Haridus- ja teadusministeerium uuendab riiklikke õppekavasid
Haridus- ja teadusministeerium saatis kooskõlastusringile riiklike õppekavade muudatuste ettepanekud, et ajakohastada põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad, mida viimati muudeti kaheksa aastat tagasi ehk 2014. aastal.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul on õppekavade uuendamisega tööd tehtud viimased kuus aastat ning õpetajad ootavad juba ammu uuendatud õppekavasid ning ainevaldkonna kavasid. „Koolides valmistatakse õpilasi ette nii oleviku mõistmiseks kui ka tulevikuks ning seetõttu on tähtis, et ka õppesisu käiks ajaga kaasas,“ ütles minister. „Ajakohastatud õppekavad pakuvad senisest rohkem valikkursusi gümnaasiumis, samuti on lisaks aineõppele oluline arendada õpilaste üldpädevusi, mis aitavad lastel ja noortel praegu ja ka tulevikus mis tahes valdkonnas paremini toime tulla. Ainult kitsas ainealaste teadmiste omandamine ei ole piisav – tähtis on tabada tervikut, nähes seoseid ja sidudes teadmisi ka igapäevaeluga. Näiteks loetakse tulevikus gümnaasiumiõpilase õppekoormuse hulka analoogiliselt uurimistöö või praktilise tööga ka riigikaitseõpetus, mille loomulikuks osaks on elanikkonnakaitse. Kui vahepeal oli kirjanduse õppekavast välja jäämas soovituslik eesti autorite ja nende teoste nimekiri, siis nüüd võin kinnitada, et see on kultuurilise järjepidevuse ja rahvusliku ühisteadvuse hoidmiseks lisatud nii põhikooli kui ka gümnaasiumi õppekavadesse.“
Uuendatud õppekavad hakkavad kehtima 2023. aasta sügisest. „Sellest ajast peavad koolid pakkuma ka B-võõrkeele valikut ning muu õppekeelega põhikoolides tõuseb oluliselt eesti keele nädalatundide arv,“ lisas minister Lukas.
Kavandatavad õppekavamuudatused täidavad haridusvaldkonna arengukavas 2035 seatud sihti muuta õpe senisest õppijakesksemaks ja viia õppe maht ja sisu rohkem kooskõlla ühiskonna ja tööturu arengutega. Kõigi aineliitude esindajad osalesid oma ainevaldkonnas õpetatava sisu uuendamises, et õppetöö tänapäeva ja tuleviku nõudmistega paremasse kooskõlla viia. Õppekavade uuendamisel osalesid ka Tallinna ja Tartu ülikooli teadlased, samuti mitmed teised eksperdid ja õpetajad.
Haridus- ja teadusministri sõnul on kavandatavaid muudatusi õpitulemustes koolides juba ka testitud. „Ekspertrühmade kirjeldatud uute õpitulemuste rakendamist katsetati 2019/2020. õppeaastal seitsmes üldhariduskoolis koostöös Tallinna ja Tartu ülikooliga. Kõik ainevaldkonna kavad olid 2022. aasta kevadel nii huvirühmade kui ka avalikul tagasisideringil. Saadud tagasisidet arvesse võttes valmisidki Vabariigi Valitsus määruste muutmiste eelnõud riiklike õppekavade ajakohastamiseks,“ selgitas minister Tõnis Lukas.
Samal teemal vt ka Tõnis Lukas “Põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade muutmisest” ja
“Lukas: uutes õppekavades on õpetajal suurem roll”
Head uut aastat, KOLLEEGID!
Meile meeldib tegeleda asjadega, millest me mõistus ja jõud üle ei käi…
Meenutagem, kuis me tegelesime alates 1987. aastast põhikooli ja gümnaasiumi UUE ÕPPEKAVAGA, mis hakkas toimima 1997. Entusiasm oli suur, aga TULEMUS-? Ja HETKEL pole Eesti kooli põhiprobleemid üldse ÕPPEKAVAS; ehkki sellest on lihtne nö lobiseda ja sellega seoses “askeldada” …
Igasuguse õppekava VIIB ELLU ikkagi ÕPETAJA – viletsat õpetajat ei aita miski ja tugev ÕPETAJA tuleb ka ilma toime… Hm!
Pealegi… läbi sajandite on õppekava (ja ainekavad) olnud just ABIKS, et ühtluskooli tingimustes ARENDADA arukat ja MÕTLEVAT INIMEST. ÕPPEKAVA a´priori ei lahenda seda PÕHIPROBLEEMI koolis. Ja nii liigume jätkuvalt “ameerikaliku avaliku kooli teele”, kus lapsukesed midagi ei tea ega oska, aga neil olevat seal “mõnus olla”.
P.S.
Aja jooksul tuleb teha siiski ka muudatusi. Eriti puudutab see AINEKAVASID (koos õppematerjaliga). Näiteks paar aastat tagasi olid ajaloos kasutusel vananenud (tänaseks) seisukohad… Tänu eesti (ja ka vene) uurijatele teame nüüd, kuis tungis Saksamaa 1940 N. Liitu ja et USA ei tunnistanud 1922 Eestit juriidiliselt (!) iseseisva riigina ning 1940 nõustusid USA president ja Briti peaminister Balti riikide liitmisega N. Liiduga … (lähemalt “Carpe diem!”- lk. 50-51 ja “Vanadus on suurepärane” – lk 67-68). TÕDE, ainult tõde (ehkki see on vahel kibe)! Just müüdid (ka Vabadussõja kohta) hävitavad me mõtlemise …
P.P.S.
Kindlasti on ARUKAS kirjanduses nn kohustusliku lugemise LOETELU taas sisse viimine, sest siit algab TÕSINE HARIDUS! Täiskasvanu valib ise toetudes ju koolis õpitule …