STEPS-i programmiga saab suhtlemist ja koostööd harjutada

Eelmise ja selle õppeaasta jooksul katsetati mitmes Eesti koolis ja gümnaasiumis programmi STEPS, mis arendab noorte suhtlemis- ja koostööoskust. Kiitva hinnangu andsid programmile nii õpilased, õpetajad kui ka lastevanemad.

Eriti rõõmustab õpilaste positiivne hinnang, kuid seda oli ka oodata, sest programmiga STEPS alustades kogusime esimese asjana just suhtlemisolukordi, millesse noored olid ise sattunud ja mida nad pidasid keerukateks. Seejärel lõime noortelt saadud juhtumite põhjal stsenaariumid ja õppefilmid, kus näitlejatena astusid üles noored, õpetajad ja noorsootöötajad. Õppefilmide juurde kirjutasime käsiraamatu noorsootöötajatele ja õpetajatele, ning nii õppefilme kui ka materjale katsetasime taas kord noorte enda peal – koolides ja noortekeskustes. Nii kogusime õpetajatelt ning noortelt tagasisidet filmide ja õppematerjalide kohta. Kõiki neid materjale luues arvestasime just noorte vajaduste ja huvidega, nende tagasiside põhjal lisasime uusi teemasid, nagu emotsioonide juhtimine, ajajuhtimine, motivatsioon jpt. Materjalides on muuhulgas läbi töötatud olukorrad, mis käsitlevad tõrjumist, koolikiusamist, tagasiside andmist, vägivallatut suhtlemist, sallivust, partnerlust ja austust suhtluspartneri vastu. 

• Mis on STEPS ja kuidas võiks õpetajatel sellest kasu olla?

STEPS on suhtlemis-, enesekohaste ning koostööoskuste õpetamise abivahend. See on nii tervikuna kui ka osadena kasutatav õppeprogramm koos õppefilmidega, millest võiks eelkõige kasu olla just gümnaasiumi- ja põhikooli viimase astme õpetajatele, aga ka klassijuhatajatele, mentoritele ja noorsootöötajatele. STEPS-i programm sisaldab koostöö-, suhtlemis- ja enesejuhtimisoskuse õpetamise juhendeid (tunnid, tegevused jmt), käsiraamatut ja õppevideoid nii formaal- kui mitteformaalhariduses kasutamiseks (vt lähemalt steps.ee).

• Miks on tähelepanu all just suhtlemis- ja koostööoskused? 

Uuringud kinnitavad, et just need on 21. sajandi oskused, mida kooliprogrammides piisavalt silmas ei peeta ja mida ka vanemad sihipäraselt ei arenda. Sageli ei ole neid oskusi täiskasvanutel endalgi, mis siis veel edasiandmise oskusest rääkida. Programmi eesmärk on suurendada noortega töötavate inimeste võimalusi ja pädevust õpetada noortele suhtlemis-, probleemilahendamis- ja koostööoskusi eri õpetamismetoodikate ja -materjalide abil. Laiem eesmärk on arendada noorte suhtlemis-, probleemilahendamis- ja koostööoskusi, samuti enese- ja ajajuhtimise oskusi. Tänapäeva noorel on tööturul rohkelt võimalusi, kuid ka suhtlemiskeerukust, mida ületada. Tahame teda sellel teel aidata.

• Mida kujutavad endast enesekohased oskused ja kas neid saab õppida? 

Need on eelkõige enesejuhtimise oskused, nagu emotsioonide või ajajuhtimine, ent ka enesest parem arusaamine ja oskus oma tundeid ja käitumist jälgida, positiivselt mõelda jne. See kõik on õnneks nii täiskasvanute kui ka noorte puhul arendatav.

• Kuidas ja kes saab seda programmi kasutada? Kas valida saab ka teemade kaupa?

Programmi ja selle osi saab kasutada eri vormides: valikainena, mentorprogrammi osana, klassijuhataja- ja inimeseõpetuse tundides, ülikoolikursustel, noortekeskustes, malevas. 2021/2022. õppeaastal katsetati programmi Eestis üheksas gümnaasiumis ning õpetajate ja õpilaste tagasiside nende praktiliste oskuste õpetamise ja omandamise ning programmi enda kohta on olnud äärmiselt hea. Nii õpetajatele kui ka noorsootöötajatele mõeldud materjale on katsetatud nii Eestis kui ka Itaalias, ning väga edukalt, seepärast usume, et programmi ja selle sisu tutvustavad koolitused võivad pakkuda huvi eri ainete õpetajatele, noorsootöötajatele ja haridusjuhtidele. Alates novembrist on õpetaja käsiraamat ja õppefilmid kõigile kättesaadavad aadressil steps.ee.

• Kuidas suhtlemis- ja koostööõppe tund välja näeb?

Tavaliselt alustame õppefilmiga, et äratada õpilaste tähelepanu ja kaasata nad nähtu üle mõtlema. Kuna tegemist on noorte kogetud situatsioonidega, siis kõnetavad need olukorrad paljusid. Tunnid on üles ehitatud nii, et filmiklippidele järgnevad arutelud ja rühmatöö ning alles siis räägitakse teooriast. Teooriaosa on kirjutatud tänapäeva psühholoogiateadmistele tuginedes ning käsiraamat on varustatud rohkete viidetega, mis võimaldab teemaga soovi korral süvitsi minna. Tunnid on interaktiivsed ja noortele huvitavad – nii on nad meile öelnud. Üks õpilane kirjutas meile tagasisides lausa: „Ma ei teadnudki, et midagi nii huvitavat tohib koolis õpetada.“ Programmi kasutanud õpetajad on kiitnud käsiraamatute põhjalikkust, materjalide süsteemsust ja praktilisust. Paljud on tunnistanud, et saadud oskuste rakendamine on muutnud nende käitumist ning parandanud suhteid. 

• Mis teeb selle programmi eriliseks?

Materjali ülesehitus on uuenduslik, põhineb uusimatel teadmistel inimese ja inimgruppide toimimisest, sisaldab mitmeid neuroteaduse elemente ning tugineb noorte kaasamisele nii sisuloomes kui ka teostuses. Õppematerjalide ülesehituses on olulisel kohal situatsioonianalüüs, arutelu, diskussioon, rühmatöö, praktilised ülesanded, info ja juhtumite kriitiline analüüs jms. Sotsiaalsete oskuste õpetamise programmi juhid ning STEPS-i käsiraamatute ja õppefilmide autorid on Huvitegevuse ja Noorsootöö Sihtasutuse juhataja Elina Siilbek ning projektipartneri Planum MTÜ juhataja Kaja Jakobson, teooriaosas on koostööd tehtud psühholoogidega. Programm ja projekti käigus loodud materjalid on saanud palju tunnustavat tagasisidet nii katsetanud koolide õpetajatelt, õpilastelt kui ka noortekeskustelt ja partneritelt. 

• Projekt STEPS on rahvusvaheline.

STEPS on rahvusvaheline projekt, mis teeb valdkondadevahelist koostööd nii Eesti kui ka Itaalia koolide ja noortekeskustega. Meie projekti nimi on „21CenturySoftSkills“, seda rahastas programm Erasmus+ / Euroopa Solidaarsuskorpus ja selle eesmärk on õpetada noortele suhtlemisoskusi ja enesekohaseid oskusi nii koolides (valikainena või inimeseõpetuse või ka klassijuhatajatunni raames) kui ka noortekeskustes. Suhtlemisoskuste õpetamisel on abiks projekti käigus loodud materjalid, õppefilmid ja käsiraamat. Oleme saanud palju kiitvat tagasisidet nii katsekoolide õpetajatelt, õpilastelt kui ka noortekeskustelt. Projekt on ka meie enda üllatuseks läinud lendu väga kiirelt ja jõuliselt ning huvilisi aina liitub. Oktoobri alguses kutsuti meid tutvustama oma projekti ja materjale Tartu noorsootöötajate ja huvijuhtide võrgustikuüritusele ning kevadel Viimsi haridusjuhtidele, juunis käisime Sitsiilias ja augustis osalesime rahvusvahelise koolituse läbiviimisel, kus mainitud programmi õppisid tundma eri linnade õpetajad ja noorsootöötajad nii Eestist kui välismaalt. Nii et võib öelda küll, et oleme jõudnud väljapoole meie riigi piire.

Ka Eesti koolides on selle ideega väga hästi kaasa tuldud, igal pool, kus oleme kõnelenud, on õpetajad ja noorsootöötajad ning eelkõige noored ise andnud meile tagasisidet, et tegemist on äärmiselt vajalike oskustega ja neid kõnetava programmiga. Praeguseks on lülitatud programm ka „Noored kooli“ teaduspõhiste programmide ja sekkumiste soovitusnimekirja.

• Kui minu koolis pakub asi laiemalt huvi, kas õpetate õpetajaid ka?

Jah, kui on soov programmist täpsemalt kuulda või oma meeskonnaga ise uusi teadmisi omandada, siis oleme valmis tulema seda teie organisatsiooni tutvustama ning Eesti koolide ja noortekeskuste kogemustest rääkima. Võime korraldada ka mõne töötoa, et osalejad saaksid ise proovida suhtlemistehnikaid ja -võtteid. Näiteks selle kohta, kuidas anda hinnanguvaba tagasisidet, kuidas vältida negatiivset oletamist, käituda konfliktsituatsioonis, kas ja kuidas on võimalik juhtida oma negatiivseid emotsioone vmt. Oleme näinud, et kogemus veenab kõige mõjusamalt, et need oskused on praktilised ja kasulikud. Teema võiks huvi pakkuda noortega töötavatele inimestele, nagu õpetajad, noorsootöötajad, klassijuhatajad, koolijuhid, mentorid, psühholoogid, inimeseõpetuse õpetajad, noortega töötavad spetsialistid ja omavalitsuste töötajad. Nende oskuste õppimine sobiks hästi sisekoolituse või mõne teise õpetajatele suunatud õppevormi konteksti. Täpsem info ja kontaktid on kodulehel steps.ee.

ELINA SIILBEK on psühholoogia ja pedagoogika taustaga haridusjuht ja koolitaja, kes on haridus- ja noorsoovaldkonnas töötanud viimased kümme aastat ning koolitusvaldkonnas üle 20 aasta. Viimased kümme aastat juhib ta Huvitegevuse ja Noorsootöö Sihtasutust Harku vallas. Sihtasutuse alla kuulub kolm üksust: pikapäevarühmad, noortekeskused ja huviringid ehk Harku valla huvikool. 

Laste ja noortega tegeleb sihtasutuses juba ligi 60 inimest, kes pakuvad regulaarset huvitegevust ligi tuhandele lapsele ja noorele. Sihtasutuse lõi Harku vald kümme aastat tagasi, et tagada nimetatud teenuste parem kvaliteet. Sihtasutuse loomine oli valla jaoks ühtpidi risk (kuna vähesed vallad on lahendanud noorsootöö ja huvitegevuse pakkumise just sellisel viisil, et loovad eraldi üksuse), kuid elu näitas, et nende funktsioonide kooli ja valla allüksuste alt eraldamine võib luua hoopis uusi võimalusi laste ja noortega tegelemiseks. 

Sihtasutuse juht on kõik need kümme aastat olnud Elina Siilbek, kes tõi avalikku sektorisse kaasa oma erasektori kogemuse ning on arendanud sestpeale nii enda kui ka oma meeskonna pädevusi noorte ja lastega töö, juhtimise ning koostööoskuste vallas. Aastal 2016 tunnustati sihtasutust Harku valla tänukirjaga „Eesmärkidest lähtuva juhtimise ning järjepideva arendamise eest hästitoimivaks koostööl tuginevaks organisatsiooniks“. 2017 tunnustas Tabasalu Ühisgümnaasium sihtasutust tänukirjaga tulemusliku koostöö eest. Aastal 2020 sai sihtasutuse juht Elina Siilbek Harku valla tänukirja „Meeskonna professionaalse arengu toetamise ja uuendustele inspireerimise eest“.