Tallinna Ülikoolis tähistati kutseõpetajate teaduspõhise hariduse 35. aastapäeva

11. dets. 2022 Meidi Sirk TLÜ kutsehariduse dotsent - Kommenteeri artiklit

25. novembril tähistati Tallinna Ülikoolis (TLÜ) kutseõpetajate teaduspõhise hariduse 35. aastapäeva. Konverentsil vaadati tagasi kutseõpetaja tasemeharidusele Tallinna Ülikoolis, avati uurimissuundade ja teadustöö tulemusi, toimusid töötoad ning arutleti kutseõpetajate hariduse ja professionaalsuse tuleviku üle. Konverentsil osalesid vilistlased, kutseõpetajaks õppijad, kutseõpetajad, õppejõud, kutsehariduspoliitika ja -praktika edendajad ning töömaailma esindajad. Märgiline on see, et konverentsil osales ka Ants Tarraste, kes pani 1988. aastal aluse kutseõpetajate tasemeharidusele Tallinna Ülikoolis (sel ajal Tallinna Pedagoogikaülikool).

Ene-Silvia Sarvelt pärineb info, et enne 1988. aastat valmistati kutsekoolide meistreid ja õpetajaid pedagoogiliselt ette koolitustena, mida korraldasid ENSV Riiklik Kutsehariduse Komitee ja üleliidulise Kutsehariduse Komitee alluvuses (finantseeritud) tegutsenud Kutsehariduse Töötajate Kvalifikatsiooni Tõstmise Instituut. Selles instituudis oli Ants Tarraste hinnatud õppejõud. Kutsehariduse meistrite kursused olid mitmekuulised koos praktikaga. Lisaks toimusid eri mahus täienduskoolitused – paaripäevased, nädalased jne. Hiljem läks Kutsehariduse Töötajate Kvalifikatsiooni Tõstmise Instituut Tallinna Pedagoogikaülikooli alluvusse, kus algul tegutses omaette, kuid hiljem liideti ülikooli struktuuri. Seega võib öelda, et kutseõpetajate koolituse ajalugu ulatub palju kaugemale, kuid 1988. aastal algas kutseõpetajate ettevalmistus tasemehariduses.

Sünnipäevakonverentsi avas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kellel on olnud tihe side kutseharidusega. Minister rääkis oma avakõnes, et pärast keskhariduse omandamist jätkas ta õpinguid just kutsekoolis ja sellele järgnesid õpingud kõrgkoolis. Lisaks on ta juhtinud Tartu Kutsehariduskeskust. Konverentsil esinesid tervituskõnedega ka TLÜ haridusinnovatsiooni prorektor Kristi Klaasmägi ja haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun. Kõikide tervitajate kõned olid innustavad, rõhutades kutseõpetajate tähtsat rolli kutsehariduses.

Konverentsi esimeses pooles tehti ettekandeid ülikooli ja partnerkoolide koostöökogemuste kohta, räägiti tööturuvajadustest lähtuvalt ootustest kutseõpetajatele ja kutseõpetajate koolitusvajadustele. Ülikooli ja partnerkoolide koostöökogemusi jagasid Tallinna Ehituskooli õppedirektor Lya Männiste ja Tallinna Teeninduskooli direktor Meeli Kaldma. Mõlemal kutseõppeasutusel on olnud pikaajaline koostöö Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudiga kutseõpetajate õppekavade arendamisel, pedagoogiliste praktikate võimaldamisel ja kohanemisaasta programmi panustamisel.

Kutsehariduse dotsent Meidi Sirk ja kutseõppedidaktika nooremlektor Reeli Liivik andsid ülevaate kutseõpetajate tasemeharidusest TLÜ-s perioodil 1988–2023. Selles ettekandes toodi esile tähtsamad regulatsioonid, mis on olnud aluseks kutseõpetajate kvalifikatsioonile ja ettevalmistusele. Näiteks on olnud märgiline 1995. aastal vastu võetud kutseõpetajate statuut, kus esmakordselt võeti kasutusele termin „kutseõpetaja“. Enne seda kasutati mitmesuguseid nimetusi (õpetaja, meister). Anti ülevaade kutseõpetajate ettevalmistusest perioodil 1991–2002 ja 2002 kuni tänaseni ning avati lähemalt kutsepedagoogika bakalaureuse- ja kutseõpetaja magistriõpet.

Konverentsil toimus ka kutseõpetajate hariduse teemal arutelu, kus keskenduti valdkonna uurimissuundadele ja teadustöö tulemustele. Nii avati kutsehariduse väljakutseid ja atraktiivsust, kutseõpetajate karjääri olemust kui pidevat piiride ületamist, kutseõpetajate professionaalsust kujundavaid tegureid, toetust vajavate noorte olemust kutseõppes, kutsepedagoogika ja -didaktika tähtsust kutseõpetajate hariduses ning ettevõtluspedagoogikat kutsehariduses. Arutelus osalesid Krista Loogma, Meril Ümarik, Reeli Liivik, Meidi Sirk, Maret Aasa ja Sirje Rekkor. Päeva esimene pool lõppes INACT (Inclusive and Innovative Pedagogies for Educators) projekti tutvustusega.

Konverentsi teine pool algas üliõpilaste plakatesitlustega, mis olid valminud globaalse kutsehariduse aine raames ning jätkusid töötoad INACT projekti teemadel. Töötubade planeerimise ja läbiviimise ülesande said kutsepedagoogika õppekava üliõpilased teenindusprotsessi aine raames, mis võimaldas neil kogeda projektõpet. Töötubades arutleti aktuaalsetel teemadel, nagu diferentseeritud juhendamine, head ja loovad õpetamispraktikad ning digivahendid kaasavas ja innovaatilises õppes. Seejärel siirduti taas tagasi ühisesse konverentsisaali, kus II ja III kursuse kutsepedagoogika üliõpilased esitlesid töötubades toimunud tegevuste kokkuvõtteid.

Kutseõpetaja õppekava magistrant Liis Läll tegi konverentsi külastajatele ettekande kutseõpetajaks õppimisest, tuues välja kutseõpetajate tasemehariduse tähtsuse, põimides seda oma kutseõpetaja töökogemusega. Pärast seda toimus arutelu teemal „Kutseõpetajate hariduse ja professionaalsuse tulevik“.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!