Kogukondade kaasamisest ja artefaktidest meremuuseumi haridustöös

27. jaan. 2023 Kristel Halman Eesti Meremuuseumi haridustöö kuraator - Kommenteeri artiklit
Merelise pärandi uurijad otsivad konverentsi töötoas võimalusi, kuidas kasutada haridusprogrammides esemeid õpilasi köitval ja tähendusrikkal moel. Foto: Lisette Reinvars

Eri kogukondade hõlmatus ja koostöö nendega on muuseumide tegevuses ülioluline. Kuidas paremini kaasata kogukondi? Kuidas populariseerida meile tähtsat merelist kultuuripärandit just koolikogukondades? Need on sagedased küsimused, mille üle arutlesime ka novembris toimunud rahvusvahelisel konverentsil „Merelise kultuuripärandi populariseerimine muuseumides“.

Kogukonnad kui informeerijad ja inspireerijad

Muuseumitöötajad on praktiseeriv kogukond ning muud professionaalsed kogukonnad ja külastajad on muuseumile informatsiooni- ja inspiratsiooniallikaks – nii väitis mainitud konverentsil meremuuseumi haridustegevust pikka aega juhtinud Helene Uppin.

Rõhutame seega vajadust õpetajas- ja
õpilaskogukonda järjest rohkem kaasata, sest partneritena haridustöös on nad kogukonna piire ületades muuseumipedagoogidele väärtuslikud suunanäitajad ja tagasiside andjad nii muuseumitundide sisu kui õppija vajaduste kohta. Peame alati püüdma, et meie pakutav kõnetaks sihtgruppe. Selleks oleme muuseumis järjepidevalt panustanud toimiva võrgustiku loomisele, otsides uusi koostöövorme ja õppeformaate.

Artefaktide vaatlus kui võimestav meetod

Harjumuspäraselt seostatakse muuseume esemetega (artefaktidega). Kogukondade koostöös võivad esemed omandada mitmekülgse tähenduse – mis on ühe jaoks esimest korda kohatud museaal, võib teise jaoks olla tema perele kuulunud ja muuseumis taas leitud ese oma loo ja tähendusega.

Miks ja kuidas kasutada esemeid nii muuseumi kui kooli õppetöös? Esemetel on võime hõivata peaaegu kõiki meeli, seega on esemed ideaalsed õppevahendid, mida võiks ja peaks kasutama võimalusel rohkemgi. Merearheoloogia on meile pakkunud põnevaid leide, mida saame eri moel ka õppetöös kasutada. Samas tuleb meeles pidada tänapäevast suundumust, et selliste artefaktide parim säilituskoht on nende leiukoht – seega peaksime vältima nende liigset leiukohtadest üles toomist ja tegevuse nn aardejahistumist.

Muuseumide abikogude originaalesemed, aga ka originaalide koopiad pakuvad head võimalust vaadelda ja analüüsida, mis annab õpilasele eheda ja võimestava elamuse, samuti suurendab see asjatundjate meelest ajaloolist empaatiat. Hea loovust käivitav meetod on eseme omaduste – vormi, materjali jm – vaatlemine, funktsiooni äraarvamine ja arutlemine. Võib lisada veel eri žanrides narratiivide loomise. Lugude jutustamine kas artefaktidega seotud sündmustes osalenud inimeste või lausa eseme enda vaatenurgast hõlbustab mõistmist ja ajaloolist empaatiat, lisaks annab see võimaluse aineid lõimida. Augustikuisel muuseumihariduse infopäeval Kumus katsetasime õpetajatega oma töötoas neid meetodeid, et rikastada tulevaste muuseumitundide sisu. Tagasiside oli väga positiivne ning osalenud õpetajad soovisid ka oma töös hakata rohkem esemete käsitsemisega seotud tegevusi kasutama.

Kohvritund abiks pärandi populariseerimisel

Meie uues, II kooliastmele mõeldud merereiside teemalises muuseum-kohvris-stiilis tunnis eespool mainitud meetodeid kasutamegi. Käsitleme reisimise teemat ajaloolises kontekstis, selle põhjuseid ja tagajärgi, uurime vanu kaarte ja võrdleme neid tänapäevastega, samuti vaatleme aastasadu vanalt laevavrakilt leitud omapäraseid esemeid (koopiaid) ja mõistatame nende kunagist otstarvet. Nii tekibki kogukondade vahel dialoog. Seda kõike koolis, klassiruumis, kuhu muuseumi külastusjuht oma sisuka kohvriga kohale tuleb. Mõistame, et alati pole õpetajal võimalik klassiga muuseumi tulla, seega toetab 45-minutiline kohvritund nii õpetajat tema töös kui ka õpilast, kes muuseumi ei pruugi jõuda. Kohvritunniga jõuame aga rohkemate koolikogukondadeni ning saame merelist kultuuripärandit populariseerida ka merest kaugemale jäävates Eestimaa koolides.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!