Riigieelarve kindlustab õpetajatele hüppelise palgatõusu ja võimaldab käivitada eestikeelsele õppele ülemineku

8. dets. 2022 HTM - 3 kommentaari

Riigikogu võttis vastu 2023. aasta riigieelarve, mille järgi kasvab õpetaja töötasu alammäär 23,9% ja kõrghariduse tegevustoetus 15%. Eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamiseks ja toetamiseks on kavandatud 41 miljonit eurot.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles, et on hea meel, et järgmise aasta riigieelarves on tähelepanu pööratud olulistele haridusvaldkonna teemadele. „On tähtis, et õpetajad oleks väärtustatud, ja hüppeline palgatõus näitab, et nad seda on. Palgatõusu ja õpetajate koormuse vähendamisega tuleb jätkata. Haridus ja ühtne kultuuriruum on lõimumise eelduseks. Seetõttu läheme üle täielikult eestikeelsele koolisüsteemile, nii lasteaiad kui põhikoolid muutuvad eestikeelseteks. Kõrghariduse rahastamine tõuseb varsti üle ühe protsendi SKP-st, milles ülikoolidega halduslepingutes kokku leppisime, ja see aitab tõsta ka oluliselt õppejõudude palka,“ sõnas minister Lukas.

Õpetaja töötasu alammäär tõuseb 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole ehk 23,9%. Sellele lisatakse diferentseerimise fond 17%, mis võimaldab koolijuhtidel õpetajate töö- ja palgakorraldust paindlikumalt reguleerida. Kokku nähakse järgmise aasta riigieelarves õpetajate palkade kasvuks ette 106,6 miljonit eurot. Õpetajate arvestuslik keskmine palk tõuseb 2023. aastal 2048 euroni.
Et tagada kvaliteetsele kõrgharidusõppele tasuta ligipääs ja õppejõudude konkurentsivõimeline palk, eraldati 2022. aastal riigieelarvest täiendavalt 10 mln eurot ning 2023. aastal kasvab kõrghariduse riigieelarveline tegevustoetus 15% ehk 175 miljonilt 201,5 miljoni euroni. Riigi eelarvestrateegias nähakse ette kõrghariduse tegevustoetuse kasvu ka järgnevatel aastatel 15% aastas.
Eestikeelsele haridusele ülemineku käivitamiseks on 2023. aasta riigieelarves ette nähtud 41 mln eurot. Sellest 15 mln euroga kaetakse juba käimasolevaid tegevusi ja nende laiendamist ning 26,1 mln euro eest algatatakse uusi tegevusi. Nelja  aasta jooksul on täiendava raha vajadus eestikeelele haridusele üleminekuks suurusjärgus 300 miljonit eurot. Üleminek eestikeelsele haridusele algab lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aastal. Koalitsioonileppe järgi minnakse eestikeelsele õppele üle 2029. õppeaasta sügiseks.


3 kommentaari teemale “Riigieelarve kindlustab õpetajatele hüppelise palgatõusu ja võimaldab käivitada eestikeelsele õppele ülemineku”

  1. Peep Leppik ütleb:

    KAASMAALASED!

    25 aastat tagasi oleks RAHAGA saanud Eestis lahendada mitmeidki olulisi haridusprobleeme. Kui NÜÜD jääme lootma VAID rahale, siis hukutame kogu meie rahvusliku haridussüsteemi-? Rahaga toome nn hariduse juurde palju vastutustundetuid AFERISTE, kellele ei maksa meie oma KULTUUR midagi ….

    Kui me ei muuda KIIRESTI laste ARENDAMISE-KASVATAMISE PÕHIMÕTTEID (kodudes-koolides) teadusest lähtuvateks, siis upume labasesse KOMMERTSI… Aga see vajab VAIMSET alust! Kust seda Eestis veel leida? Raha pildumine ILUKÕNEDE SAATEL seda küll ei tee …

  2. Kaasaelaja ütleb:

    Ma väga ootan, et palgatõus tuleb VAID kvalifikatsioonile vastavatel õpetajatel. See paneb pingutama ja aastase lepinguga vandersellid ei tule kooli meie lapsi ära solkima.

  3. Peep Leppik ütleb:

    Täiesti õige, KAASAELAJA,
    AGA ON SUUR KÜSIMUS – kes annab-määrab kvalifikatsiooni? Kui üle 20 aasta tagasi hakati meil “omistama” erinevaid nimetusi, siis küsisid mu saksa kolleegid kohe – kes on OMISTAJAD? Tänased noored õpetajad ei saa õpetaja teadmisi-oskusi kusagilt… Eesti kool pole kunagi olnud nii närus seisus!

    Samas TEADUS(ED) saaks siin kohe aidata, kuid meil ei tunta TEADUST. Seda asendavad ilukõned… Enamuses ei saada aru, kui räägin ESMATAJU JÄRGSETEST PROTSESSIDEST LÜHIMÄLU PERIOODIL, mis kogu õpetamise alus (vt “Lapse arendamine ja õpetamise probleeme koolis”- 2000). Psühholoogid jõudsid (eksperimentaalselt!) selles kogu maailmas üksmeelele 1980-ndate algul. Ja see muutiski õpetamise mõnusaks-arendavaks, sest aluseks on VAIMSED (inimlikud) PROTSESSID.

    Kui esitasin selle mudeli ühele konkursile, siis selgus, et žürii EI SAANUD SELLEST ARU-!? See on muide kogu maailmas, mida järele ahvime, probleem… Kõige lihtsam on – keelame isegi Leppiku jutu ära!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!