Mida teeb lasteaias mänguterapeut?

13. jaan. 2023 Heldin Punga Põlva Lepatriinu ja Mesimummi lasteaia mänguterapeut - Kommenteeri artiklit
Mänguterapeut Heldin Punga aitab lastel mängu abil oma emotsioonidega toime tulla. Fotod: erakogu

Et pakkuda lapsele igakülgset tuge, kuulub mõnes lasteaias tugimeeskonna hulka ka mänguterapeut. Mänguterapeut aitab lapsel toime tulla emotsionaalsete, psüühiliste või muud laadi keeruliste olukordade või seisunditega ning oma emotsioone ja pingeid mängides välja elada. 

Aastal 2018 loodi Eestis mänguterapeute ühendav assotsiatsioon, mille liikmeid töötab lasteaedades kümme: Võrus, Pärnus, Paides, Harkus, Peetris, Sakus ning kahes Tallinna ja kahes Põlva lasteaias. Lisaks on mänguterapeute ametis koolides ja erapraksises. Laps jõuab mänguterapeudi juurde enamasti rühmaõpetaja soovitusel või lapsevanema soovil. Õppeaasta alguses selgitamegi koos rühmaõpetajate ja tugispetsialistidega välja lapsed, kes mingil põhjusel seda teenust vajavad. Lapsevanem peab andma kirjaliku nõusoleku, et laps hakkab mänguteraapias käima. 

Mänguterapeudi tööaeg on 35 tundi nädalas, millest kontaktkohtumisi on maksimaalselt 20. Minu juures käivad lapsed kolmandast seitsmenda eluaastani. Tegelen lapsega individuaalselt vastavalt vajadusele 20–50 minutit. Kuna tuge vajavaid lapsi on palju, saab iga laps käia teraapias kord nädalas, osa lapsi ka üle nädala.

Mis probleemidega tullakse?

Pea igas rühmas on lapsi, kes ei oska teiste lastega suhelda ja mängida. Laps silkab rahutult mööda tuba siia-sinna, võtab teiste käest asju ära, keerates kogu rühma keeristormina üles. Õpetajad ja lapsevanemad kurdavad, et laps kiusab ja segab teisi, aga ta ei oskagi teisiti. Teda kas ei võeta mingi omapära tõttu omaks või ta ise ei oska mängu algatada ega sõbralikult teiste mänguga liituda. Mänguterapeut saabki aidata lapsel oma emotsioonidega toime tulla. Kui lapse sees on tugevad tunded, nagu viha ja raev, näitab see, et tema hing on haiget saanud. Lapse mittesobiv käitumine on tegelikult appikarje täiskasvanule. Üha enam on lapsi, kes peavad pärast vanemate lahutust käima kahe kodu vahet, mis enamasti ei mõju lapsele hästi.

Mõne lapse puhul peab arendama tema sotsiaalseid ja suhtlemisoskusi. On lapsi, kes üks ühele suheldes on vägagi julged, lausa liidri positsioonil, kuid rühmakaaslastega koos tegutsedes valdab neid suur ärevus, ebakindlus või suisa hirm. 

Minu juures käib ka nn sädelapsi, kes vajavad palju tähelepanu ja tahavad särada, kuid kelle jaoks ei jätku täiskasvanutel piisavalt aega. Mänguterapeudi kabinetis saavad nad olla tähelepanu keskpunktis ja särada.

Suur valik teraapiavahendeid 

Teraapiaruumis on laste käsutuses mitmesugused vahendid: rollimängudeks vajalikele käpiknukkudele ja esemetele lisaks emotsiooninukud, emotsioone kirjeldavad pildid, kivid, raamatud, mis räägivad tunnetest. On tundesõnavara rikastavad lauamängud ja erineva tekstuuriga liiv, millega saab mängida kas suurema kasti sees või laual. Veel on olemas veemäng ja valguslaud, mitut sorti voolimismassi, värve maalimiseks ning mitmesuguseid vahendeid meisterdamiseks, peamiselt looduslik materjal, aga ka muud. Kaudselt on jõudnud lasteaeda ka Ukraina sõda: nii on mängulennukid, tankid, relvad teraapiaruumis täiesti aktsepteeritavad vahendid, sest lastel on seesmine vajadus mängida endast välja kodus kuuldud või meedias nähtud infokillud sõjast.

Kõiki ruumis olevaid asju ja vahendeid võib laps oma mängus kasutada. Mänguterapeudi töö on lapsega mängida ning olla kogu seansi aja tema päralt. 

Esmakordselt teraapiasse tulles laps kohaneb ruumiga ja tutvub terapeudiga, seejärel hakkab vahendeid katsetama: ühele meeldib liiv, teisele vesi, kolmandale voolimismass, mõni soovib meisterdada, mõni maalida. Mõni laps vajab lasteaiapäeva jooksul lihtsalt kohta ja aega, kus koos usaldusliku täiskasvanuga turvaliselt rahus ja vaikuses olla.

Teraapiaruumis kehtivad ka reeglid, milles me lapsega kohe alguses kokku lepime: ta ei tee haiget endale ega kellelegi teisele, ei lõhu asju meelega, ehkki kogemata võib see vahel juhtuda. Minu kabinetist võib kosta vahel väga tugevaid helisid, sest on lapsi, kellele meeldib end aeg-ajalt väljendada mitmesuguste pillide abil, või siis käib ruumis hoogne ja emotsionaalne rollimäng. Mõnikord loobime lihtsalt palli või voolimismassi vastu seina. Mänguteraapia ruum on koht, kus on lubatud nii mõnigi tegevus, mida lapsed rühmatoas tavaliselt teha ei saa. Vahel hõljuvad ruumis seebimullid, põrandal maas on liiva või vett ning laual ohtralt värvi – vastavalt sellele, milline lapse mäng parajasti on. Mänguterapeudina kasutan erinevaid mänguterapeutilisi tehnikaid, et aidata lapsel saada parem kontakt iseendaga ning toetada teda enda sees olevatele muredele ja probleemidele leevenduse leidmisel. Ja seda ikka mängu kaudu. Teraapia kulgemise tempo määrab laps, sest ei ole olemas ühtseid ja kiiresti toimivaid lahendusi. 

Usaldusliku suhte loomine

Minu juures käib päris palju ka selliseid lapsi, kes seoses kõne hilistumisega veel ei räägi või kelle puhul on teada, et tal korrektset kõnet ei tulegi. Meie tegutsemises ei muuda see midagi, sest mänguteraapia seansil asendavad lapse sõnu mänguasjad ja kõnet mäng. Kui laps ei soovi, ei pea ta minu juures rääkima, sest räägin mina. Terapeudina peegeldan oma kehakeele ja sõnadega lapsele tagasi mängus toimuvat, jälgides lapse mängulist tegevust. Püüan aru saada ja mõista seda, mis toimub lapse hinges. 

Kõige olulisem minu töös on usaldusliku suhte loomine lapsega. Vägisi ma kedagi oma kabinetti ei vii, laps peab selleks valmis olema ja ise tahtma tulla. Mõnikord võtab see aega, aga ühel hetkel ta tulebki. Ühel lapsel pidi kogu seansi ajal toa uks lahti olema, kuna tal puudus turvatunne, aga tasapisi saime hirmust üle. See, mis me kabinetis teeme, on konfidentsiaalne, küll aga annan ma rühmaõpetajatele üldjoontes tagasisidet, kuidas meil läheb. Vanematele saan anda tagasisidet pärast seda, kui laps on vähemalt seitse-kaheksa korda teraapias käinud. Eriti on mu hinge puudutanud lood, kui kõnetakistusega laps ütleb esimest korda tulles kogu seansi jooksul kõigest paar sõna, järgmine kord aga räägib juba lausetega. 

Laps valib tegevuse ja juhib mängu 

Mänguteraapias on kasutusel kaks lähenemisviisi. Mittedirektiivse lähenemise puhul valib laps tegevused ise. Direktiivne lähenemine tähendab, et terapeut pakub lapsele välja tegevused, mida koos teha. Seda, kumb lähenemine lapsele sobib, otsustab terapeut ning vahendite valik sõltub probleemist, millega laps tema juurde tuleb. 

Näiteks kui lapsel tuleb ette agressiivsushooge, otsin juba enne tema kabinetti tulekut välja talle sobivad raamatud või lauamängud, mis kõik on seotud tunnetega, ning lasen tal nende hulgast valida. Laps on see, kes valib tegevuse ja juhib mängu! Siis ta tunneb, et temaga arvestatakse, ning tema enesehinnang paraneb. Küll aga saan ma terapeudina protsessi toetada. 

Iga laps oskab mängida. Võib-olla ei mängi ta nii, nagu meie arvame, et ta peaks mängima, kuid ka see on mäng, kui näiteks autistlik laps ei tee muud, kui seab kive ritta. Paraku ei ole paljudes peredes vanematel lapsega mängimiseks kas aega, tahtmist või oskusi. Ja ehkki kõigile õpetajatele on teada, et õppeprotsess lasteaias peab toimuma mängulise tegevuse kaudu, oleneb siiski igast konkreetsest õpetajast, kuidas ta õppetegevusi läbi viib. Mänguterapeut on üks nendest täiskasvanutest lasteaias, kes lapsega mängib.

Laste omavaheline mäng

Aeg-ajalt käin rühmades vabamängu ajal laste mängu jälgimas. See on hea võimalus näha, kuidas minu juures teraapias käivad lapsed kaaslastega suhtlevad ja mängivad. Nii mõnigi kord olen saanud kinnitust, et laps vajab jätkuvalt mänguteraapiat, või avastanud mõne uue lapse, kes seda vajab. Paar päeva tagasi läksin ühte rühma, kus lapsed parajasti mängisid. Üks tüdruk ei leidnud endale kuidagi tegevust ja tuli mulle kurtma, et keegi ei taha temaga poodi mängida. Soovitasin tal mõni rühmakaaslane mängima kutsuda või ise teiste mänguga liituda. Selleks tal julgust ega pealehakkamist ei olnud. Pakkusin välja, et võin ise temaga mängida. Istusimegi nukunurka maha ja ma palusin tal endale öelda, kuidas me mängime ja mida ma mängus tegema pean. Mäng läks käima ja varsti olid kõik lapsed meiega koos nukunurgas mängimas. Õpetajad teavad, et kui rühmas tekib keeruline olukord ja mina olen sel ajal majas, võivad nad teraapias käiva lapse minu juurde veidikeseks ajaks mängima saata. 

Lasteaias töötab mitmesuguseid tugispetsialiste, kelle juures osa lapsi käib. See on tekitanud teistes lastes küsimusi, kus need lapsed käivad ja mida nad seal teevad. Jõulude ajal moodustasime Lepatriinu lasteaias koos eripedagoogiga nelja-viiesed grupid ja andsime kõigile lastele võimaluse tugispetsialistide kabinetis käia ja tegevustest osa saada. Samuti külastasid kõik Mesimummi lasteaia lapsed gruppidena koos rühmakaaslastega mänguteraapia tuba. Laste mängu jälgimine aitas omakorda avastada lapsi, kes üht või teist tugiteenust vajaks.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!