Ikka ei saa ikkest lahti

20. jaan. 2023 Kaarel Tarand Sirbi peatoimetaja - 1 Kommentaar
Kaarel Tarand.

Aastavahetusel andis haridus- ja teaduministeerium (HTM) teada, et saatis kooskõlastusringile valitsuse määruse eelnõu, millega uuendatakse üldhariduskooli riiklikke õppe- ja ainekavasid. Uuendused peaksid jõustuma sügisel algavast õppeaastast. Loogiline on eeldada, et uuenduskavas on arvesse võetud Riigikogus enne jõule kinnitatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse uued sätted, millega lõpuks, pärast aastakümneid väldanud venitamist, loodetakse luua ühtne eesti kool. 

Määruse eelnõu lisasid lugedes ilmneb, et päris nii siiski ei ole. Kas kiirustamise, lohakuse või võimetuse tõttu muutunud olusid ja reegleid mõista on alamdokumentidesse endiselt jäänud vene keele senist eristaatust põlistavaid mõttekäike ja seisukohti. Ei ole konkreetsust selles, et „kingitused“ vene keelele koolis on tähtajalised, näiteks lõpuga hiljemalt kolme aasta pärast.

Nagu sõltuvushaigus

Keeleõppel on mõtet ainult kasutamise pärast. Rääkimatagi venekeelse kooli põhiseadusevastasest olemusest, on eesti koolis vene keele kui kasutu asja õpetamine aastaid olnud laste aja raiskamine millegi kasuliku arvelt ja sellisena vastuolus kogu kooliõpetuse põhieesmärkidega. Kuid tegelemine vene keele erikaitse ja privileegidega on nagu mingi riigivõimu sõltuvushaigus, millest ei suudeta selge sõnaga lahti öelda ka nüüd, mil sõda on paljude seni ükskõiksete silmad avanud. 

Patsient on haigusest ise teadlik ja häbeneb seda, kuid otsust langetada ei suuda, vaid, nagu näha B-võõrkeele õppe uuest regulatsioonist, delegeerib otsustamise … ja kellele? Lastele ja lastevanematele, kel justkui peaks olema rohkem pädevust maailma tulevikus orienteerumiseks kui riigivõimul.

HTM-i käsitluses jagunevad maailma keeled Eestis kolmeks: eesti keel, vene keel ja muu keel. Määruse seletuskirjas nimetatakse vene keelt 25 korda, ühtki muud võõrkeelt nimepidi mitte kordagi. Sest vene keel on murelaps. 

„Tihti pakutakse koolides vaid üht B-võõrkeelt, milleks on vene keel, ja õpilastel puudub võimalus reaalselt valida. Samal ajal on üha rohkem gümnaasiume, kus B1 tasemel vene keele õpet ei pakuta ning põhikooli lõpetamise järel on õpilastel keerulisem järgmisel haridustasemel jätkata.“ 

Kuidas saab Eesti riigis olla võimalik, et vene keele mitteoskamine tekitab haridusteel takistusi? Miks haridusametnikud ei ole seda takistust likvideerinud lihtsaimal viisil? Probleem ei ole ju selles, et gümnaasiumis vene keelt ei õpetata, vaid selles, et põhikoolis õpetatakse. Tõmmatakse „valikuvabaduse“ nime all süüta lastele kott pähe, selmet vene keel valikust lihtsalt välja kirjutada. Miks see vältimatu on, olen aastakümnete jooksul tüdimuseni osutanud ja põhjendanud. Lugude pealkirjad kõnelevad enda eest, näiteks „Soome keel sisse, vene keel välja“ (EPL, 22.10.2004) või „Ühest konkurentsivõimetust keelest“ (Sirp, 29.07.2010).

Lubamatu lugu

Aga ei, haridusametnikud seda juttu ei usu, nagu tõestab valitsusele kinnitamiseks antud lause „Keele valdamise eesmärk vene õppekeelega koolis on hoida sidet emakeelse kultuuripärandiga“. (Lisa 18: Ainevaldkond „Keel ja kirjandus“.) Miks küll peaks Eesti riik sellise eesmärgi seadma, kui tegu on immigrantide erasfääri kuuluva huviga, mida realiseeritakse soovi korral kultuurautonoomia reeglite alusel? Ja millise kultuuripärandiga noored seotakse selles venekeelse inforuumi pakutavas voos üldnimega „Vene maailm“, millega riigi julgeolekuasutused parasjagu võitlust peavad?

Teine näide samast lisast: „Teoreetilised teadmised vene keelest ja keele praktiline valdamine aitavad saada tänapäeva ühiskonna tegusaks liikmeks ning siseneda tööturule.“ Tõesti või? Kohati tundub, et valitsuse sõltuvushaigus ongi riigi sellisesse olukorda toonud. Maksuamet saadab mulle regulaarselt kirju, kus eestikeelse teate sabas on sama jutt tõlgituna vene ja inglise keelde. Ministeeriumid jätkavad visalt venekeelsete kodulehtede pidamist ega häbene avaliku teenistuse töökuulutustes vene keele oskust nõuda. Seega, õppige aga vene keelt, muidu sooja kohta Eesti riigi teenistuses ei saa! Lubamatu lugu, et mitte öelda – kuritegu.

Võimalik et matemaatika ja tehnoloogia ainekavaga on määruse lisades kõik korras, aga keele ja kirjanduse ning võõrkeelte omaga kindlasti mitte. Isegi kui mõni uus lause viitab soovile vene keele eriõigusi vähendada, on need kirjatööd vastuolus põhiseadusega seni, kuni veel kas või ühe lausega vene keele privileege põlistatakse ja õigustatakse. Millisel ministril on kodanikkonna või Riigikogu mandaat sellele alla kirjutada?

Lõpuks, ka vene keele õpetajate olemasolu ei ole mingi argument. Eestis võib veel praegugi olla hulk kivisöe hingeelu peensusi tundvaid katlakütjaid, aga keegi ei võta seda arvesse moodsate kaugküttesüsteemide planeerimisel. Linnatagused koplid ja tallid võivad olla täis toredaid tõupuhtaid hobuseid, kuid ühistranspordi või taksonduse arengukavas neile vedaja rolli ei määrata. Tarbetu töö lõpus algab ümberõpe ja uus elu. Seda muidugi juhul, kui valitsus oma töö õigesti ära on teinud.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Ikka ei saa ikkest lahti”

  1. valdar parve ütleb:

    Riigi võimuga ei või vabadele üksikisikutele eesmärke ja sihte seada.
    Mitte igasugune riigipoolne ajuloputus ei ole tingimata halb.
    Eelmised kaks räägivad omavahel vastu.
    Ma ei pea halvaks riigipoolset ajuloputust, mis ütleb, et kui õpilase siht on minna mööda IT või G(eeni)T teed, siis nii vene keele kui filosoofia õppimine raiskab õpiaja ära – kui eesmärgi suunast tagasi vaadata.
    Riigi seadusega moodustatud õpisuund, kus ei ole ei vene keelt ega filosoofiat (ja suunav ajuloputus, et sedaviisi jõuate kiiremini sihile!), aitab õppuril eesmärke ja sihte seada.
    Ent kui nendel samadel aladel või mõnel muulgi alal keegi võtab sihiks saada õpetajaks, siis hoopis ilma vene keele ja filosoofiata curriculum’is õpetajaks tunnistatu jääb mühkamiks või paremal juhul autodidaktiks. (Erandeid on alati, aga massiga juhtub nii.)
    Kui su siht on saada Eestis perearstiks või psühhiaatriks, siis 3-4 keele rääkimine ja 5-st-6-st aru saamine ei ole veel teab mis kõrge kvaliteedi märk. Mida varem need keeled oma vademecum’isse saad, seda parem! Kui eestlased irrutatakse vene keelest, saab sellest klannikuuluvuse instrument.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!