Häädemeeste Keskkooli õpetajad maailma avastamas
Häädemeeste Keskkooli omanäolisus seisneb eelkõige kodukoha väärtustamises: au sees on rahvuslikud traditsioonid, hoiame ja õpime tundma ümbritsevat loodust. Turismipiirkonnas on oluline õppida võõrkeelte. Pakume juba aastaid B-võõrkeele valikut: vene ja saksa keel ning võõrkeelte oskuse tase on olnud läbi aastate kõrge. Kindlasti on üks oluline teguriks see, et osaleme juba kümme aastat aktiivselt rahvusvahelises koostöös.
Rahvusvahelisi projekte on toimunud viimase kümne aasta jooksul mitmeid ja väga erinevatel teemadel ning enamasti õpilastele suunatud. Lisaks keeleoskuse arengule aitavad rahvusvahelised projektid kaasa õpilaste suhtlus-, koostöö-, esinemis- jm oskuste arengule, silmaringi laienemisele, õpitee jätkamisega seotud võimaluste loomisele. Suurepäraseks näiteks võib tuua sündmuse eelmisel kevadel, kus võtsime vastu korraga 60 väliskülalist. Külaliste vastuvõtmisel oli suur koormus eelkõige õpilastel, kes viisid läbi töötube, ekskursioone, peoõhtuid jne. Samas vajavad õpilased suunamist, ettevalmistust tegevusteks jm igakülgset toetust õpetajatelt. Häädemeeste Keskkooliõpetajad on oma töö kõrvalt vabatahtlikult panustanud väga palju aega ja energiat, et õpilastel oleks võimalik rahvusvahelises koostöös osaleda.
Õnneks oli 2020–2022 Erasmus+ projekt, mille nimi oli „Kooli juhtkonna, õpetajate ja tugispetsialistide professionaalsuse tõstmine rahvusvahelise koostöö abil“ suunatud eelkõige õpetajatele. Projekti käigus käidi kursustel Horvaatias, Hispaanias ja Iirimaal ning külastati koole ja oldi töövarjuks Maltal, Taanis, Soomes, Ungaris ja Norras. Jaanuarikuisel koolivaheajal vaatasid kõik õpetajad korraks tagasi ning mõtisklesid ja meenutasid, mis oli igal õppereisil kõige erilisem kogemus ja olulisim õppetund.
Malta
Maltal külastasid õpetajad Heli Lank, Kaire Laine ja Ülle Valgi Ignatiuse kolledžit, mis on uus ja suur kool oma 850 õpilase ja 150 õpetajaga, ning San Gorg Preca kolledžit, kus on 350 õpilast. Selles koolis õpib rohkelt ka erivajadusega õpilasi.
Koolides õpib palju eri rahvusest õpilasi ning sellest tulenevalt on palju diferentseeritud keeleõpet. On ka õpilasi, kes teiste riikide põgenikena on väga vähe koolis käinud ja kel on sotsiaalseid probleeme. Kooliruumid on sisustatud ajakohaste tehniliste vahenditega: pea igas klassis on puutetahvel ja õpetajate kasutada moodsad arvutid, kuid klassimööbel ja sisustus jäävad tagasihoidlikumaks. Õpilased koolis nutitelefoni kasutada ei tohi. Koolivormiks on dressid, mis on igas koolis eri värvi.
Koolis pööratakse suurt tähelepanu käelise tegevuse arendamisele, tööõpetusklassid on varustatud mitmesuguste tööpinkide, masinate ja tööriistadega. Nägime ka hästi sisustatud avarat kodundusklassi, kus poisid ja tüdrukud õpivad koos süüa tegema. Tundus, et väga palju on praktilist õpet, kus teadmised omandatakse just käelise tegevuse kaudu.
Palju pööratakse tähelepanu tugisüsteemidele: pea iga klassis olid abiõpetajad. Abiõppe peamine eesmärk on tõsta õpilase motivatsiooni ja enesehinnangut. Koolis on võimalik õpilasele määrata ka tugiõpetaja, kellega ta saab oma probleemidest rääkida ja kes teda aitab ning toetab. Suur tähelepanu on õpilastel, kes on majanduslikes raskustes või kel on psühholoogilisi probleeme ja suhtlemisraskusi. Neile õpilastele on ette nähtud ruum, mis on koduselt ja rõõmsate värvidega sisustatud ning pakub võimalusi puhata, suhelda, süüa teha ja isegi pesu pesta. Samuti oli eraldi sisustatud klassiruum õpilastele, kes on hädas lugemise või kirjutamisega. Väga palju õpitakse just mänguliste õppevahendite abil.
Oluline on väärtuskasvatus. Koolide seintel oli motivatsioonilauseid, mis puudutasid omadusi, mida me õpilastes ikka arendada tahame: sõprus, sallivus, abivalmidus jne. Inglise keele tunnis käsitleti terve tund just tõrjutuse ja üksinduse teemat: vaadati videot ja analüüsiti sel teemal luuletust. Õpilased oskasid väga hästi nähtu üle arutleda ja oma arvamust avaldada.
Taani
Õpetajad Aira Rahu ja Ele Linkmann ning raamatukoguhoidja Ave Varik külastasid Taanis Hillerødis KonTiki vabakooli. Kopenhaagenist 30 km põhja pool asuv koolimaja paikneb metsa servas keset rohelust. Kooli ümber on lastel palju tegevusvõimalusi.
Päev algas kogu koolipere koosolekuga, kus jagati teateid, õnnitleti sünnipäevalapsi ja lauldi. Pärast seda suundusid algklassilapsed väikesele metsajooksule. Spordiriideid ei vahetatud, sest kogu koolipäeva vältel oldi võimalikult palju õues ‒ liiguti ja õpiti tegutsedes. See eeldas mugavat riietust, mis võis ka määrduda. Pooleteise tunni pikkused õppetunnid võimaldavad jagada aega nii, et teooria õpitakse klassiruumis, seejärel minnakse õue ning lõpuks arutatakse klassis, kuidas õues läks.
Iseäranis algklassiõpilaste puhul pannakse suurt rõhku vestlusele. Klassis ringis istudes sai iga õpilane võimaluse päeva teema kohta midagi öelda. Esimesel päeval pärast kogunemist, jooksuringi ja vestlust hakkas tekkima kärsitus ‒ millal ometi hakatakse õppima? Pärast jutupooltundi hakati nimelt klassiruumis kodust kaasa võetud võileibu sööma. Nädala jooksul toimus siiski ka piisavalt ainetunde ja mure, kas lastele küllaldaselt koolitarkust tutvustatakse, hajus iga päevaga. Kõik see kokku ongi õppimine, õpikutarkustest üksi ei piisa. Eesmärk on tööalaste, inimlike, sotsiaalsete ja musikaalsete oskustega hästi varustatud inimene. Õpetajatele on väga oluline, et lapsed tuleksid kooli hea meelega ja õpihimu säiliks. Rahulikus ja sõbralikus keskkonnas arendatakse enesekindlust, julgust, vastutustunnet ning tolerantsust nii enda, teiste inimeste kui võõraste kultuuride suhtes.
Direktor kinnitas, et põhikooli lõpus tehtavad riigieksamid on õpilastele jõukohased ning üldiselt saab iga õpilane jätkata õpinguid meelepärases koolis. Tahtlikult tundi häiriv õpilane kõrvaldati seltskonnast suurema kärata. Silma jäi, et palju oli nii laste omavahelist kui õpetaja ja lapse vahelist soojust ja loomulikku füüsilist lähedust. Mobiiltelefonide kasutamise keeld jättis lastele palju aega õues mängida ja üksteisega suhelda.
Tore reegel selles Taani koolis oli, et kui on lastevanemate kokkusaamine ja mõni lapsevanem jätab tulemata, siis tal tuleb kirjutada essee, miks ta ei tulnud.
Soome
Häädemeeste Keskkooli õpetajad Liie Juhkam, Gäthlyn Kukk ja Viktor Koop tutvusid õpetajate õpirände raames Soomes Salo linna koolidega. Hermannin Koulus on 7.‒9. klassid (üle 500 õpilase) ja Uskelan Koulus 1.‒6. klassid (üle 400 õpilase).
On üldteada tõsiasi, et Soome ja põhjamaade koolid on tublid keeleõpetajad. Möödunud talvel ja kevadel tuli Soome koolidesse sõja tõttu palju Ukraina lapsi, suvel ja sügisel lisandus tulijaid Venemaalt. Lisaks neile oli hulgaliselt õppureid Lähis-Idast, Aafrikast ja ka Euroopa maadest, sh Eestist ja Lätist. Klassi põhiõpetaja räägib ainult soome keeles. Samas on klassis ka abiõpetajad, kes võivad osata mõne rahvusrühma keelt ja abistada lapsi nende emakeeles. Nagu ikka, on keeleõpetus tõhusam algklassides, kus lapsed on veel avatud võõrastele häälikutele ja kuulamisele. Pooleteise aastaga saavad uusasukad keele nii selgeks, et õppetöö jätkub täies mahus soomekeelsete lastega koos.
Päris algusest on kohalike lastega koos muusika, kunsti, tööõpetuse ja kehalise kasvatuse tunnid. Imetlusväärne oli õpetajate võime jääda ikka rahulikuks ja tuua klass tagasi põhitegevuse juurde. Mis puutub „asjadesse“ ja „vahenditesse“, siis avaldas muljet tööõpetuse ja kodumajanduse klassid. Koos soome keelega õpiti näiteks pitsa valmistamist ‒ aru said kõik ning tulemus oli maitsev. Learning by doing („Õppimine tegevuse kaudu“) on mahukas ja kulukas, aga samas ka väga tõhus meetod.
Hindamine ja võistlus pole Soome koolile omane, samas on järelevalve ja reeglistik väga täpsed ning kõigile kohustuslikud. Suure üllatuse ja erinevusena tuli meile see, et kõik õpilased on kuni ‒20° õues, pärast kellahelinat lähevad õpilased ja korrapidajaõpetajad õue, kus on ootamas mänguväljakud, näiteks kiiged, minijalgpall, võimlemisriistad. Mobiiltelefoni asetavad õpilased tunni alguses klassis olevasse kasti. Vahetunnis võib laps mobiiliga kõnelda vaid õues.
Tervikuna jättis Soome kool ratsionaalse ja distsiplineeritud mulje. Klassi lõpetamisel on testid, mis on pigem informatiivset laadi järgmisele õpetajale. Kõik saavad edasi, sest kui riik või omavalitsus on õppimist rahastanud, siis sama kursust teist korda ei finantseerita. Soome õpetajad on motiveeritud ja professionaalsed, ühiskonnas austatud grupp (põhjus on nii õpilaste särasilmad kui palgapäev).
Ungari
Partnerkool Kőrösi Csoma Sándor Általános Iskola és Gimnázium Budapestis pakkus töövarjuvõimalust kolmele Häädemeeste KK õpetajale: Ülle Iirele, Rene Kurmile ja Marika Ristmäele. Koolis õpib üle 1000 õpilase ja töötab üle 100 õpetaja.
Õpirände käigus külastati nii põhikooli kui gümnaasiumi tunde ning vaadeldi inglise ja saksa keele, matemaatika-, geograafia-, keemia-, ajaloo-, muusika-, kunsti- ja kehalise kasvatuse ning tantsutunde. Lisaks tavatundidele saavad õpilased gümnaasiumiosas valida valikkursusi kõikide õppeainete hulgast. Muusikatundides lauldakse palju a cappella ja mängitakse meloodiaid plokkflöödil. Matemaatikatundides kasutavad õpetajad tahvelarvutit ning ülesannete selgitamiseks kuvatakse töökäik õpilaste jaoks ekraanile. Kehalise kasvatuse tunnid viiakse läbi kogu klassiga: poisid-tüdrukud koos. Koolis järgitakse kaasava hariduse põhimõtteid, eriti torkas see silma kehalises kasvatuses, kus kehaliselt vähem võimekatele õpilastele meeldis oma klassiga kaasa teha, toetas kaaslaste hooliv suhtumine. Keemiatundides on saanud tavaks, et õpilased abistavad õpetajat katsete läbiviimisel. Tundides kasutatakse palju arutelusid, rühma- ja paaristööd ja ning teisi aktiivõppemeetodeid. Nutiseadmeid kasutatakse õppetöös mõõdukalt, eelkõige gümnaasiumis ja põhikooli vanemas astmes. Nooremas kooliastmes ei kasutata, sest õpetaja kogub telefonid päeva alguses kokku ja õpilased saavad need kätte tundide lõppedes.
Hariduselu korraldamine Ungaris kuulub siseministeeriumi haldusalasse. Kooli minnakse 6-aastaselt ja koolikohustus kestab 16. eluaastani. Põhiharidus on 1.‒8. klassini. Edasi on võimalus jätkata õpinguid kutseõppes või gümnaasiumis. Gümnaasiumiaste algab 9. klassiga. Keskkooli lõpetamiseks on vaja sooritada eksamid ungari keeles, võõrkeeles, ajaloos, matemaatikas ja õpilaste valitud aines. Lisaks on gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks 150 tundi vabatahtlikku tööd, mis on riigi kehtestatud. Gümnaasiumiõpilaste tunnikoormus nädalas on 36‒38 tundi. Koolid kuuluvad riigile. Õpikud ja töövihikud, mille järgi õpetada, on riiklikult määratud. Õppetööks vajalikke vahendeid taotlevad koolid haridusosakonnalt, kus otsustatakse, kas taotlus on põhjendatud või mitte. See protsess on pikk, võib kesta isegi aasta. Koolilõuna eest tasuvad lapsevanemad.
Õpetajaks õppimine ülikoolis kestab kuus aastat, millest viimane on kohustuslik praktika koolis. Õppimine on tasuta, kui üliõpilane töötab õpitud erialal kuus aastat. Õpitakse kahe aine õpetajaks, kolmanda või lisaaine õpetamiseks tuleb läbida kaheaastane õpe. Tõsine probleem Ungari koolides on õpetajate puudus ning noorte vähene huvi õpetajakutse vastu. Sellel on mitmeid põhjusi nagu näiteks madal töötasu ja 40-tunnine üldtööaeg nädalas.
1982. aastal loodud koolil on 40 aasta jooksul välja kujunenud mitmed traditsioonid. Üks oodatumaid on saksa keele õpetajate algatatud mardipäeva tähistamine. Ka tänavu kogunesid õpilased, et meisterdada laternaid, millega pimeduse saabudes rongkäigus jalutada ning seejärel maitsta kuuma teed ja pirukaid. Üllatav oli kuulda, et sügisene koolivaheaeg lükati edasi ja sellega pikeneb talvine koolivaheaeg. Seda selgitati vajadusega hoida kokku energiat.
Norra
Norras Hamarøys Oppeidi kooli külastasid Aule Kink, Eeva Noni ja Maris Rüütli. Kool asub Põhja-Norras sarnaselt Häädemeeste kooliga hajaasustusega piirkonnas. Hamarøy on ca 3000 elanikuga ja ca 2000 km2 suurune vald. Seega pindalalt suurem ja rahvaarvult väiksem kui Häädemeeste. Vallas on üks algkool, kolm põhikooli (ühes praegu veel 7 klassi, aga järgmisest sügisest plaanitakse avada ka 8.‒10.kl) ja üks kool, kus ainult gümnaasiumiosa.
Oppeidi koolis on 116 õpilast ning 40 töötajat. Kooli alustatakse 6-aastaselt ning põhikool lõpetatakse 10. klassiga. Kooli juures on eraldi osakond, kus õpetatakse täiskasvanud immigrantidele norra keelt, õpe on toimunud juba 22 aastat. Esialgu oli rohkelt immigrante Afganistanist, siis Süüriast ning praegu peamiselt Ukrainast, aga ka Kongost, Makedooniast jm. Ka kooliõpilaste hulgas on rohkelt uussisserändajaid. Praegu on koolis 40 sisserännanud õpilast 31 rahvusest.
Lisaks sellele, et õpilased veedavad kõik vahetunnid õues, pööratakse palju tähelepanu õuesõppele. Kord nädalas toimub õuesõppepäev ning kevaditi ja sügiseti õuesõppelaagrid. Suurt rõhku pööratakse koolis sotsiaalsete ja koostööoskuste arendamisele. Imetlusväärne oli kõikide 1.‒2. kl õpilaste kannatlikkus oodata õuesõppepäeval rahulikult järjekorras, mil saabub tema kord proovida tulekiviga lõket süüdata. Lastel olid koolis seljas riided, millega oli mõnus mängida, puude otsas ronida, lõkkel vorste grillida jne. Meie külastusnädala lõpetas kooliõuele õpetajate ja 5. klassi õpilaste ehitatud grillimaja Gapahuk avamine. Õpetajad tõid näiteks, et grillimaja rajamisel õpiti lisaks tehnoloogiale palju matemaatikat.
Tundide jaotuskava erineb Norras Eesti omast: tunde ja õppeaineid on vähem. Kui nende 1. kl õpilasel on 18,5 tundi nädalas, siis meil 20. Neil 5.‒7. klassis 22,5 tundi nädalas, meil 28‒30. Neil 8.‒10. klassis 23, meil 32 tundi nädalas. Meie õpilase päevakoormus on suurem ka põhjusel, et õppepäevi on kooliaastas vähem: Norras on kooliaastas 190 õppepäeva.
Oppeidi kool muutis mõned aastad tagasi tunnid pikemaks. 45-minutiliste tundide asemel olid neil tunniplaanis tunnid järgmise pikkusega: 1. tund 60 minutit, 2. tund 90 minutit ning 3. ja 4. tund taas 60 minutit. Oli õpetajaid, kes esialgu muudatuses kahtlesid, aga nüüdseks ollakse selle süsteemiga väga rahul. Õpilase päev on vähem hakitud ning pikema tunni jooksul saab teemaga süvenenumalt tegeleda. Numbriline hindamine algab Norras alates 8. klassist, st kuni 7. klassini hindeid ei panda. Õpetajad tutvustavad õpilastele õpieesmärke ning õpilased analüüsivad nii ise kui ka koos õpetajaga, kuidas neil õppeaines läheb ning millised on nende õpitulemused.
Hamarøy vald on ametlikult kakskeelne – lisaks norra keelele on kasutusel ka saami keel. Kõikides saami aladel paiknevates koolides tuleb pakkuda õpilastele võimalust õppida valikainena saami keelt. Nii on see ka Oppeidi koolis. Kohalikud räägivad, et nende vanavanemad rääkisid saami keelt, aga nemad enam mitte.
Nädala jooksul oli võimalus külastada ka Montessori kooli naaberkülas Skutvikis. Oppeidi ja Skutviki vahe on 21 kilomeetrit ning mõni aasta tagasi otsustas kohalik omavalitsus Skutviki kooli sulgeda. Kohalik kogukond pidas kooli aga väga oluliseks ning 2016. aastal avasid nad Montessori pedagoogika baasil erakooli. Oli võimalus näha Montessori kooli tundi, aga eelkõige sai nautida klounide etendust. Riik on eraldanud raha tuntud artistidele, et nad viiksid koolides läbi enda erialast lähtuvalt huvitavaid õpisündmusi. Hamarøy valla 4. klassi õpilased said improvisatsiooni- ja tantsukoolitust ning publik naeris nende lavastust nautides kogu südamest.
Hamarøy vallas on viis lasteaeda, üks neist saamikeelne. Norras säilitatakse vanemal palk pärast lapse sündi aastaks ning esimesel eluaastal peab olema kolmandiku ajast lapsega kodus ema, kolmandiku isa ning kolmanda kolmandiku kas ema või isa. Lasteaeda minnakse Norras enamasti üheaastaselt. Kuna nii väikeste laste puhul on lasteaias kolme lapse kohta üks õpetaja/kasvataja, siis ehk see nii murettekitav polegi.
Oppeidis on ka nn kultuurikool, kus õpitakse muusikat, kunsti, tantsu jms. Jõulukontserdil oli laval õhtu jooksul 90 last, esinesid nii õpilased, kes alles ehk mõned kuud pillimängu õppinud, aga ka need, kes juba pikka aega harjutanud on. Olulise märksõnana jäid meelde ansamblid, kes olid laval erinevates koosseisudes – mõnd pilli võis mängida ka mõni õpetaja, aga peamiselt ikkagi lapsed ise. Kohalikus spordikeskuses on võimalik tegeleda eri spordialadega, sh mängida malet. Pärast seda, kui male maailmameistriks sai norrakas Magnus Carlsen, on male muutunud Norras populaarseks.
Oppeid asub teisel pool polaarjoont, mis tähendab, et detsembrist algas seal polaaröö – kahe kuu jooksul näeb selge taeva korral mitmete tundide jooksul ilusat päikesetõusu ja -loojangut, aga mitte päikest ennast. Norrakate hoolivus väljendus ka liikluses: ilma helkurvesti või -traksideta me kedagi tänaval liikumas ei näinud. Inimesed paistsid olevat mõistnud, et pole mõtet liigselt kurvastada libeduse ja pimeduse üle, vaid varustada end vajalike abivahenditega. Pimeduse peletamiseks oli palju soojalt helkivaid jõulutulesid ning igal õhtul olid taevas virmalised. Õpilaste sõnul olid need päevad siiski erilised. Ka kohalikud vaimustuvad alati virmalistest, kui need taevas vehklevad.
Enamasti kogesid õpetajad neil reisidel, et kuigi riigid on üksteisest kaugel, on koolimured ja -rõõmud sarnased. Väga palju oli äratundmisrõõmu ‒ pole me üldse nii erinevad. Samas tekkis mõtteid, millest võiks võtta eeskuju.