Väärtus, mis loob silla oleviku ja tuleviku vahel
Igaüks omandab esimesena oma koduse keele. Tänapäeval ei saa me enam rääkida emakeelest. 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tulemuste järgi on 12% leibkondadest mitmerahvuselised.
Väikelastele ei valmista keele omandamine raskusi: nad omandavad keele iseeneslikult, sest neil puudub varasem negatiivne kogemus, võõrkeelt innustab õppima suhtlemissoov.
Koolis on kohustus õppida eesti keelt. Riigikeeleoskus loob noorele võimaluse saada kõrgharidus Eestis, et olla tulevikus tööturul konkurentsivõimeline. Statistikaameti andmeil oli 2021. aastal kõige rohkem töötuid Kirde-Eestis (11,5%). Selle põhjuseid on mitmeid, kuid üks on kindlasti puudulik riigikeele oskus. Paljud eesti keelest erineva emakeelega inimesed kurdavad, et Ida-Virumaal ei ole võimalik eesti keelt selgeks saada, kuna puudub eesti keele keskkond. Eestlasi on Ida-Virumaal tõepoolest vaid 18%, kuid tuleb tõdeda, et see on ettekääne: riigikeele oskamatuse põhjusi leiab see, kel pole motivatsiooni keelt õppida.
13 tööaasta jooksul kõrgkoolis eesti keelt õpetanuna olen näinud, et ka terve elu välismaal elanul, kel puudub kokkupuude eesti keelega, kuid on motivatsioon Eestisse elama jääda ja tööle asuda, on võimalik eesti keel B1-tasemel 3–4 aastaga ära õppida. On võimalik saavutada tulemus, mida suudavad vaid vähesed Eestis sündinud põhikoolilõpetajad, kes sooritavad eesti keele teise keelena eksami Need on noored, kelle keeleõppesse on riik panustanud aastaid.
Lastevanemad süüdistavad kooli ja kool kodu. Tegelik põhjus on vahepeal. Lastevanematel tasub heita pilk ka endasse ning süüdistuste asemel võtta kuulda ekspertide nõu. Sageli saavad lapse probleemid alguse just kodust: laps on oma perekonna peegel. Kui vanemad on enda jaoks selgeks teinud, millised ootused on tänapäeva tööandjal ning kuidas olla tulevikus tööturul konkurentsivõimeline, võtab laps nende hoiaku kodunt kaasa. See hoiak saadab teda õpingute ajal ning motiveerib omandama kõiki teadmisi kõrgel tasemel – ta teab, et tal on seda tulevikus vaja! Motiveeritud ja särasilmsed noored ei pea kartma haridus- ja teadusministeeriumi plaani minna aastaks 2030 üle täielikult eestikeelsele õppele. Täiskasvanutel tasub oma võsukestesse rohkem uskuda. Oma teadmatuse ja ebakindluse seemet ei tasu noortesse külvata. Sellest, et vanemad vajavad praktilisi nõuandeid ja valgustatust, on räägitud aastaid, kuid sammud selles suunas on juba tehtud. Eestikeelsele õppele ülemineku üks samm on vanemahariduse programmi väljatöötamine kultuuriministeeriumi vedamisel.
Õpitulemused ja õpetajate keeleoskus
Haridus- ja teadusministeeriumi läbi viidud uuringutest selgub, et põhikoolilõpetajate eesti keele kui teise keele oskuse tase on tihedalt seotud sellega, kui suur osa õpetajatest vastab riigikeele oskuse nõuetele. Pole saladus, et Ida-Virumaal ei vasta nõuetele 1500 õpetajat. Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit osales jaanuaris ministeeriumi välja kuulutatud taotlusvoorus, et saada toetust eesti keele kui teise keele õppe toetamiseks, sh keeleõpetajate ja eesti keelest erineva õppekeelega koolis eesti keeles aineid õpetavate õpetajate professionaalse arengu toetamiseks ja mitmekeelsuse edendamiseks. Liidu taotlus rahuldati. Liit on haridus- ja teadusministeeriumi strateegiline partner poliitika elluviimisel aastatel 2022–2024. Partnerlus võimaldab aineliidul panustada nii Ida-Virumaa üldhariduskoolide II ja III kooliastme õpilaste kirjaliku väljendusoskuse parendusse kui ka üle Eesti kõikide keeleõpetajate professionaalsesse arengusse, sh keeleõppesse.
2022. a jooksul on liit pakkunud kaheksal korral õpetajatele võimalust jagada oma head õpetamiskogemust kord kuus toimuvas Zoomi vestlusklubis. Seda võimalust on õpetajad hea meelega kasutanud. Aasta jooksul said huvilised ideid veebruaris toimuvate ürituste tähistamiseks, hübriidõppe läbiviimiseks, digitaalsete töölehtede loomiseks, ukrainlaste õpetamiseks nii suvises keelelaagris kui ka igapäevases koolitunnis. Teadlikumaks saadi ka õpilastele mõeldud võimalustest, mida pakub VeniVidiVici virtuaalne keelepraktika.
Nüüdseks võib väita, et igakuised kohtumised Zoomis pakuvad õpetajatele suurepäraseid võimalusi. Mitu vestlusklubi huvilist on hiljem osalenud liidu korraldatavatel silmast silma kohtumistel ning otsustanud astuda liidu liikmeks. Suure tõuke kogukonna tekkeks ongi andnud koosveedetud aeg juunis liidu suvekoolis Kihnu saarel, sügisseminaril TalTechi Virumaa kolledžis ja detsembris väljasõiduseminaril Mulgimaal.
Tiheda töökoormuse tõttu janunevad õpetajad uute kogemuste järele. Soov saada kolleegilt häid praktilisi näpunäiteid ajendab ka neid endid rohkem pingutama. Ehedalt oli seda võimalik kogeda suvekoolis, kus oli näha, millise pühendumusega olid osalejad valmistunud oma kogemuste jagamiseks ning kui tänulikud ja positiivselt meelestatud olid õppija rollis olevad õpetajad. Jagamise rõõm on kõige suurem rõõm. Koostöö on kõige alus.
Ida-Virumaa nelja haridusasutuse ja aineliidu koostöö on sujunud ladusalt: septembris oli õpetajatel võimalus külastada kolleegi ainetundi ning rikastada oma tööriistakasti uute põnevate õpetamismeetoditega. Oleme võtnud nõuks märgata järeltulevat põlvkonda ning seetõttu kutsusime sügisseminarile ettekannet pidama kevadel magistriõpingud lõpetanud Inna Kristali. Väljasõiduseminar Mulgimaale kogus samuti populaarsust: kahe esimese päeva jooksul pani end kirja 15 huvilist, kokku registreerus 42 pedagoogi. Ida-Virumaalt soovis 30 õpetajat avardada silmaringi, saada teadmisi LAK-õppe meetoditest, praktiseerida eesti keelt ning isegi veeta oma sünnipäev kolleegide hulgas.
Eesti võõrkeeleõpetajate liit korraldas 8. sügiskonverentsi Ida-Virumaal, et tuua kokku kõik võõrkeeleõpetajad. Kahjuks tuli tõdeda, et just sellest piirkonnast oli pedagooge väga vähe. Need, kes kohale tulid, said teadlikumaks e-hindamisest ja e-testimisest, Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaandest jpm põnevast, mis võimaldab arendada ametialast silmaringi. Keeleteadlik keeleõpetaja on eeskuju nii oma kolleegidele kui ka õppijatele. Keeleoskus loob silla oleviku ja tuleviku vahele ning avab ukse tohutute võimaluste maailma.
Head keeleõpetajad, liituge oma aineliiduga, sest ainult nii on teie hääl kuuldav, teod nähtavad ja õpilased keeleteadlikumad.