13 koolijuhti lähevad tippettevõtetesse praktikandiks

15. jaan. 2023 Heateo Sihtasutus - 5 kommentaari
Koolijuhid Fonteses.

Jaanuaris lähevad Eesti suurematesse pankadesse ja tehnoloogiaettevõtetesse pikale praktikale 13 haridusjuhti üle Eesti. Neljandat aastat toimuv praktikaprogramm annab uusi teadmisi ja ideid, kuidas veel paremini oma kooli juhtida. Esimesed koolijuhid on oma praktikat juba alustanud, teised teevad seda alates uuest nädalast.
Programm kestab kokku üheksa kuud ning algab kümnenädalase täiskohaga praktikaga kaasaegse juhtimiskultuuriga ettevõtetes. Seejärel naasevad osalejad oma kodukooli, kus asuvad kogutud teadmisi ja ideid rakendama. Kogu teekonna jooksul on neile toeks ettevõttepoolsed mentorid ja koordinaatorid, aga ka talendijuhtimisettevõtte Fontes konsultandid.
Seekordsete praktikantide seas on lisaks koolijuhtidele esmakordselt ka õppejuhid, mis on koolijuhtide järelkasvu jaoks olulise tähendusega. Swedbankis praktikal olev Tartu Forseliuse Kooli õppejuht Kristi Mumm ütleb oma esimeste praktikapäevade järel, et tema maailm on juba avardunud. „Tulin praktikale kõrgete ootustega, aga siiski avatud meelega, et saada inspiratsiooni, kuidas arendada koolikultuuri, õpetajate isiklikku arenguplaani ja kuidas toetada uute õpetajate n-ö pardale tulemist,“ toob Mumm välja oma praktikaeesmärgid. Ta lisab, et teda on väga kõnetanud Swedbanki ootus oma töötajatele ‒ iga inimene on juht ja eelkõige enesejuht. „Meist endist sõltub see, milliseid väljakutseid endale valime ja mis suunas pingutame, et kasvada nii inimesena kui ka töötajana,” selgitab ta. Kristi Mummi sõnul soovib Forseliuse Kool toetada õppija kujunemist ennastjuhtivaks ning märgib, et koolis on õppijaks igaüks ‒ õpilane, õpetaja, koolijuht. „Praegu olen mina ka ühel väga põneval õppimise teekonnal,“ märgib Kristi Mumm.
Ka Tallinna Läänemere Gümnaasiumi direktor Deniss Presnetsov toob välja, et see on tema jaoks uus väljakutse ja ukse avamine uute võimaluste maailma. „Olen kindel, et ees on huvitav teekond, mis toob uusi mõtteid, teadmisi ja oskusi ning julgustust edasi liikuda. See kogemus aitab näha kooli juhtimist kõrvalt ning julgustab rakendama nähtut ka edaspidi,“ märgib Presnetsov, kes alustas oma praktikateekonda tehnoloogiaettevõttes Wise.
Vahetult enne praktikale asumist osalesid koolijuhid töötoas „Mina ja kaasaegne juhtimine“.  Fontese partneri Piret Jamnese ja juhtimiskonsultant Tiiu Allikvee abil analüüsisid koolijuhid oma juhiprofiile kaasaegse juhtimiskäsituse valguses ja arutasid, kuidas võtta programmist enda jaoks maksimum. „Hea meel oli näha, et koolijuhid ootavad praktikale minekut avatud meeltega ja on valmis uusi kogemusi vastu võtma,“ ütles Piret Jamnes ja lisas, et koolijuhtide tagasisidest jäi kõlama suur usaldus oma kolleegide vastu, kes vahepeal kooli juhtimise eest vastutavad.
Neli aastat tagasi käivitatud haridusjuhtide praktikaprogrammi eesmärk on edendada Eesti koolijuhtimise kvaliteeti. Programmi vältel on osalejad igati toetatud – juba enne, kui koolijuht praktikale läheb, aitab Fontes tal mõtestada, milline juht ta on ja millised on tema arenguvajadused ning sellest tulenevalt kujundatakse koolijuhi arenguteekond praktikal. Koolijuhil on tugi ettevõttepoolse mentori ja koordinaatori näol ning Fontese eestvedamisel toimuvad individuaalsed coaching’usessioonid, ühised töötoad ning kovisioonid oma arengu eesmärgistamiseks ja analüüsimiseks. Eraldi töötoad ning toetavad kohtumised toimuvad ka mentoritele ja koordinaatoritele osalevatest organisatsioonidest.
Seekordsete praktikantide seas on nii koolijuhte kui õppejuhte Tallinna linna, Tartu linna ja riigikoolidest, esmakordselt saadab oma koolijuhi praktikale Lääne-Harju vald. Praktikaettevõtete ringi lisandus kinnisvara korrashoidu ja tugiteenuseid pakkuv SOL.
Neljandas lennus osalevad Tallinna koolijuhid Robert Ossipov (Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium, Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium), Katri Siikki (Tallinna 53. Keskkool), Õnnela Leedo-Küngas (Ehte Humanitaargümnaasium) ja Deniss Presnetsov (Tallinna Läänemere Gümnaasium) ning õppejuht Marika Randma (Tallinna Mustamäe Gümnaasium). Tartust Mari Roostik (Tartu Jaan Poska Gümnaasium), Karin Lukk (Tartu Kivilinna Kool), Kristel Mets (Tartu Emajõe Kool ja Tartu Hiie Kool) ja Kristi Mumm (Tartu Forseliuse Kooli õppejuht). Lääne-Harju vallast liitub programmiga Kristo Matson (Risti Kool) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavatest riigikoolidest Priit Põdra (Jõgevamaa Gümnaasium), Juhan-Mart Salumäe (Viljandi Gümnaasium) ja Kristi Kivipuur (Haapsalu Viigi Kool). Praktikat pakuvad Bolt, LHV, Pipedrive, SEB, SOL Baltics, Swedbank, Telia, Töötukassa, Veriff ja Wise.


5 kommentaari teemale “13 koolijuhti lähevad tippettevõtetesse praktikandiks”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Võimas (kommertslik) pealkiri!

    Kui aga süveneda kasvõi Heateo Sihtasutuse olemusse, siis saab asjatundjale selgeks – miks meie koolist on kadumas PEDAGOOGIKA ja DIDAKTIKA teaduslikud alused – miks meie koolides õppekasvatustöö käib alla… Kõikjal valitseb RAHA (mitte teadus-vaimsus-mõtlemine)!

    Alandades õpetajatööd ja koolijuhi rolli PEDAGOOGILISES asutuses, on lihtne pakkuda välja nn “õpetaja KARJÄÄRI” ja koolijuhi “praktikat” lausa pangas. Kõige selle “korraldajad” ei tea ise TEADUSPÕHISEST koolitööst tuhkagi…

  2. D1 ütleb:

    Et siis miks nad lähevad? Võib arvata, et teaduspõhist PEDAGOOGILIST koolitööd arvestades mitte. Mis peab jääma kõrgkooli tasandile ja olema aluseks üldse nimetatud ametisse kandideerimisel.ja Küll aga saamaks lisaväärtust muudes igapäevase töö aspektides: meeskonnatöö korraldamises, töötajate motiveerimisel-julgustamisel-nende rolli tähtsustamisel, tööülesannete delegeerimisel, suhtlemisel ja mis kõige olulisem: oma sisemise kompassi tundlikkusele häälestamisele, ennetamaks meeskonna, õpilaskonna, lapsevanemate, koolipidaja, üldsuse poolt esilekerkivaid ootamatusi.

  3. Peep Leppik ütleb:

    Kõik on õige, D1,
    kuid Teie poolt üles loetu käib TÄISKASVANUTEGA TÖÖTAMISE kohta …

    Meie (ja ka mujal) kooli allakäik algas just siis, kui LAST hakati võrdustama täiskasvanuga. Koolist rääkides ei tehta sageli isegi vahet vanuseastmetel! Pedagoogilise töö KEERUKUS seisneb selles, et peame oskama lapsi ARENDADA (koos õpetamise-kasvatamisega) ja jõudma nii aruka-MÕTLEVA inimeseni… Selleks tuleb võtta ka VASTUTUS.

    Koolijuhi ja õppealajuhataja aastatel külastasin ca 3000 (!)tundi oma õpetajate tööga tutvumiseks ja nende TEADUSPÕHISEKS suunamiseks. Sedalaadi tööd pole teiste elukutsete juures, kuid ta on samas HÄDAVAJALIK pedag.lise õhkkonna loomisel koolis. Lihtne administreerimine kooli ei sobi …

    P.S. Vt. lähemalt – “Õpetajaks saamine on huvitav” (2000) ja videoloeng “Didaktikas vajalikust teaduskirjandusest” (2017).

  4. D1 ütleb:

    To hr Peep Leppik
    Olles olnud Teie koolitustel ja mõttega lugenud paljusid Teie artikleid, aktsepteerin igati Teie seisukohti Aga: aeg on edasi läinud (iseasi kuhupoole) sestap peab olukorda vaatama siin ja praegu. Olen kindel , et koolijuhi tööst min 75% tööst ongi töö täiskasvanutega. Ka valitsev seisukoht praeguses juhtimisteoorias seisneb selles, et juht peab moodustama (valima-kasvatama-…) asjatundliku-vastutustundliku meeskonna kes asutuse (loe: kooli) eesmärke ellu viivad. Elu on näidanud, et õpilasteni jõuab koolijuht läbi õpetajate. Valdavalt neg probleemide korral. Kui pole suudetud komplekteerida kvalifitseeritud õpetajaskonda olles sunnitud võtma nn inimesi tänavalt, on see Pyrrhose võidu tunnustega mis varem või hiljem kätte maksab kui koolijuht ei pühenda neile aega töö ABC õpetamiseks. Niipalju siis TÄISKASVANUTEGA TÖÖTAMISE kohta … !

  5. Peep Leppik ütleb:

    Suurepärane D1,
    aga see on taas teema, mida KOMMENTAARIDE tasemel pole sügavuti mõtete arutleda … Ülikeeruline ÕPETAJATÖÖ on ju labastatud – õpetaja peaks olema ideaalis sellise ETTEVALMISTUSEGA, et olla oma töös täiesti ISESEISEV … Paljud seda ei suuda ja nii on koolijuhidki muudetud HTM-i ametnike nö käepikenduseks. Aga koolidki on väga erinevad, juhi siis kuis aga tahad …

    Õndsa Eiseni ajal oli ametnikke 4 korda vähem ja nemad ei tegelenud nö õpetajatöö PÄEVAPROBLEEMIDEGA … Praegu on nagu hiigel-Liidu majanduse juhtimine Kossõgini ajal ühest punktist – Gosplani majast Lenini prospektil Moskvas… Ja nii jätkub allakäik, sest RÕHUASETUSED JUHTIMISEL on paigast!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!