Sada sõna lõppeva aasta kohta

23. dets. 2022 Õpetajate Leht - 2 kommentaari

Fotod: Arno Mikkor / Ekspress Meedia / Scanpix, Ken Mürk / ERR / Scanpix, muba.edu.ee, Taavi Sepp / Postimees / Scanpix


Millise lõigu kirjutaksite ajalooraamatusse 2022. aasta kohta?


2022. aasta jääb Eesti ajalukku pöördelisena

TÕNIS LUKAS, haridus- ja teadusminister

Olulised haridusküsimused – eestikeelne haridus, õpetajate töötingimused ja palgatõus ning tasuta eestikeelse kõrghariduse tulevik – on ühiskonnas elava arutelu teema ning uue aasta eelarve prioriteet. Konkreetsemalt, 12. detsembril võttis Riigikogu vastu seadusemuudatused, et minna täielikult üle eestikeelsele õppele, ja valminud on põhjalik tegevuskava järgmisteks aastateks. 

Eesti koolides ja lasteaedades on õppekeel eesti keel. Kõigi koolide ja lasteaedade üleviimine eestikeelsele õppe- ja kasvatustööle on just laste ja noorte tuleviku huvides. Kõik Eesti lapsed, olenemata emakeelest, peavad saama võimaluse omandada hea eestikeelne haridus. See tagab ühiskonna eestikeelsuse ja ühise inforuumi. Pean otsust muuta Eesti haridussüsteem eestikeelseks selle aasta kõige märgilisemaks haridussündmuseks.

Sõda on mõjutanud ka meie hariduselu

KRISTI VINTER-NEMVALTS, haridus- ja teadusministeeriumi kantsler

Ukrainas käib kümnendat kuud sõda ning see on tugevalt mõjutanud meie selleaastast hariduselu. Oleme Eesti haridusasutustesse vastu võtnud üle 8000 Ukraina sõjapõgenikust lapse ja noore, neist ligi pooled Tallinnasse, kuhu riik rajas just ukrainlastele mõeldud Vabaduse Kooli. Meie haridussüsteemile on see olnud suur väljakutse, millega edukalt hakkama saamiseks on pidanud kõik kõvasti pingutama. 

Loodetavasti lõpeb sõda varsti ja põgenikud saavad naasta oma koju meie riigist saadud hariduskogemuse võrra rikkamana. 

Aasta on olnud murranguline ka eestikeelsele haridusele üleminekul – lõpuks on poliitiline tahe kinnitanud, et Eestisse jääb üks haridussüsteem, mis on eestikeelne.

Vanad rööpad ei vii enam oodatud sihile

URMO UIBOLEHT, Eesti Koolijuhtide Ühenduse juhatuse esimees

2022. aasta on olnud huvitav ja pakkunud väljakutseid. Tegelikkuses kasvab pinge haridussüsteemis püsivalt. Meie haridusvanker on liikunud üsna kandvatel rööbastel määramatu sihtpunkti suunas. Aga viimased kaks aastat on raputanud selle vankrikese rööbastelt ebakindlale, kriisidega täidetud pinnasele. 

Sellel aastal tunnetan, et üritame usinasti upitada seda endistele rööbastele, adumata vahepeal toimunud muutusi – need rööpad ei vii meid enam oodatud sihile. Haridusstrateegia 2035 ütleb, mis suunas peaksime liikuma ja kuhu jõudma. Peame selleks leidma uue tee ja viisi, kasutama ära teadmised ning varasemate aastate kogemused. Ehk ei vajagi me enam ragisevat vankrit ja vanu rööpaid?

Uus olukord avas tee senisest paremale integratsioonile

MARGUS PEDASTE, Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor

Aasta 2022 oli suurte muutuste aasta. Koroona mõju hariduselule ei olnud veel taandunud, kui seisime uue väljakutse ees: sõda Ukrainas tõi vajaduse olla kiiresti ja paindlikult õigel viisil ja õiges kohas. Olla olemas sõjapõgenike jaoks ja seista vaba maailma väärtuste eest globaalses inforuumis. 

Eesti haridusrahvas näitas taas kord, et raskel hetkel suudame väga palju. Rahvusvaheliselt toodi eeskujuks, kui kiiresti ja sisukalt Eesti Ukrainat abistama asus. Eestis kohapeal leidsid väga paljud koolid ja lasteaiad võimaluse Ukrainast saabunud lastele turvaline õpi- ja arengukeskkond luua. 

Veelgi enam, uus olukord avas tee senisest paremale integratsioonile ning õpetajate väärtustamisele. Meil on imelised õpetajad, õppejõud ja haridusjuhid. Aitäh!

Ega pääsu pole!

SULEV OLL, Tallinna Tehnikaülikooli strateegilise kommunikatsiooni juht

On aasta 2022. Elame otse sõja kõrval, hingame sisse tema kalki hingust. Ometi loodame – vähemalt sinist taevast, iseenda ja Eesti vabadust, rohelisemat maailma. Eakamad muidugi ka pensionipõlve, mis ei lõppeks näljasurmaga. 

Et mitte hilisemas eas kõrvale tõugatuna hääbuda, peame ikka ja uuesti õppima. Vere näiliselt aeglasem vool soontes ja otsekui kõvemaks jäänud pea pole siin vabandus. 

Loodan väga, et erinevalt praegustest vananejatest mõistavad uued põlvkonnad, et elukorraldus pole enam etapiline. Ei aita, et kooli lõpetame. Ülikoolgi pole lahendus. Mingit kuldset finišit polegi. Õppida tuleb kõigil ja iga päev. Ehk ütles aasta 2022 seda kõigile piisavalt selgelt.

MUBA sai valmis

MAIE TUULIK, kasvatusteadlane

2022. aasta sügisel avati Tallinna Muusika- ja Balletikool MUBA, kuhu toodi kokku Tallinna Muusikakeskkooli, Tallinna Balletikooli ja Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli õpilased.

Tavapärase koolimajaga võrreldes oli MUBA projekteerimine ja ehitamine arhitektidele ja inseneridele väga suur väljakutse, sest hoone pidi sobima eri loomuga kunstide õpetamiseks. Projekteerimisel tuli arvestada erinevate funktsionaalsuste ja nõuetega. Oluliselt keerukamad olid nõuded ka heliisolatsioonile ja akustikale. 

Kõige sellega saadi suurepäraselt hakkama ning võideti kaks olulist auhinda: parima hoone ehitusprojekti ja parim ehitaja oma 2022. a. Õppehoones on erisuguseid klasse koos uute instrumentide ja tehnikaga, balletisaalid, blackbox, helistuudio, ujula, õpilaskodu ja aed. Kool võtab vastu õpilasi üle kogu riigi.   

Kaosest võib tekkida uus kord

RIIN SEEMA, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi pedagoogilise nõustamise dotsent

13. oktoober 2022. Valitsus kiitis heaks haridus- ja teadusministeeriumis ette valmistatud detailse tegevuskava eestikeelsele õppele üleminekuks, kus tuuakse välja vajalikud tegevused, tähtajad ja ressursid kuni 2030. aastani. 

See on väga oluline otsus ja sellega seoses suundub haridussüsteem rajale, mis on täis suuri väljakutseid, sest ukraina ja vene keelt kõnelevaid inimesi on Eestisse juurde tulnud ja kaasava hariduse probleemid on juba niigi kuhjunud. 

Arvestades pidevat rahapuudust kõikidel haridustasemetel, alates ülikoolist, on oodata suuremat kaost. Tugevamad tulevad olukorrast välja, nõrgemad kaotavad. Kaosest võib muidugi tekkida mingi uus kord. Ma pole kindel, kas enam on võimalik ennustada, mis ees ootab.

Teadmist, mälu ja südametunnistust

URVE LÄÄNEMETS, haridusteadlane ja publitsist

Lõppev aasta oli keeruline mitmes mõttes. Ebakindlaks muutunud julgeolekuolukord nõuab jätkuvalt tegelikkusega arvestamist ja toimetulemist. Oli tühistamiste, ebakultuurse suhtlemise ja edasise võõrandumise aasta. 

Tänavu tuli poliitikutelt eriti arvukalt teostamatuid ja ebaprofessionaalseid hariduspoliitilisi otsuseid. Mõtlen, kust leitakse need õpetajad, et pakkuda juba tulevasest sügisest kuuenda klassi õpilastele võimalust valida endale õpitav B-keel kolme pakutava võõrkeele seast. 

Rõõmustas teadmine, et on paar lootustandvat noort inimest, kes pedagoogikateadust edasi arendada suudavad. Rõõmustas ka Hilda Taba 120 konverentsi õnnestumine ja Irene Tiiveli stipendiumi saamine – see oli minu elus esimene. 

Uueks aastaks soovitan kõigil (Lotmani sõnadega) õppida teadmist, mälu ja südametunnistust. Need kolm õppeainet on hädavajalikud kõikidel aegadel.   

Kestliku kahanemise lõpp on olematus

TIIU KUURME, kasvatusteaduste dotsent

Eestlaste jaoks kestis armuaeg. Väline kurjus püsis piiri taga, küll aga võis kogeda, mida toob endaga meile läkitatud korraldus kestlikult kahaneda. Sulgusid mitmed uksed, kus taga käis elu ja millegi loomine inimese heaks. Kas on ehk ohtlikult kahanenud ka arukus, et laseme enestelt võtta, mis meil end kultuurrahvaks on lasknud pidada? Nagu emakeel avalikus ruumis, maakoolid, akadeemiline variatiivsus, filosoofiakursused ülikoolides ja mõiste vaimsus, mille on asendanud vaimse tervise probleemid. 

Kaob mets, valitsejate moraal ja eluterve huumor. Kuitahes veenvad argumendid millegi poolt, et säiliks hoidmisväärne, ei pälvi võimudelt vastust. Me ei peaks sulgema neid uksi, mille taga loome omaenese kultuuri, vaid pigem väravad, kust tungib peale meie olemisõigusi kahandav meel. Veel on meile antud armuaega. Me jääme edasi ajalooraamatusse.

UA, AI ja 8M

KADI KREIS, Tartu Kunstikooli direktor

UA. Eestis on sõjapõgenikud. Eesti koolis õpivad ukrainlased. Me õpetame neid ja nemad õpetavad meile inimeseks olemist.

AI. Oleme seni arvanud, et joonistamine on üks keerukamaid ülesandeid ajule, suhtunud robotitesse üleolevalt. Oleme nõustunud, et isesõitvad bussid, pakirobotid, iseteeninduskassad jne võtavad töö ja sotsiaalse rolli autojuhtidelt, müüjatelt jne. Oleme nõustunud, et lihtsamad tööd on masinatega asendatavad. Arvasime, et keerukamad ja loomingulist mõtlemist nõudvad ülesanded jäävad inimestele.

2022 sai selgeks, et AI on kunstnike uus keeleoskus ja töövahend, mis suunab meid taas looja-kunstniku rolli analüüsima ja defineerima.

8M. Maailmas on 8 miljardit inimest. 2022 mõistame energia väärtust teravamalt. Uuskasutame, taaskasutame, ringmajandame.

Juhtidel jätkub veel visadust

HEDA KALA, Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse esimees, Tartu Meelespea lasteaia direktor

Positiivsena jääb meelde juhtide visadus kohtadel alusharidust edendada, hoolimata kohalike omavalitsuste erinevast võimekusest ja suunast ning õpetajate puudusest. Samuti heade kogemuste levitamine kohalikul ja riigi tasandil uuenenud õpikäsituse ning kaasava hariduse rakendamisel. Juhtide üksteise toetamine ja ühistegevuse korraldamine (sh suvekool ja laiendatud juhatuse seminarid) toimivad tuntud headuses ning COVID ei ole traditsioone murdnud. Hea on koostöö Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Lasteaednike Liidu ja Eesti Koolijuhtide Ühendusega.

Pettumuseks on alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu tagasilükkamine, sh uue õppekava ja sellest tuleneva eesti keele õppe rakendamise edasilükkamine. Samuti lasteaiaõpetaja ameti alavääristamine, arutades nende töötasu lahtisidumist kooliõpetaja alampalgast.

Ootame paremaid aegu

EDA-MAI TAMMISTE, Kiili Lasteaia direktor

Lõppevat aastat jääb iseloomustama ja mõjutama suuresti Ukraina sõda ja kõik, mis sellega kaasneb. Tohutu hinnatõus on pannud paljud inimesed ja pered raskesse majanduslikku olukorda. Seetõttu on omavaheline suhtlemine muutunud mõnevõrra keerulisemaks. Samas on sõjaolukord inimesi ka omal moel liitnud ning pannud rohkem ühte hoidma. 

Kadunud pole ka viirused ning praegu tundub, et neid on rohkem kui kunagi varem, õnneks kulgevad need siiski kergemalt kui pandeemia kõrgajal.

Lasteaiaõpetajatele on aasta lõpp toonud kaasa palju ärevust. On väga kurb, et taas kord on lasteaiaõpetaja see, kelle arvelt kokku hoitakse ja keda teistest vähem väärtustatakse.

Nagu ikka, loodame ja ootame uuelt aastalt paremaid aegu ja seda, et valitsus väärtustab lasteaiaõpetajate tööd ning oodatud palgatõus siiski tuleb.

Märksõnad: suhtlemine, läbirääkimised, koostöö ja lahenduste otsimine 

HELJE MÖLLER, Eesti Logopeedide Ühingu vanem

Koostöö teiste logopeedide organisatsioonidega, ühised kongressid Balti riikide logopeedide ühingutega ja Euroopa Logopeedide Assotsiatsiooniga pakkusid põnevaid väljakutseid ja lähendasid meid veelgi.  

Lõppeval aastal võttis valitsus vastu mitmeid seadusemuudatusi. Rõõm on tõdeda, et nende kirjutamisel võeti kuulda ka logopeedide häält. Seadus, mis annab logopeedile iseseisva tegutsemise õiguse, paneb tervishoiusüsteemis töötavale logopeedile küll hulganisti kohustusi ja vastutust, kuid võimaldab tal sõlmida otselepinguid Tervisekassaga ja annab ligipääsu tervishoiu infosüsteemile. Nagu kõiki teisi hariduses töötavaid inimesi, puudutab ka logopeede eestikeelsele haridusele ülemineku seadus. 

Alternatiivkommunikatsioon on juba mitukümmend aastat olnud kasutusel erikoolides, erilasteaedades ja rehabilitatsioonis. Sel aastal alustasime läbirääkimisi haridus- ja teadusministeeriumi ning sotsiaalkindlustusametiga, et kaasava haridusega seoses teha alternatiivse suhtlemise võimalused kättesaadavaks ka tavakoolis, -lasteaias, igapäevakeskkonnas.

Äramärkimist väärt on Tartu H. Masingu kooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi lastefondi koostööprojekt – interaktsioonikeskus lastele.

Vajadus kohaneda ja olla hooliv 

LIINA ÕMBLUS, Eesti Eripedagoogide Liidu juhatuse esimees, Pärnu Kuninga tänava Põhikooli õppealajuhataja

2022. aasta tõi varasemast veelgi suuremalt välja vajaduse kohaneda, olla hooliv ja tolerantne ning leida lahendusi uutes väljakutsetes. Maailm liikus kiirelt ühest veel lõppemata kriisist uude. Täna on igaühel oluline keskenduda tugevustele, et leida ressursse keeruliste olukordadega toimetulekuks. 

Peame meeles pidama, et iga inimene on väärtuslik. Selles stressirohkes ajas aitab toime tulla koostöö ja oskus näha keerulist olukorda hoopis väljakutsena. Olen sel aastal väga palju kogenud kaaslaste tuge ja oskust leida lahendusi keerulistele olukordadele. Olles raskuste ületamises järjekindel, hooliv ja hea kaaslaste vastu, kogeme ka ise rahulolu ja õnnetunnet. 

Õpetajatel on vabadus, lapsed on hoitud

EVELIN SARAPUU, Eesti Lasteaednike Liidu juhatuse esimees, Ülenurme Nurmepesa lasteaia õppealajuhataja

Meie lapsed veedavad oma päeva oskuslike ja südamlike inimeste seltsis, kes on saanud erialase ettevalmistuse ülikoolist. Lasteaedades hoitakse emakeelt ning kultuuritraditsioone. Meie lapsed saavad kolm korda päevas lasteaias süüa, sh sooja toitu, ning puhkavad voodites puhaste linade vahel. Lasteaedade õuealad on avarad ning rikkaliku loodusega. Lastel on võimalik õppida elust enesest: linnaruumi, metsa, merd ja parke uurides ja avastades, selle üle mõtiskledes ning end loovalt väljendades.

Meie lasteaedades väärtustatakse ja austatakse lapse arvamust, ideid, loovust ja vaba mängu ning õigust nautida õnnelikku lapsepõlve. Lasteaednikud ootavad pikisilmi viis aastat ette valmistatud uue alushariduse seaduse ja õppekava vastuvõtmist, mis võimaldaks eeltoodul säilida ning alushariduse kvaliteeti tõsta.


2 kommentaari teemale “Sada sõna lõppeva aasta kohta”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Toimetuselt hea idee aasta kokku võtmiseks!

    Aga kui inimene avaldab OMA MÕTTEID, siis tuleb väga lihtsalt välja selle inimese asjatundlikkus ja MÕTLEMISVÕIME … Kahjuks jäid mitmed kõrgetel kohtadel ja tiitlitega inimeste mõtteavaldused-kokkuvõtted vaid moesõnade mänguks – neil nagu polnudki probleeme ega midagi öelda … Siit järeldus – meie kooli (resp hariduse) langus on jõudnud juba päris kaugele-kõrgele ja seepärast on aastalt 2023 raske oodata midagi head EESTILE …

  2. Peep Leppik ütleb:

    P.S.

    Lõpetasin just Tõnu Õnnepalu ja Jaan Kaplinski “Kirjad”. Soovitan seda kõigile ÕPETAJATELE koolivaheajal lugemiseks. Kuigi jäin siin murelikult mõttesse – ilmselt ei suuda paljud tänased õpetajad (ja mitte ainult nemad) sedalaadi asju enam lugeda (kui üldse). Neis kirjades on ühendatud meie elu ülim lihtsus alates maa kaevamisest labidaga (ohh!) kõlbluse ja inimese vaimsuse kõrgtasemega. Aga tähtsaim – igasuguse moodsa ilukõneta… On see tänases Eestis veel võimalik? Lugegem ise (kui tulete sellega vaid toime)!

    P.P.S.
    Kui “Kirju” kätte ei saa, lugege Vl. Pooli raamatut Johan Laidoneri ja tema kaasa saatusest pärast nende vahistamist juulis 1940… Vapustav minulegi, kes ma ise olen 12 aastat Stalini ajastul elanud.

    Vaimselt töökat koolivaheaega, KOLLEEGID!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!