B-võõrkeeled ja vene keele l(õpetamine) Läti koolides

Läti riik on seadnud eesmärgiks, et alates 2026/2027. õppeaastast peavad Läti haridusasutused pakkuma B-võõrkeelena ainult Euroopa Liidus kasutusel olevaid keeli. Puudub selgus, kust peaksid tulema uued keeleõpetajad, kui juba praegu napib Lätis paljude ainete õpetajaid. 

Selgub, et teist võõrkeelt hakatakse õppima neljandas klassis ning praegu pole täpsustatud ega ette antud, millist keelt peab kool õpetama. Koolidele on kavas anda kolm aastat üleminekuperioodiks, et leida uued teise võõrkeele õpetajad. Haridus- ja teadusministeerium on asunud ülikoolidega kõnelustesse, et rohkem võõrkeele õpetajaid koolitada. 

1992. aastal, vahetult pärast Läti iseseisvuse taastamist, võis USA-s ja Ühendkuningriigis ilmunud lätikeelsetest lehtedest lugeda, et Läti koolides vajatakse võõrkeelte õpetajaid. Läti koolidesse olid toona tööle asunud ka üksikud Läänest tulnud välislätlastest entusiastid. Inglise ja saksa keel tundusid olevat võrdsel positsioonil, kuid 1992. aasta suvel, enne uue õppeaasta algust, teavitati, et ülimuslikkus kuulub inglise keelele ning saksa keele tundide arvu tuleb vähendada. 

Läti saksa keele õpetajate ühingu eestvedaja Valija Vahere meenutab, et pärast taasiseseisvumist tahtis väga vähe lapsi vene keelt õppida. Inglise ja saksa keele õpetamiseks olid siis head ajad. Saksa keele õpetajate ühing võitles selle eest, et esimene võõrkeel oleks kooli valida, ent nagu eelnevast teada, eelistati ikkagi inglise keelt. 

Saksa keele taandumine

Hiljem inglise keelt esimeseks võõrkeeleks enam ei pressitud, aga harjumusest jäi kõik vanaviisi. Kuna paljudes koolides oli teine võõrkeel vene keel, olid saksa keele õpetajad sunnitud koolist lahkuma või ümber kvalifitseeruma, sest ainult saksa keele õpetamisega polnud täiskoormust võimalik koguda.

Veel 2002/2003. õppeaastal õppis saksa keelt esimese võõrkeelena pea 13 000 õpilast, ent 2009/2010. õppeaastal oli neid kõigest 3101. Prantsuse keele õppijaid olid vastavalt 4410 ja 4098. Paljud prantsuse keele pedagoogid ei läinudki kooli tööle, vaid otsisid kohe töökoha mujal, põhjus sama – koolid ei suutnud kindlustada täiskoormust.

2013. aastal tegi inglise keele riigieksamit 17 000 õppurit, vene keele riigieksamit 2600 ja saksa keele riigieksamit 227 õppurit, kusjuures paar aastat varem oli saksa keele riigieksami sooritajaid 2000 ümber. 2022. a lõpus iseloomustasid võõrkeelte õpetamist Läti koolides järgmised arvnäitajad. 

• Saksa keelt õppis 2020/2021. õppeaastal 26 000 õpilast (275 koolis, 12% kõikidest õpilastest).
• Vene keelt õppis ca 87 000 õpilast (42% kõikidest õpilastest), 252 koolis ei olnud B-võõrkeeleks muud alternatiivi.

Võrdluseks: kahe maailmasõja vahel kuulus võõrkeelte õppimisel koolis ülimuslikkus saksa keelele. Inglise keel sai populaarseks 1930. aastatel.  

Läti Vabariigi haridus- ja teadusministeeriumi dokumendis „Riigi keelepoliitika põhisuunised aastaiks 2021–2027“ on võrreldud Läti elanike võõrkeelte oskust 2009. ja 2019. aastail. Selgub, et vene keele oskajaks väitis end neil aastatel vastavalt 98% ja 97% vastanuist, inglise keele oskajaks vastavalt 54% ja 54%, saksa keele oskajaks 31% ja 15%, prantsuse ja hispaania keele oskajaks väitis end 2019. a 2% vastanuist (2009. a kohta andmed puudusid), muud keelt väitis end oskavat vastavalt 4% ja 1,5% vastanuist. Seega võis kümne aasta möödudes tõdeda saksa keele oskajate osakaalu järsku vähenemist.

Napib keeleõpetajaid

Läti haridussüsteemi reformijate arvates võiks vene keelest tulevikus saada C-võõrkeel – sellise ideega tuli lagedale Läti haridusjuhtide assotsiatsiooni president Rūdolfs Kalvāns. Eelmine haridusminister Anita Muižniece pakkus välja, et kui lastevanemad ei soovi, et nende lapsed vene keelt õpiksid, võiksid nood keskenduda hoopis STEM-ainetele. See oleks lühiajaline lahendus puhuks, kui muud B-võõrkeelt pole õpetaja puuduse tõttu võimalik õppida. 

Aga ka see lühiajaline lahendus nõuab muutusi haridusstandardis. Läti haridus-ja teadusministeeriumi läbi viidud küsitlusest koolides pakutava B-võõrkeele kohta selgus, et Euroopa Liidu ametlikuks keeleks oleva B-võõrkeele õppimine on jäänud toppama järgmistel põhjustel (kahanevas järjekorras).

1. Õpetajate puudus.
2. Ajalooliselt väljakujunenud olukord (B-võõrkeelena õpetatakse vene keelt).
3. Pole raha mitme B-võõrkeele grupi ülalpidamiseks.
4. Lastevanemate huvi puudus.
5. Õpilaste huvi puudus.
6. EL-i ametlikuks keeleks olevat B-võõrkeelt tahtis õppida vähem kui viis õpilast.
7. Õppematerjalide puudus.

Läti Ülikoolis on üheaastane õppekava „Õpetaja“ neile, kel on juba kõrgharidus. 2021. aastal lõpetasid selle üks rootsi keele õpetaja, üks prantsuse keele õpetaja, neli saksa keele õpetajat. 2022. a lõpetasid üks saksa keele õpetaja ja kolm vene keele õpetajat. Muud õppekavad on viimase kolme aasta jooksul läbinud kaks prantsuse keele õpetajat; üks rootsi keele õpetaja; 14 saksa keele õpetajat; kolm inglise keele õpetajat, kes võivad õpetada ka saksa keelt; kaks saksa keele õpetajat, kes võivad õpetada ka inglise keelt; üks saksa keele ja kehalise kasvatuse õpetaja; üks saksa keele ja arvutiõpetuse õpetaja. 

On ka imestatud, et alles Venemaa kallaletung Ukrainale pani hariduspoliitika loojad mõistma, et peame viimaks ka võõrkeeleõppes eurooplasteks saama. Saksa keele õpetaja Dace Ģērmane Riiaga külgneva Jaunmārupe põhikoolist räägib, et lastevanemad on pärinud eraõpetajate kohta. „Aga mina ei tea ümbruskonnas ühtegi saksa keele õpetajat. Ja kui ongi, siis on neil juba suur koormus, tööd küllaga.“

Samuti leiab ta, et vene keele õpetajad vaevalt saksa keele õpetajaiks ümber kvalifitseeruvad – nelja aastaga keelt selgeks ei saa. 

Zemgale keskkooli direktor Liene Tāsse ütleb, et nende koolis on praegu teine võõrkeel vene keel. Varem võis ka saksa keelt õppida, aga selle õpetaja lahkus koolist. „Oleme kaks aastat saksa keele õpetajat otsinud, aga seni edutult. Mulle endale tundub, et kergem oleks leida prantsuse või mõne muu keele õpetajat.“

Praegused vene keele õpetajad on tema sõnul pensionieas või pensionieelikud, ning ta ei usu, et nad kipuksid kvalifitseeruma mõne muu keele õpetajaks.

Õpetajate puudus on karjuv

Lätis on juba praegu puudus paljude ainete õpetajatest ning pole selge, kust peaksid uued keeleõpetajad tulema. Riigis on pidevalt räägitud STEM/STEAM-õppe võimekuse suurendamisest, aga reaalsus paneb asjad paika. Riia tehnikaülikool on sel õppeaastal hakanud pakkuma süvendatud füüsika- ja keemiaõpet õpilastele kogu Lätist, põhjus on proosaline – pole kohalikke õpetajaid. 

Üks näide on Kuldīga, mis pole sugugi unustatud ääremaa. Kell 9.30 saabub buss Kuldīga õpilastega Riia tehnikaülikooli ukse ette, see tähendab, et õpilaste koolitee võib alata juba kell 6.10. 

Koolivõrgu koomaletõmbamise plussina käidi välja, et tõmbekeskustes on tagatud nendegi õppeainete korralik õpetamine, mida väikeses maakoolis oleks õpetajate puudumisel ligadi-logadi õpetatud. Ent nüüd ollakse sunnitud vaatama, kui kaugele jääb ikkagi kool, kus saab vajalikke õppeaineid omandada. Näiteks võib tuua laia füüsika. Endine haridusminister Mārite Seile jagas oma Twitteri konto vahendusel Läti kaarti, kus oli piirkondlikult märgitud, mitmes konkreetse piirkonna koolis õpetatakse laia füüsikat. Tuli välja, et 108 keskkoolis 207-st. Kaheksas piirkonnas laia füüsikat ei pakutudki. Teisisõnu, kui õpetajate nappuse ja koolivõrgu koomaletõmbamise tõttu hakatakse Kuldīga koolide kombel Riia vahet sõitma, siis võib koolivõrgu optimeerimine päädida toreda CO_²-jäljega. 

2022. aasta septembris algas kooliaasta Ādaži keskkoolis selliselt, et elukohta vahetanud füüsikaõpetaja nõustus ajutiselt distantsõppe korras füüsikat õpetama. Distantsõppe võlud on teada, pealekauba kulutab klassitäis õpilasi seejuures arvutite jaoks krõbeda hinnaga elektrit. 

Ühe Daugavpilsi keskkooli direktor Vitālijs Azarevičs märkis, et nad otsivad täiskoormusega läti keele õpetajat, ka inglise keele õpetajat, aga tööhõiveagentuuris pole juba kolmandat kuud keegi huvi tundnud. Õpetajaks soovijaid lihtsalt ei ole.