Saksamaa koolielu seisab suurte väljakutsete ees
PISA testid oli Saksamaa hariduselule esimene äratuskell, suure tagasilöögi õpitulemustele andis ka koroonaaeg.
Paarkümmend aastat tagasi läbis Saksamaa koolisüsteemi tugev raputus – selle maa õpilaste tulemused esimeses PISA-testis olid väga keskpärased. Esirinnas oli Saksamaa aga selles, et kõige nõrgemad olid lapsed ja noored perekondadest, kelle puhul kasutati märksõna bildungsfern ehk „kaugel haridusest“. Riigis võeti haridus hoogsalt käsile ja liidumaad hakkasid haridussüsteemi parandama ning õiglasemaks muutma. Aegamööda reformide hoog aga rauges.
Võrdlev uurimus
Saksamaa haridussüsteem sai koroona tõttu tugevalt kannatada. Praegugi arutatakse selle järelmõju lastele ja noortele. Hiljuti avaldatud uuring, mille tegi Berliini hariduse kvaliteedi arengu instituut (IQB) Humboldi ülikooli juures, näitas, et aina suureneb põhioskusteta neljanda klassi õpilaste arv. Iga viienda, õigekirja puhul isegi iga kolmanda lapse oskused ei vasta lugemises ja matemaatikas isegi mitte miinimumnõuetele. Uurimus näitas, et nende õpilaste arv, kes saavad hakkama saksa keele, matemaatika, õigekirja, kuulamise ja lugemisega, on viie aastaga tunduvalt vähenenud, oskuste vähenemine on dramaatiliselt kasvanud. Eriti on halvenenud sotsiaalselt raskes seisus ja migratsioonitaustaga perede laste olukord.
Ka Dortmundi kooliarengu uuringute instituut nimetas oma uuringu tulemusi alarmeerivaks. Koolis edasi jõudmiseks on vaja osata lugeda, lugemisoskus on neljanda klassi õpilaste seas aga suuresti kahanenud. Dortmundi uuring kinnitas tõsiasja, et kodu- ja kontaktõpe, tundide ärajäämine ja ka hübriidõpe on neljanda klassi õpilaste lugemisoskust halvendanud. Ja seda nii oluliselt, et järeleaitamine ei suuda mahajäämust korvata. Juba eelmisel aastal pööras kõigi liidumaade haridus- ja teadusministrite alaline komisjon tähelepanu tõsiasjale, et põhikoolilõpetajad ei oska piisaval määral lugeda ega kirjutada. Pole tõenäoline, et neil lastel on võimalik kooliteed jätkata, ütlevad uurijad. Ja lisavad, et see polegi ime, et põhikooliõpilased ei tee edusamme, kuna nad jäeti kuude kaupa koju õppima.
Käsi ei jaksa kirjutada
Lisandunud on veel üks probleem. Saksamaa õpetajate liidu president, gümnaasiumiõpetaja Heinz Peter Meidinger juhib tähelepanu tõsiasjale, et aina rohkem lapsi saab pikemate kirjandite kirjutamisel käekrambid, ja mitte ainult põhikoolis, vaid ka gümnaasiumis, ning see ei ole mitte ainult digiõppe mõju. Paljud ei seo kirjutades tähti kokku, vaid tõstavad kirjutusvahendi iga tähe järel üles. Selle üle kurdavad nii saksa kui ka võõrkeele õpetajad.
Ainult kaks viiest õpilasest suudab sekundaarastmes (see on 4. klassile järgnev tase, mis lõpeb põhikooliga)Dortmundi uuringu järgi ilma kurtmata kirjutada kauem kui 30 minutit. 89 protsenti küsitletud õpetajatest täheldas, et on märganud viimastel aastatel õpilaste oskuste olulist kahanemist. Keskse probleemina nimetavad nad kirjutatu raskesti loetavust (u 70%-l). Mõne lapse käekiri ei arenegi loetavaks. Edasiviivates koolides (weiterführende schule – selle all mõistetakse Saksamaal kooli, mis järgneb 1.–4. klassile; enamik alustab selles 10-aastaselt ja õpib 18.–19. eluaastani) on neid õpilasi 43%. Seejuures on poiste osakaal suurem – 53%.
Probleem on tõsine, sest kirjutamisoskus toetab õigekirja, samuti lugemist, teksti mõistmist ja kokkuvõttes mõjutab kogu õppeedukust. Siinjuures mängib rolli keskendumisvõimetus ning kirjutamisoskuse alahindamine. Ilukiri on õppeprogrammist juba ammu kadunud. Hindeid kirjapildi eest antakse aina vähem. Ka õigekirja ja grammatikat ei peeta hindamisel enam tähtsaks, nagu seda tehti veel mõne aasta eest. Põhirõhk on sisul.
Ka digiõppel on oma mõju – lapsed küll loevad ja kirjutavad, aga raamatud ja pikad tekstid on asendunud lühikeste sõnumitega mobiiltelefonis, kus suur ja väike algustäht ei mängi mingit rolli, kokkukirjutamine ka mitte, ütleb Meidinger. Kirjutusvahendi asemel kasutatakse põhiliselt pöialt. Kirjutamismotoorika ekspert Dias Meyer toonitab, et käsitsi tuleks kirjutada praegusest tunduvalt rohkem ja sellega tuleks alustada juba lasteaias.
Pandeemia kiirendas allakäiku
Uurijad rõhutavad, et pandeemia ei ole ainuke põhjus, miks õpilaste pädevused ja oskused vähenevad, kuid see on allakäiku kiirendanud. Eriti halvas seisus on lapsed, kelle vanematel on vähe raha ja kasin haridus. Neid tabab hariduskriis täie rauaga. See aga ei ole mitte ainult ebaõiglane iga üksiku lapse suhtes, vaid Saksamaa ei saa sellist olukorda riigis lubada, ütlevad uurijad. Kui pidevalt kasvab nende noorte hulk, kes lahkuvad koolist, ilma et suudaksid edasi õppida, siis ohustab see konkurentsivõimet, aga ka sotsiaalvaldkonda ja demokraatiat. Saksamaal on loodud kahe miljardi euro suurune nn koroona järeleõppe programm, aga see ei ole lahendus, leiavad uurijad, sest seda raha kasutatakse suvaliselt. Koolidel tekib dilemma: mahajääjaid tuleb toetada, aga edasijõudnuid ei tohi samuti kõrvale jätta.
Pandeemia ajal laenati õpilastele sülearvuteid ja õpetajatele arvuteid, et kaugõpe paremini toimiks. Koolidele loodi digipakett, mis sisaldab ka programme õpetajate edasiõppeks digivaldkonnas. Koolid seisavad aga probleemide ees, mis vajavad lahendamist ja mille koroona teravamalt esile tõi, näiteks puudulik varustatus tehniliste vahenditega, puudulik veebiõpe, õpilaste ja õpetajate vähene suhtlus, mille tagajärjel õpiraskused süvenesid.
Probleemina on lisandunud klassiruumide, spordisaalide ja tualettide akende halb seisukord. See on pideva arutelu all, aga olukorra lahendamiseks on puudu 46,5 miljardit eurot. Koroona ajal lisandus vajadus õhufiltrite järele. Keskkonnaamet on soovitanud pikemas perspektiivis moodsaid soojustusseadmeid, mis aitavad kõrvaldada viirusi, niiskust ja süsinikdioksiidi ka pärast koroonat. Aastaid on olnud kõne all dramaatiline õpetajate puudus, eriti põhikoolides ja rakenduslikes õppeasutustes.
Kuidas nägi välja suvi?
Suvepuhkus on Saksamaal seotud mitte ainult rõõmuga eelolevast suvest, vaid enne puhkust antakse välja ka tunnistused. Õpilastel, kelle hinded tunnistusel on halvad, on suvevaheajaeelne nädal täis hirmu ja muret. Seetõttu on spetsiaalselt loodud telefoniliin, mida läheb vaja pea terve suve. Ka haridusasutused annavad tunnistuste väljaandmise päevadel telefoni kaudu nõu ja abi. Ülesaksamaalisele telefoninumbrile on antud nimi „Nummer gegen Kummer“, mis tõlkes tähendab „Number mure vastu“. See toetab õpilasi kriitilistes olukordades terve aasta vältel.
Kuidas siis õpilastele abiks ollakse? Telefoni teel on neil võimalik näiteks harjutada vestlust oma vanematega. Spetsialistid annavad nõu, kuidas rääkida vanematega avameelselt ja nimetada halbade hinnete põhjused. Üks soovitus on kaasata selle vestluse juurde usaldusisik, kelleks võib olla vanaema, hea sõbratar või sõber. Soovitatakse ka, et kui on selge, et hinded tunnistusel ei ole head, tasub õpilasel esimesena pöörduda õpetaja poole. Pedagoogid võivad keerulisemate juhtumite puhul helistada ise lapsevanemale. Kui lapsed ise ei oska oma halbadele hinnetele põhjuseid leida, siis soovitab ülesaksamaaline muretelefon vestelda omavahel nii õpilastel, vanematel kui õpetajal. Kusjuures pedagoog peaks olema partner, mitte vastanduja/vastasseisja. Võimalus on osaleda ka grupi- kui teemavestlustes, pakutakse ka individuaalvestlusi. Kõik need on anonüümsed ja tasuta.
Statistiliselt on kindlaks tehtud, et alates pandeemiast on muretelefoni palju rohkem vaja läinud kui varem. Matthias Hoffmann, kes on Saksamaa koostööliidu (Landesarbeitsgemeinschaft) koordinaator, ütleb, et koroona suurendas lastes ebakindlust ning selle järel vajavad noored õppurid mitte ainult nõu, vaid ka lohutust.
Ülesaksamaaline muretelefon annab lastevanematele ka nõu, kuidas oma last kõige paremini toetada. Ka mitte kõige paremad hinded tunnistusel väärivad vanemate kiitust. Sageli on lapsed ise oma tulemustes pettunud ja mures, et saavad kodus pahandada. Spetsialistid rõhutavad, et pahandamine ja survestamine ei vii kuskile, ning selgitavad, miks on vale näiteks vanemate reaktsioon, et „jalgpalli sa nüüd mõnda aega mängima ei lähe“. See on koht, kus laps on väljaspool kooli edukas ja saab positiivseid elamusi. Kui temalt see ära võtta, pole tal midagi, mille üle uhkust või rõõmu tunda, ja see ei ole motiveeriv. Aga just motivatsioon on edu võti, ütlevad spetsialistid.
Kuigi vanemad võivad oma pahameelt väljendada, ei tohi see muutuda solvavaks. Ei tohi tekitada lapses süütunnet ja mõjutada negatiivselt tema nägemust endast. Lapsevanema surve mõjub halvasti ka põhjusel, et tekitab hirmu, hirm aga blokeerib aju. Selliselt tekib lapsel tunne, et ta ei näe väljapääsu. Hinded sellest paremaks ei muutu, aga lapse ja vanema suhe halveneb.
Migratsioon hariduses
- Uurimused on näidanud, et 2011. aastal oli Saksamaal neljanda klassi migratsioonitaustaga õpilaste (lapsed, kelle vanemad on sündinud välismaal) osakaal 9% õpilastest. 2017. aastaks kasvas see 34%-ni. Nende õpilaste õpitase oli üle Saksamaa kõige madalam.
- 2019. aastal oli Saksamaal 13,5 miljonit alla 18-aastast last, neist 5,3 miljonit ehk 39% migratsioonitaustaga. Lapsevanemad kaebavad, et migrantide umbkeelsed lapsed klassis suurendavad saksa laste mahajäämust õppetöös.
Ratsionaalselt mõtlevatel sakslastel
algas kooli allakäik mõnevõrra hiljem kui Eestis. Meile sai saatuslikus just mõjukate poliitikute tegevus juba 1990-ndatel. Kuna toonane aktiivne haridusminister, kes arengupsühholoogiat ja didaktikat ei tundnud, surus nn Tiigrihüppe jõuliselt koolidesse …
Seoses internetiga levisid igasuguse absurdsed seisukohad kogu maailmas, sest neid pakuti innovaatiliselt värsketena ja “ilusatena”… Need, kes lähtusid TEADUSEST suruti lihtsalt kõrvale. Siinne kommenteerijagi oli üks neist, kellele “vormistati” HTM-i kõrge ametniku kaudu Eesti ajakirjanduses
nö AVALDAMISE KEELD …
Paraku oleme nii meil, kui Saksas (ja mujalgi) jõudnud veelgi hullemasse olukorda, kui suutsime ca 20 aastat tagasi ette näha. Kas meil jätkub kanapimedus või olemegi jõudmas nn lollide maale? Ajakirjanik pole ju loos jõudnud PÄRISTAGAJÄRGEDENI …
Õpetajate Lehes võiks ehk ilma stampsõnadeta hakkama saada, vt
https://www.eki.ee/dict/ametnik/index.cgi?Q=v%C3%A4ljakutse&F=M&C06=et