Talvel mänguväljakul?

Talv oma lumekindluste ja kelgumägedega saabub ka mänguväljakutele ning rahvatarkus „Ega tali taeva jää“ on kõigile tuttav. Mis siis lisaks lumele ja miinuskraadidele külmal ajal veel teisiti on? Millele tähelepanu pöörata, et talvel mänguväljakul veedetud aeg oleks mudilastele ohutu? 

Tabasalu Tibutare lasteaed, Rakvere Kungla lasteaed ja Pärnu Vana-Sauga lasteaed kuuluvad nende lasteaedade hulka, kus lisaks töötajate hoolsale järelevalvele käib õuealale püstitatud mänguvahendite ohutust üle vaatamas ka litsentseeritud ohutusspetsialist. See on oluline, sest lapsed veedavad ka talvisel ajal iga päev palju aega õues mänguväljakul. 

Tabasalu Tibutare lasteaias on kaheksa rühma, nelja rühma mängualad on ühel, nelja rühma omad teisel pool maja. Lasteaia direktor Reeli Simanson räägib, et laste käsutuses on mitmesugused ronimis- ja turnimisvahendid, liulaskmise rennid, samuti mängumajad, kus on tore aasta ringi mängida. Igal rühmal on ka oma katusega kaetud terrass, kuhu lumi ei saja ja kus libe ei ole ning kus on ka tahvlid ja lauad. Liivakaste, kus lastel väga mängida meeldib muidu, lumisel ajal kasutada ei saa. Seevastu kiiged ja kiikumine on populaarsed ka talvel.  

Veel on Tibutare lasteaias päris oma madalseikluspark, mis on olemas vähestes lasteaedades. Seikluspark on ehitatud puude külge, nii et saab ka õhusõitu teha. Selleks tuleb platvormil seistes haarata trossist, hoida kätega sellest tugevasti kinni ja liuelda. Hiljuti vahetati seiklusrajal ära kõik platvormid. „Kuna puud kasvavad iga aastaga, olid trossid jäänud liiga okste sisse ja tuli ümber teha. Kontrollime mänguvahendite seisukorda ja ohutust pidevalt. Kevadel vaatas meie mänguväljakud üle litsentseeritud firma, kelle soovitusel parandasime ja tegime osaliselt ümber ka vahendite turvaalused. Kuna liiv kipub ajaga ära kaduma, asendati see valatava kummimultšiga, mis peab paremini vastu,“ selgitab direktor.

Tema sõnul tuleb talvisel ajal eriti ettevaatlik olla vahenditega, millel on trepid ja mille astmed võivad libedaks muutuda. Samuti jälgivad õpetajad pidevalt kiikede aluseid, et sinna jääd ei tekiks.

Ülemäära muretsemiseks siiski põhjust ei ole, arvab Reeli Simanson. „Olen lasteaias töötanud kokku 30 aastat ja mäletan, et algusaastatel Keilas tellisime lasteaeda atraktsioone tuttavatelt töömeestelt, mida praegu eeskirjad ei luba. Mänguväljaku atraktsioonid peavad vastama kindlatele standarditele ja omama sertifikaati. See annab kindluse, et need on turvalised.“

Seikluspargi kasutamise reeglid on kirjas nii lasteaia kodukorras kui ka õuealale paigaldatud tahvlil. Kõik lapsed teavad, et tuleb rahulikult oma korda oodata ja teisi mitte lükata.

Kuna madalseikluspark asub ühel pool maja, teisel pool maja aga on kelgumägi, on rühmaõpetajad teinud graafiku, mis päeval kummal pool maja mängitakse, et lapsed mõlemast osa saaksid. Ka kelgumäel kehtivad kindlad ohutusreeglid. Näiteks on kokkulepe, et üle kahe rühma mäele kelgutama ei lähe. Turvalisuse huvides minnakse mäele alati ühelt poolt üles ja teiselt poolt tullakse alla, mitte läbisegi. Samuti on kelgumäel käsipuu, kust saab üles minnes kinni hoida. Igal aastal, kui lumi maha tuleb, kordab liikumisõpetaja lastega üle kelgutamise põhitõed ja õpetab neid õigesti kukkuma. Nooremate rühmade lastega käib liikumisõpetaja kelgutamas hoopis lasteaia kõrval asuval haljasalal, kus on madalam mägi.

Reeli Simanson ütleb, et sel aastal varakult maha sadanud lumi rõõmustas lapsi väga. Kelgutada, suusatada, lumest ehitada ja niisama õues mütata meeldib kõigile lastele. Igav neil ei hakka.

Rakvere Kungla lasteaias on 12 rühma ning väga avar, 8000 ruutmeetri suurune mänguala. Ainuüksi liivakaste on seal kümme. Lasteaia direktori Liidia Bobkova sõnul on liivakastid ainsad kohad, kus lapsed lumisel ajal ei mängi. „Aga meil on piraadilaev, puidust mänguauto ja mängubuss, mängumajakesed ning palju vahendeid, kus saab ronida, turnida ja liugu lasta. On korvpallirõngas ja muid võimalusi palli visata ja sportlikke tegevusi teha. On mitu tüüpi kiigesid: tasakaalukiiged, kettidega kiiged, pesakiiged. Lastele meeldib ka talvel kiikuda. Õueala kasutamise reeglid on kodukorras kirjas.“

Kord nädalas vaatab majahoidja mänguvahendid üle, samuti on õpetajatega kokku lepitud, et kui keegi midagi märkab, annab ta sellest kohe juhtkonnale teada. Suvel kutsuti lasteaeda mänguohutuse spetsialist, kes ei leidnud vahendites ühtki viga.

Liidia Bobkova rõhutab, et talvel tuleb just ronimisvahenditega ettevaatlik olla. „Lastel on käes paksud kindad, millega ei saa trossidest ja pulkadest hästi kinni hoida, ronimisvahendid aga võivad olla libedad. Seepärast me selliste ilmadega lapsi ronima ei luba. Talvel on teised rõõmud: saab kelgutada, suusatada, lumepalle veeretada. Õues on ka kelgumägi ning lastele meeldibki kõige rohkem mäest alla lasta, üksteist kelguga vedada ja lumega hullata. Aga ka labidatega lund kühveldada ja teid puhtaks lükata, et majahoidjale abiks olla. Kui lund on palju ja ilm sobiv, saavad lapsed lumelinna ehitada, vahel ka vanemate abiga.“

Pärnu Vana-Sauga lasteaias on Kadri majas ja Päikesejänku majas kokku 12 rühma. Mõlema maja õuel on terve hulk kõikvõimalikke mänguvahendeid. Aeg-ajalt vahetavad rühmad omavahel mänguplatse, et lastel oleks vaheldust ja nad saaksid paljude vahenditega mängida.

Õppealajuhataja Leena Leppoja räägib, et kuna Vana-Sauga lasteaed on liitunud „Rohelise kooli“ programmiga, kasvab mõlema maja õuealal palju eri liiki puid ja põõsaid. „Olen märganud, et meie lastele meeldibki valmis mänguatraktsioonidest rohkem looduslike materjalidega mängida ja elurikkust uurida. Suvel võivad nad tundide viisi putukaid jälgida ja talvel pakuvad huvi põõsad, oksad ja kännud.“ 

Laste lemmikmänguasjad on õppealajuhataja sõnul igasugused kännud. Samuti õue- ehk poriköögid, mis on mõlema maja õuel ja kus lapsed saavad vee, liiva ja looduslike materjalidega mõnusasti toimetada. Õueköögid on ka talvisel ajal kogu aeg käigus, sest lumestki saab torte, kooke ja pirukaid teha. 

Täiesti asendamatu paik on talvel muidugi kelgumägi. Päikesejänku majas oli suur ja põhjalik fassaadiremont, pärast mida rajati õuele remondi käigus välja kaevatud mullast ehtne looduslik kelgumägi.

Kadri majas aga lükkab majahoidja igal talvel traktoriga lume suurde kuhja, kust lapsed saavad alla lasta.

Leena Leppoja ütleb, et praegu meeldibki lastele õues kõige rohkem lumega mängida. „Pärnus on juba korralik kiht lund maha sadanud ning kelgutamine ja suusatamine on täies hoos. Meil on olemas jalgpallivärvad ning lapsed mängivad ka jalgpalli, veavad ja kühveldavad lumelabidatega lund ning teevad pikki kelguronge. Kui ilm sulale läheb ja lumi hästi kokku hakkab, kerkivad õuele lumememmed ja lumekindlused. Kui talveilm pikalt kestab ja lumi ära ei sula, toovad lapsed kunstiõpetuse tegevused õue ja maalivad lumememmed värviliseks ja lõbusaks. Lumi annab laste mängudele hoopis teistmoodi hoo ja õhina.“

Spetsialist soovitab 

Kindad

Paljude mänguvahendite, nagu ronilate, rippredelite ja muude mängulinnakutesse integreeritud võimaluste puhul on oluline kasutaja haaramisvõimekus. Vahendite loomisel aga on arvestatud põhiliselt paljakäsi või viie sõrmega haaramisega. Talvel keegi paljakäsi õues ei ole ning paksud labakud ei võimalda vajalikul moel haarata. Suurenenud kukkumisohu tõttu peab seda arvestama ja vahendeid kasutamiseks valima.

Kiiged talvel? 

On lasteaedasid, kus talve hakul kiiged üles keritakse, ning neid, kus kiikumine ka talvel laste meelistegevuste sekka kuulub. Mõlemad variandid on lubatud ja omanik/haldaja otsustab ise. Siiski tasub kasutusel olevate kiikede puhul jälgida, et lumi kiigeistmete kliirenseid (vahemaad kiigeistme ja maa vahel) ohtlikuks ei vähenda.

Enne maa külmumist tuleb ka puistematerjalist (liiv, puiduhake, kooremultš jne) kiigealune turvaala ära siluda. Muidu juhtub, et jalgade tekitatud süvend kiige all hakkab vett koguma. See vesi seal on aga meie talvede puhul vaheldumisi kord vesi, kord jää, mis vähendab oluliselt kukkumiskaitset. Lumetõrjet tuleb teha ka mänguväljakul.

Keel metalli küljes kinni. Keda süüdistada?

Ei kedagi. Küllap on paljudel meist see korra ka juhtunud. Harva teist korda. Seda on juhtunud just lasteaias sel lihtsal põhjusel, et esimene pakaseline talvepäev kohtab last lasteaia mänguväljakul.

Ohutusstandardid ei keela mänguvahenditel metalli kasutada. See on ka kestev ja otstarbekas. Lasteaed võib omalt poolt profülaktika mõttes hoolitseda selle eest, et kiigekettide sõrmekaitsed oleks terved, ja liumäe ristpuu ümber võiks kerida sobivat teipi.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et meil Eestis tuleb pärast sügist talv, vähema või rohkema lume ja jääga, ning see nõuab ettevaatlikkust kõigilt ja kõikjal. Kukkumisest tingitud trauma võib küll talvel olla tõsisem, kuid loomulik ettevaatlikkus ning territooriumil vajadusel tehtav libedusetõrje vähendab selle võimalust. 

Vajalik ettevaatlikkus leevendab kukkumise tagajärgi nii, et risk viga saada ei ole talvel oluliselt suurem kui muudel aastaaegadel, ning lumi vaid lisab mängulusti.

Tiit Veersalu, mänguohutuse ekspert, Mänguohutus.ee 

• Lasteaia personal võib mänguväljaku ise üle vaadata või tellida ülevaatuse teenusena.
• Lasteaed peab läbi viima riskianalüüsi (https://www.riigiteataja.ee/akt/13360326 § 5 lg 2) ning selle raames hindama kõikvõimalikke ohte, sh mänguväljakutel.
• Hindamisel on soovitatav arvestada standardiga EVS-EN 1176 „Mänguväljaku seadmed ja aluspind“. Seega lähtutakse hindamisel kas tootja juhendist või standardist.
• Kindlasti tuleb silmas pidada, et lisaks ohutuse tagamisele peab mänguväljakut ka ohutult kasutama. Lasteaia personal peab jälgima, mida lapsed mänguväljakul teevad ja kas laste turvalisus on seal tagatud.

Allikas: terviseamet