Maila, Laine ja Raimo juures ehk Külas 1967., 1978. ja 1993. aastas
Eesti Vabaõhumuuseumi haridusprogramm „Elu kolhoosi kortermajas“.
Eesti Vabaõhumuuseumis 2021. aastal avatud kolhoosi korterelamu on osutunud külastajate seas väga populaarseks. Samas pakub see nelja korteriga silikaatkividest hoone suurepäraseid võimalusi laiendada muuseumi haridustegevust just lähimineviku käsitlemisel alates 1960. aastatest kuni tänapäevani.
Pärast Teist maailmasõda toimunud muutused ning inimeste elu ja olme Nõukogude perioodil ja taasiseseisvunud Eesti algusaastatel on vastuoluline teema. Ühest küljest on see aeg meile kõigile väga lähedal – paljudel isiklike mälestuste ja kogemuste, lõhnade, helide, värvide kaudu, kasvõi kunagise banaanist või välismaareisist unistamise kaudu. Teisalt on neid aegu tihtilugu raske edasi anda praegustele noortele, kes on (õnneks) harjunud olema vabad oma valikutes, sõnades, otsustes ja ostudes.
Loomaks mõistmise silda toonase elu ja tänapäeva noorte vahele, pakub Eesti Vabaõhumuuseum alates märtsist 9. klassile ja gümnaasiumile uut haridusprogrammi „Elu kolhoosi kortermajas“. Nagu ühes tavalises kortermajas, rulluvad ka siin lahti inimeste kirjud elusaatused. Programmis osalev klass jagatakse pärast üldist sissejuhatust kolmeks kolhoosi kortermaja eri kümnendeid tutvustavate korterite vahel. Nad satuvad aastatesse 1967, 1978 ja 1993, et teha tutvust vastava kümnendi argieluga. Et mõista paremini ajastut, millesse nad on sattunud, saavad noored õppijad teejuhiks kaasa sama perioodi „ajalehe“, mis sisaldab nii ajastu poliitilist tausta avavaid tekste ja kuulutusi kui mõistete selgitusi (nt viisaastak, defitsiit, haltuura, humanitaarabi jms), nuputamisülesandeid ja loomingulisi väljakutseid.
1967. aastasse sattunud noortel tuleb aidata karjabrigadir Mailal välja arvutada, kui palju raha kulub tal sünnipäevalaua katmiseks, kui muist söödavat on juba sahvris olemas, muist on vaja aga veel poest juurde hankida. Noori aitab seejuures „ajalehest“ leitav teave toonaste hindade kohta.
Ajarännakule saadetakse noored korraliku varustusega – iga grupp saab kaasa ajastule iseloomulikke esemeid ja aksessuaare sisaldava kohvri (või 1993. aasta puhul õigupoolest siiski spordikoti). Nende esemete abil tuleb õpilastel teha fotolavastus etteantud olukorrast. Näiteks on sellesama Maila korterisse kogunenud rõõmus seltskond, et tähistada maja juurde puude istutamise talgute lõppu – lauldakse „Kungla rahvast“, süüakse-juuakse ja aetakse juttu. Ootamatult saabuvad Otepäält külalised: noore Maila ema ja tädi. Kirjeldatud olukord tuleb õpilastel fantaasiat appi võttes lahendada ning see ka fotole püüda.
Haridusprogrammi kokkuvõtvas osas saavad õpilased üksteisele oma fotosid esitleda, vastava ajastu eluolu kohta saadud teadmisi ja kogemusi vahetada ning nende üle ühiselt mõtiskleda: mida nad kogesid, mida uut teada said, mis üllatas või kus nägid nad hoopis praeguse argieluga sarnaseid jooni.
Haridusprogrammi „Elu kolhoosi kortermajas“ suur tugevus on kahtlemata Eesti Vabaõhumuuseumi kolhoosi korterelamu, mis valiti 2021. aastal Eesti parimaks püsinäituseks. Korterelamu igas mingit kümnendit kajastavas korteris on loodud sedavõrd ehe oma ajastut peegeldav keskkond, et enamik neid aegu ise kogenud külastajaist on kinnitanud – just nii see meil toona oligi. Mistõttu julgeme väita, et ei ole paremat kohta õpilastega vanu aegu uurida kui just vabaõhumuuseumis Maila, Laine ja Raimo juures.
