Kes toetab ja võimestab juhti?
„Ei ole hullemat väsimust kui vaimne väsimus, sellest pole pääsu. Sellest ei päästa isegi looduses ja metsas uitamine, sest mõtted on kui tüütud putukad, kes käivad sul pilvena kannul nagu põdrakärbsed: poevad kõrva taha ja pähe ning lahti neist ei saa, maha neid ei löö.“ Nii kirjutasin 2021. aasta oktoobris oma tunnetest „Juhi nutikate mõtete märkmikusse“.
Pidev kriisireguleerimine on lasteaiajuhi uus väljakutse juba neljandat aastat. Neid kriise me ei osanud ette näha ega oma plaanidesse kirja panna. Vastutus lasteaia tööpere, laste ja nende perede toimetuleku ehk lasteaia avatuse tagamise eest isolatsiooniperioodidel ja töötajate haigestumisel, samuti kohtade ja toe võimaldamine sõjapõgenike lastele ei ole mõõdetav mitte töö-, vaid ööpäevade pikkusega. Ei ole vahet, kas juhtida riiki, omavalitsust, suurt või väikest ettevõtet – juht vastutab oma inimeste heaolu ja toimetuleku eest nii praegu kui ka lähemas ja kaugemas tulevikus. Praegusel ajal ei saa juht mõelda ainult oma asutuse keskselt, need piirid on tunduvalt avaramad.
Juhi esmaseks ülesandeks kriisiperioodil sai tööpere motiveerimine, töötajate vaimse väsimuse märkamine ja toimetuleku toetamine, ent kes toetab ja võimestab juhti? Üha olulisem on kohaliku omavalitsuse ehk lasteaiapidaja toetus, tõdesime isolatsiooniperioodi lõppedes juhtidega esimestel piirkondade esindajate ja üldkogu seminaridel kohtudes. Saime tuua palju häid näiteid asutuse ja omavalitsuse juhtide koostööst ning toetusmeetmetest lasteaiale ja peredele, nagu lapsevanema kohatasust vabastamine ja töötajate töötasu säilitamine koroonapandeemia ajal, juhtide tunnustamine, ühised arutelud. Selgitasime ühistes aruteludes välja, mida vajab juht enda ja tööpere vaimse tervise hoidmiseks, teisisõnu: kuidas võimestada juhti.
Vikipeedia järgi on võimestamine, ka jõustamine (ingl empowerment) ühiskonnas inimeste, kogukondade ja organisatsioonide tegutsemisvõime, sealhulgas tahte, vastutustunde, õigusteadlikkuse, pädevuse ja oskuste sihipärane edendamine, et neil tekiks rohkem võimalusi osaleda aktiivsemalt ja sisulisemalt arendustöös, planeerimises, korraldamises ja juhtimises. See on väga hea ja täpne definitsioon.
Juhi eneseareng ja kompetentsimudel
Kui haridussüsteemi arengu sihid on sõnastatud riigi, kohaliku omavalitsuse ja asutuse dokumentides ning sealt tulenevad juhi, tema tööpere ja koostööpartnerite sihiseaded ning tegevused, siis millised on juhi enesearengu sihid? Kumb on esmatähtis, ametialane või isiksuslik areng? Ilmselgelt mõlemad võrdselt.
Loodud on haridusasutuse juhi kompetentsimudel, millel põhineb juhi tulemuslikkuse hindamise vahend – 360 kraadi tagasiside. Kas selle abil saadud tagasiside toetab ja motiveerib juhti? Olnud mitmele kolleegile hindajaks ning ka ise hindamise läbinud, saan öelda, et saadud tulemustest saab küll pildi juhtimise valdkondlikest oskustest, tööpere ja partnerite koostöövalmidusest ning meeskonna ja asutuse arendamise eesmärkidest, kuid juhi enesearengu sihti ei osanud sealt leida. Samas on juhi isikuomadused, sh väärtushinnangud sageli määrava tähtsusega inimeste kaasamisel, koostöö tegemisel, asutuse eestvedamisel ning juhi töö edukuses tervikuna.
Teadaolevalt on hakatud arendama kompetentsimudelit, mis puudutab, tõsi küll, koolijuhte. Loodame, et selle arendusse kaasatakse ka Alushariduse Juhtide Ühendus. Või on lasteaiajuhi töö tõesti nii spetsiifiline, et neile tuleb koostada eraldi mudel? Ehk ongi, sest üldjuhul on lasteaias vähem võimalusi ülesandeid delegeerida ning kogu vastutus ning personali- ja finantsküsimuste arenduse juhtimise järjest mahukamaks muutuv töö on juhil. Loodame, et uues mudelis on rohkem ruumi juhi enesearengu vajaduste mõtestamisele ja hindamisele ning pidaja saab sealt rohkem tagasisidet muuhulgas juhi isiksusliku arengu toetamiseks. Loodame, et arendusse on kaasatud kõrgkoolid, et seostada pädevused ja juhi eneseareng õpi- ja supervisiooni võimalustega.
Ametialase arengu kõrval toetab juhi enesearengu vajadust ka rahvusvahelise uurimiskeskuse Gallup uuring, mille järgi on uue põlvkonna töötajate, sealhulgas juhtide ootused ja hoiakud juhtimisse muutunud.
Nimelt muutub juhtide jaoks palga kui materiaalse väärtuse kõrval üha tähtsamaks missioon. Kas see pole mitte igivana hariduse ja haridustöötaja, sh haridusjuhi väärtustamise teema? Samas võivad arengustrateegiatest hoolimata survestada juhti koalitsioonilepped ja poliitilised vaidlused. Kas haridusasutuse juhi missioon on olla ettur üleriigilistes ja kohalikes poliitilistes ambitsioonides või haridusvaldkonna eestkõneleja?
Pettumuste aastad
2022. aasta ja 2023. aasta algus kujunesid lasteaedadele pettumuseks. Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu, mille koostamises oleme osalenud 2016. aastast, lükati väidetavalt sätte ebatäpse sõnastuse tõttu Riigikogus esimesel lugemisel tagasi. Sellega pandi teadmata ajaks pausile ka Tallinna Ülikooli eestvedamisel koostatud ja kõigi huvigruppide heaks kiidetud alushariduse riikliku õppekava eelnõu ning lasteaia ja lapsehoiu sise- ja väliskeskkonna määruste eelnõud. Kõnekas on, et seaduse eelnõu, milles pannakse senisest enam rõhku lapse ja pere heaolule, lükati tagasi just 1. juunil, lastekaitsepäeval. Kelle huvidest siis lähtuti? Haridusühenduste avalikule pöördumisele eelnõu tagasilükkamise kohta saime kultuurikomisjonilt vastuseks, et eelnõu menetlemine jätkub 2022. aasta sügisel!?
Praegune rõhuasetus on põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade arendusel ning kehtivat koolieelse lasteasutuse seadust lapitakse seadusemuudatustega eestikeelsele haridusele üleminekul lasteaias. Kas alushariduse uue õppekava eelnõu jääbki sahtlisse ning juhtide ja õpetajate pikka aega kestnud töö piirkondades ja seaduse töörühmades tühistatakse? Kas ikka veel ei saa osa rahva esindajatest aru, et alus lapse väärtushinnangute kujunemisele, koostööle perega, samuti kaasavale haridusele ja eesti keele omandamisele pannakse koolieelses eas?
Vahetult enne jõule esitati Vabariigi Valitsusele eelnõu lasteaiaõpetaja töötasu alammäära lahtisidumisest kooliõpetaja töötasu alammäärast. See olukord on meile tuttav juba eelmisest majanduskriisi perioodist, mil kohalikul tasandil nähti kokkuhoiukohana eelkõige koolieelseid lasteasutusi. Siiski leidus omavalitsusi, kus peeti oluliseks lasteaiaõpetajate töötasu säilitada ja leiti kokkuhoiuvõimalusi teiste eelarvekulude arvelt. Praegu, mil lasteaedades süveneb kvalifikatsiooninõuetele vastava haridusega õpetajate puudus, oleks palgalõhe tekitamine tõsiste tagajärgedega eelkõige neile omavalitsustele, kus töötasu on madalam, tuues kaasa erialase haridusega töötajate lahkumise. Samasugust tendentsi oleme täheldanud töötasude erisuse korral ka varem. Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus ja Eesti Lasteaednike Liit sekkusid ühispöördumisega antud määruse muutmise kavatsusse. Kahetsusega pidime tõdema, et suurearvulist töötajaskonda puudutav oluline otsus taheti läbi viia salaja ja haridustöötajate liidu teadmata.
Kaasamine ja koostöö
Lasteaiajuhid vajavad turvatunnet, et seda omakorda tööperele ja lastevanematele pakkuda. Juhi jaoks on tema märkamisest ja meelespidamisest asutuse ja isiklikel tähtpäevadel olulisem see, et teda otsuste tegemisse kaasataks. 2022. aasta juunis toimus Pärnus Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse üldkogu seminar, kus tutvustati kriisireguleerimise häid kogemusi ning rõhutati nii juhtide kui ka juhtide ja pidajate omavahelise koostöö vajadust info koondamisel, selle liikumise korraldamisel ja parimate lahenduste leidmisel. Ühise eesmärgi nimel on võimalik sõlmida kokkuleppeid ka siis, kui on vaja teha ebapopulaarseid, kuid parajasti olulisi otsuseid.
Turvatunnet aitab luua poliitikute suhtumine, eelkõige teadlikkus alushariduse rollist üldhariduses. Kui lasteaias soovitakse näha vaid lastehoiuasutust – kusjuures hoidu on kahtlemata odavam ülal pidada –, siis pädevate spetsialistide ja tugispetsialistide puuduse tõttu lasteaed ühel hetkel hoiuks ka muutub.
Kindlasti on turvatunde tekkimiseks oluline võtta vastu nüüdisajastatud õppekava, mis on oluline lasteaia tööpere sihiseadeks lähiaastatel. Seni on lasteaedade õppekavade arendus jätkuvalt ootel. Sama oluline on tänapäeva ja tuleviku vajadustest lähtuva alushariduse ja lapsehoiu seaduse vastuvõtmine.
Lasteaiajuhid on uues seaduses ja õppekavades kavandatud tegevusi oma töös juba rakendanud. Samamoodi kohalikud omavalitsused, kes on leidnud võimalusi luua seaduseelnõus kavandatud HEV-koodinaatori ja täiendavaid tugispetsialistide ametikohti jms.
Alushariduse juhtide ühenduse eesmärgid
Julgen arvata, et n-ö mugavat haridusjuhi ametikohta ei ole enam võimalik leida, juht peab pidevalt arenema. Ehkki areng on väga isiklik tegevus, tuleneb vajadus ja motivatsioon selleks koostööst tööpere, kolleegide, lastevanematega.
Linnades ja valdades tegutsevad aktiivselt piirkondlikud juhtide ühendused, kelle esindajad kuuluvad üleriigilise juhtide ühenduse laiendatud juhatusse. Sisukas koostöö ei toimi paraku igal pool. On lasteaedu, kellel ei ole võimalust palgata tugispetsialiste ega erialaselt kompetentseid töötajaid, kus napib vahendeid nüüdisaegse õpikeskkonna loomiseks ja tööpere koolitamiseks ning piirkonna juhtide omavaheline koostöö on formaalne. Meie lasteaedade võimalused Eesti eri piirkondades võivad olla kardinaalselt erinevad ning see ei sõltu üldjuhul omavalitsuse võimekusest, vaid prioriteetidest. Eesti alusharidus aga on just nii tugev, kui on selle nõrgim lüli.
Alati on võimalik asju paremini teha. Juhtide ühenduse põhikirjaline eesmärk on tõsta oma liikmete ja teiste haridustöötajate professionaalseid oskusi, osaleda riigi hariduselu korraldamisel ja haridusdokumentide ettevalmistamisel, esindada ja kaitsta juhtide õiguslikke ja majandushuve. Igal juhil, ka õppejuhil on võimalus osaleda, saada tuge ja uusi ideid, et areneda nii oma ametis kui isiksusena ning tunda end kuuluvana alusharidusjuhtide perre.