuseumi Kiek de Kök ja Bastioni käigud. 8. klassid vaatasid novembris vene keele aine raames Vene teatri lavastust „Pähklipureja“, et teatrikülastuse kaudu paremini vene keelt ja kultuuri mõista. „Kultuuriranitsa“ toetust kasutati sissepääsupiletite ja transpordi eest tasumiseks.

Kirjale lisatud tabel annab ülevaate ka Peetri Lasteaia-Algkooli kultuuriõppekäikudest kevadel ja sügisel. Näiteks 15 õpilasele Paksus Margareetas toimunud Peetri koge muuseumitunni piletiteks kulus kokku 90 eurot. 7. ja 8. klassi õpilased, kokku kolm ja neli paralleelklassi, osalesid tervisemuuseumi terviseprogrammis. Ühe klassi kulu olenevalt õpilaste arvust oli 105–140 eurot. Kumu kunstimuuseumi muuseumitundi „Meemimatk“ läheb detsembris 17 õpilast. Piletikulu on 85 eurot.  

Jüri Gümnaasiumi kõik klassid on samuti teinud õppekäike peamiselt Tallinna muuseumidesse ja loomaaeda ning kaugemalegi, näiteks Varbolasse. 

Võrumaalt on vahemaad pikad

Võru valla Kääpa Põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Liina Palgi on oma õpilastega püüdnud osa saada sellest, mida pakuvad muuseumid, teatrid, muusikud või kunstnikud. Palgi arvates peakski kirjanduse ja teisigi ainetunde toetama riik lisarahaga õppekäikudeks ja muuseumikülastusteks, et püsida ajaga kaasas. See toetus võiks olla seotud õpilaste arvu ja kaugusega muuseumidest ning teistest kultuuriasutustest.

Küsimusele, mida saab 13 euro eest (13,56 eurot oli tänavu hõreasustusega aladel „Kultuuriranitsa“ toetus lapse kohta), pakkus Palgi, et umbes 0,7 teatripiletit, 1,5 Palamuse Kihelkonnamuuseumi piletit, kui võtta kaks programmi, sest vähemaks pole mõtet sõita. Mõlemad on arvestatud ilma transpordikuluta. Ja 1,5 lapse Obinitsa Seto galerii külastuse sõidu- ja piletikulu. 

Kääpa kool on saanud abi programmist „Aita laps teatrisse“ ja siis kogu piletiraha korraga. Vahel on saadud auhinnaks tasuta muuseumikülastus kogu klassile. „Just olemegi minemas Fr. R. Kreutzwaldi muuseumi, osalesime kirjakirjutamisvõistlustel ja võitsime selle auhinna 6. klassiga,“ teatas õpetaja. Eelmisel aastal võitis üks õpilane ajalooteemalise uurimusega kogu klassile pääsme Vabamusse.

Palgi arvas, et kuna „Kultuuriranitsa“ raha on eraldatud valdadele, siis on võimalik, et nad on ka seda kasutanud, teadmata täpsemalt raha allikat, kuid see summa on tema hinnangul väike.

„Kui uuel aastal on summa suurem, siis saab „Kultuuriranitsa“ toetuse eest iga laps ühe teatripileti,“ arvas õpetaja, „aga transporti mitte. Aga asi seegi, saab draamateema toetatud ühe teatrikülastusega.“ Samas ootab ka ajalooõpetaja muuseumis käimiseks raha. Kool on teinud ühiskülastusi Tallinnasse ühekorraga mitmesse muuseumi, et sõiduraha kokku hoida. Ka 19 eurot on lõunapiiril asuva maakonna õpilaste jaoks õpetaja hinnangul väga nigel summa. 

KOMMENTAAR

Kaari Siemer, Eesti Rahva Muuseumi hariduskeskuse juhataja:

Kahtlemata on „Kultuuriranits“ õpilastele oluline toetus kultuuriasutuste külastamiseks ning külastuste soodustamiseks. ERM-i külastatavusse ei ole see siiski veel märgatavaid muudatusi toonud. Seni on vaid üksikud grupid saabunud meile „Kultuuriranitsa“ toel. Nemad on tulnud väljastpoolt Tartut.

Usun, et „Kultuuriranitsa“ vähese kasutuse põhjus on Tartu koolide ja lasteaedade võimalus kasutada linna haridusosakonna riigihanke „Aktiivõppeprogrammid Tartu põhikoolide ja gümnaasiumite õpilastele humanitaar- ja sotsiaalvaldkonnas“ toetust külastamaks Tartu muuseumide haridusprogramme. Meie rõõmuks kasutavad Tartu koolid-lasteaiad seda aktiivselt ning
neil pole põhjust meie juures „Kultuuriranitsat“ kasutada.

Arvan, et „Kultuuriranitsa“ kasutamise kasvu näeme kevadel, mil sõidetakse klassiekskursioonidele üle kogu Eesti ning paljud koolid seavad oma üheks sihtpunktiks Eesti Rahva Muuseumi.

Vaheanalüüs „Kultuuriranitsa“ toetuse kasutamisest 

(jaanuar–mai 2022 ehk toetusmeetme viis esimest kuud)

Kultuuriministeerium ning haridus- ja teadusministeerium korraldasid 23.05.–17.06.2022 Eesti põhikoolide seas küsitluse, et saada tagasisidet, kuidas „Kultuuriranitsa“ toetusmeede on tööle läinud ja mil moel seda saaks paremaks teha. Veebiküsitluse link saadeti e-kirjaga kõigile põhikoolidele ja gümnaasiumidele, mille koosseisus tegutseb ka põhikool. 495-st e-kirja saanud koolist vastas küsimustikule 174, mis on 35% koolide koguarvust. Küsimustikule vastamine oli anonüümne.

Koolidele eraldatud summad erinevad õpilaste arvust tulenevalt suuresti, vastanute hulgas ulatusid toetussummad 40 eurost kuni 8366 euroni. Vastanud koolid ütlesid, et kooli enda rahast on nad kultuurikäike toetanud väga erinevate summadega kuni 10 000 euro ulatuses.

Vastanutest oli 44,3% (77 kooli) käinud muuseumis või näitusel, 28,2% (49 kooli) teatris, 12,1% (21 kooli) kinos ja 4,6% (8 kooli) kontserdil. 37,4% vastanutest ehk 65 vastanut ei olnud aasta esimese viie ja poole kuu jooksul toetust kasutanud.

Küsimusele „Kas „Kultuuriranitsaga“ teie koolile eraldatud summa on piisav, et teha õppekava jaoks vajalikke õppekäike?“ vastas 74,1% (129 kooli) eitavalt. Ainult 8,6% (15 kooli) vastanutest pidas toetussummat piisavaks ja 17,2% (30 kooli) ei osanud küsimusele vastata. Vastused koolide ja lapsevanemate omaosaluse ning toetuse piisavuse kohta näitavad selgelt, et keskmiselt 7,81 eurot õpilase kohta ei ole piisav kultuurikäikudeks, mis kaugemates kohtades tähendab lisaks sissepääsutasule ka sõidukulusid.

Küsiti ka „Kultuuriranitsat“ puudutava info leitavuse kohta. Seda pidas lihtsaks või väga lihtsaks 72,4% ehk 126 kooli, keerukaks 4% (7 kooli), samas 11,5% ei olnud toetusmeetmest varem kuulnud ja 12,1% ei osanud küsimusele vastata.

Kõige lõpus said vastajad „Kultuuriranitsa“ toetusmeetme kohta mõtteid avaldada. Tänati hea meetme eest, aga paluti ka selle suurendamist ja laiendamist gümnasistidele (kaks vastajat). Näiteks tuli välja, et meede ei kata isegi ühe „kultuurisõidu“ (st kultuuriasutusest kaugemal asuvast kohast) kulusid, rääkimata mitmest – meede suutis tagada ainult osa bussisõidust, ülejäänu bussikuludest kattis kool ja lastevanemad pidid teatripiletite eest tasuma sooduspileti täissumma. See ei ole kooskõlas meetme eesmärgiga tagada õpilastele tasuta kultuurikülastused, mis toetavad õppekava. „Kultuuriranitsa“ toetusmeetme mahtu tuleb suurendada praeguselt 1 miljonilt vähemalt 7 miljonile eurole.

Kultuuriranitsa lisavajaduse arvestus

Kui liita kokku kõigi valdkondade keskmised piletihinnad – 53 eurot aastas õpilase kohta –, siis võimaldaks vastavas mahus toetus osaleda ühe õppeaasta jooksul 1–2 muuseumitunnis, 1–2 kontserdil, 1–2 teatrietendusel, ühel kunstinäitusel ja ühel kinoseansil. Konkreetsed mahud sõltuvad vanuseastmest (nooremate piletid on üldjuhul odavamad). 

Kogukulu 7 020 698 eurot aastas (eelarves praegu olemas 1 miljon eurot).

Koefitsiendid

Valdade ja linnade üldhariduskoolide toetuse arvestamise aluseks olevad koefitsiendid põhikooli statsionaarses õppes (v.a hariduslike erivajadustega õpilased). Kõiki valdu hõlmavast tabelist on välja nopitud vähima ja suurima koefitsiendiga omavalitsused ning loos mainitud vallad. 

• Harku, Rae, Saku, Viimsi vald, Tallinna, Võru, Viljandi linn – 1,000. 
• Vormsi vald 2,030, Ruhnu vald 2,040, Kihnu vald 2,010.
• Saaremaa vald 1,269, Võru vald 1,448, Narva-Jõesuu linn 1,912.