Tallinna Keskraamatukogu kuu teema: Eepos – raamatusse raiutud rahvaluule
Mihhail Plotnikov „Jangal-Maa. Mansi eepos” (2016)
Šamaan Kuksa jutustab unustatud rahva kurvast saatusest: manside maale on tunginud venelased, jumal Meikiga ollakse vaenujalal. Vapper pillimees Vaza saab unenäos juhised oma rahvas päästmiseks: tuleb minna läbi Surnute maa taevajumal Torõmi juurde. Pärast rohkeid katsumusi jõuab Vaza kohale ja palub kõigile unustatud rahvastele elu, rahu, kodu, vabadust. Kangelastegude tasuks surematusest ta loobub, järgnedes armastatu Jutšole allilma. Mansid ootavad teda endiselt koju …
20 lugulaulust koosneva, ajalool ja legendidel põhineva poeemi on kirjutanud seiklejahingega autor M. Plotnikov. Eepos ilmus 1933. a vene keeles, järgmine trükk alles 1998. a.
Mihhail Hudjakov „Kõldõsini aeg. Lugulaul udmurdi vägilastest. Udmurdi eepos” (2014)
Muistsel õnneajal olid inimesed jumalatega lähedased, kuid hiljem suhted jumal Kõldõsiniga katkesid. Õnne kaotanud inimesed aga palvetasid ja Kõldõsin saatis maa peale imeanni – kandle, mis aitab unustada mured. Kui röövvallutajaist vene vägi tungis udmurtide maale, otsustas preester püha raamatu põletada, et näiliselt uutele isandatele alluda. See oli traditsioonide unustamise algus ja Kõldõsin karistas rahvast, jättes nad ilma lootusrikkast tulevikust.
Udmurdi eepose kümme laulu on rahvaluule ainetel vene keeles kirja pannud M. Hudjakov 20. sajandi alguses, kuid teos ilmus tervikuna koos udmurdikeelse poeetilise tõlkega alles 2008. a.
Riina Pohlak, Nõmme raamatukogu raamatukoguhoidja
Anatoli Spiridonov „Jugorno. Laul pühast teest. Mari eepos“ (2015)
„Jugorno“ on noor eepos (ilmus 2002. a), algselt kirjutatud vene keeles ning tõlgitud siis mari keelde.
Eepos algab armastuslooga: noormees Salii peab mari rahvale tooma oma pruudi Pampaltše eest lunavara. Salii kink aga vallandab mari rahva sekka deemonliku kääbuse Targõltõši. Järgnevad kangelaste lõppematu võitlus kurjusega ning Targõltõši julmad pahateod. Selles hoiatusloos sillutavad tegelaste teadmatus ja hoolimatus teed kurjusele. Episoodilise tegelasena esineb siil, kes erinevalt „Kalevipoja“ siilist hoopis sajatab maailma äärel kõike kõveriti.
Kallistrat Žakov „Biarmia. Komi eepos“ (2015)
Komi eeposes on kesksel kohal hingestatud loodus koos seal elavate jumalatega. Kogu mütoloogilist maailma hoiab koos jumal Jenmar ning tema kuri vastane on vend Oksol. Eepose põhilugu algab kosjaminekuga: vägilane Jaur Oksoi sõidab koos kaaslastega kosima Biarmias elavat neiu Raidat. Takistused teekonnal ületatakse laulik Vörmorti nõiasõnade abil. Pulmad ja pereelu kulgevad harmoonias ümbritseva loodusega. Eeposes torkabki silma vägivallatu suhtumine loodusesse ning soov lahendada konflikid heade sõnadega. Paraku on lõpp kurvaendeline, ennustades Biarmiale hukku venelaste käe läbi.
Komi eepos ilmus esmakordselt 1924. aastal Riias lätikeelsena Jānis Rainise tõlkes, komikeelsena alles 1992. a.
Siret Remma, Nõmme raamatukogu raamatukoguhoidja