Muukeelne laps (1): Ukraina laste õpetamine Kose Gümnaasiumis

13. jaan. 2023 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit
Ukraina laste õpetamise vestlusringis osalejad (vasakult) Astrid Sildnik, Katrin Liiv, Martin Medar, Sirje Hanikat, Oksana Kalinichenko ja Natalia Radun. Fotod: Raivo Juurak

Kose Gümnaasium on võtnud vastu 30 Ukraina õpilast ja saanud nende õpetamisega hästi hakkama, kinnitab kooli direktor Martin Medar. 

Tema hinnangul on hea tulemus saavutatud tänu sellele, et  õpetajad on teinud oma tööd hingega. Juba esimeste Ukraina laste saabudes leidus vabatahtlikke, kes neid vastu võtsid. Õpetajad mõtlesid kohe läbi, kuidas Ukraina lapsi õpetada, ja hakkasid õppematerjale koostama. Õpetajatele on olnud see aeg väga pingeline, kuid Martin Medar rõhutab, et õpilased pingutavad samuti – kõik Ukraina lapsed õpivad, keegi ei istu tunnis niisama. 

Mis on taganud edu?

Algkooliosa õppejuht Sirje Hanikat kiidab õpetajaid. Mõned neist kavatsesid pensionile jääda, kuid olid Ukraina laste saabudes siiski nõus neile tunde andma. Hanikat tunnustab ka Kose valda, kes leidis raha Opiqu tellimiseks ning kõikidesse esimestesse klassidesse ja Ukraina õpilasele abiõpetajate palkamiseks.

Kiitust on väärt ka 1.–4. klassi Ukraina laste õpetaja Nataliia Soltanovska ja abiõpetaja Oksana Kalinichenko, 5.–9. klassi Ukraina õpilaste õpetaja Nataliia Radun ning psühholoog Lesja Lytvynchuk

Hanikat toob välja, et Ukraina õpetajad hakkasid kohe Eesti õpetajatega koostööd tegema. Näiteks Nataliia Soltanovska tõlkis eesti õpetajate töökavad ukraina keelde ja koostas selle alusel 3.–4. klassi Ukraina õpilastele oma töökavad. Ta tõlkis ukraina keelde ka 4. klassi matemaatika tasemetöö, mille lapsed üsna edukalt sooritasid, sest Nataliia Soltanovskaõpetas neile olulisi matemaatika teemasid ukraina keeles, kasutades seejuures eesti õpikuid ja Opiqut. Lisaks õpetab Soltanovska 3.–4. klassis lastele ukraina keeles kunsti- ja tööõpetust ning ukraina keelt. 

Õpetaja Hanikati arvates on Ukraina lastele kasuks tulnud, et neid on võimalikult palju õpetatud koos eesti lastega. Kõigis esimestes klassides on üks Ukraina laps, kes hakkas sügisel koos eesti lastega A-st ja B-st peale. Ühes esimeses klassis on hüperaktiivne Ukraina õpilane, aga Ukraina abiõpetaja tuleb temaga hästi toime. Ka teistel esimese klassi lastel on abiõpetaja. Matemaatikat ja loodusõpetust õpivad Ukraina ja eesti lapsed ühise õppekava järgi, ka kehalise kasvatuse ja kunsti-tööõpetuse tundides osalevad nad eesti lastega võrdsetel alustel. Koos eesti lastega osalevad nad töö- ja tehnoloogiatundides. Päris omaette on Ukraina lastel ainult eesti keele, inimeseõpetuse ning ukraina keele ja kultuuri tunnid.

Sirje Hanikat ütleb, et algul lootsid nad hakata novembri lõpust kõiki Ukraina lapsi eesti laste seas õpetama, kuid oli veel vara. Nii õpetatakse Ukraina lastele eesti keelt edasi väikestes gruppides. Ukraina lapsed loodetakse täielikult tavaklassidesse sulandada kevadel. 

Sirje Hanikat tõdeb, et Ukraina lapsi ei ole nii ületamatult raske eesti keeles õpetada, nagu vahel väidetakse. Tal on esimeses klassis ukraina ja vene õpilane. Mõlemad taipavad intuitiivselt, mida on vaja tunnis teha. Õpetaja Hanikat annab neile ülesandeid eesti keeles, kuid mõlemad hakkavad kõike õigesti tegema. 

HEV-koordinaator ja tugikeskuse juhataja Katrin Liiv peab Ukraina laste head edenemist eelkõige õpetajate teeneks. Esiteks on nad töötanud Ukraina laste õpetamiseks välja üllatavalt palju väga head õppematerjali. Teiseks on neil väga hea koostöö Ukraina õpetajatega, kellele on selline ühistegevus meeldima hakanud. Algul üllatas neid, et Eestis koostavad eesti keele, ajaloo-, kunsti- ja loodusõpetuse õpetajad oma tunnikavasid üheskoos. Neid üllatasid ka läbivad teemad – iga teema jaoks ei pea olema eraldi ainetundi. 

Eesti keele tund

Õpetaja Lumme Väli õpetab 3.–4. klassi Ukraina lastest moodustatud liitrühmale eesti keelt.

Eesti keele õppimiseks on Ukraina lastest moodustatud kaks väikest liiklassi. Ühes on 3.–4. ja teises 5.–9. klassi lapsed. 

Õpetaja Lumme Väli ütleb, et Ukraina lastel on üks eesti keele tund iga päev. Ta püüab selles suunas, et igas tunnis oleks kirjutamist, lugemist, kuulamist, rääkimist, laulmist, mõistatamist jms. Palju korratakse, sest mõned lihtsad eesti keele asjad ei taha Ukraina lastele millegipärast meelde jääda. Näiteks „sõidan bussiga“, „sõidan laevaga“, „sõidan rongiga“ on neile raske. 

Õppematerjali koostab Lumme Väli peamiselt ise. Ta kasutab internetti, vaatab Keeleklikki, portaali 50 languages jt. Leitud materjali paljundab ja jagab ta õpilastele ise. Tema meelest ei peaks õpetaja kõiki õppematerjale ise koostama. Eestis tuleks välja töötada muukeelsetele lastele mõeldud eesti keele õpikud, kus on kõik vajalikud teemad sees ja kõige olulisemad eesti sõnad korduvad kindla süsteemi järgi. Õpetaja Väli kiidab täiskasvanutele mõeldud Keelekliki ülesandeid, mis Ukraina lastele väga meeldivad. Neile meeldivad ka eestikeelsed laulud, millega saab õppida värvide ja loomade nimesid, tähestikku jpm. 

Kuna õpetaja Väli annab Ukraina lastele ainult kaks eesti keele tundi päevas, siis jõuab ta need korralikult ette valmistada. Koormust kergendab mõnevõrra see, et ta saab õpetada 3.–4. ja 5.–9. klassi Ukraina lapsi enam-vähem sama konspekti järgi, sest mõlemad on algajate rühmad. Õpetaja Lumme Väli on aga märganud, et 3.–4. klassi rühm tõstab aktiivsemalt kätt ja töötab rõõmsamalt kaasa kui 5.–9. klassi oma. Mida nooremalt lapsed uut keelt õppima hakkavad, seda parem, arvab ta.

Matemaatika tund

Õpetaja Lea Danilova matemaatikatund 4.‒5. klassi liitrühmale, kus on ülekaalus Ukraina lapsed.

Lea Danilova õpetab matemaatikat 4.–5. klassi tõhustatud õppe rühmale, kuhu on liidetud neli Ukraina õpilast (kokku kaheksa last). Tundi annab ta eesti keeles, kuid Ukraina lastele selgitab lühidalt ka vene keeles. Olulised mõisted kirjutab ta eesti keeles tahvlile ja rühm kordab neid kooris. Kui õpilased harjutavad paaristööna peastarvutamist, siis teevad ka ukraina lapsed seda eesti keeles, kuid võivad numbreid paberile ka kirjutada ja nutitelefonist tõlget vaadata. Palju ülesandeid lahendatakse klassi ees tahvli peal, et kõik näeksid lahenduskäiku ja saaksid küsimusi esitada. Teemade selgitamiseks kasutab õpetaja Danilova jooniseid, sest nendest saavad nii eesti kui Ukraina lapsed kõige paremini aru. 

Vahel annab õpetaja Danilova Opiqu ülesandeid: eesti lastele eestikeelseid ja Ukraina lastele samu ülesandeid vene keeles. Vahel on selgunud, et lahenduskäik on Ukraina lapsel õige, kuid vastus vale, sest tal pole korrutustabel peas. Siis annab õpetaja kodutööks korrutustabeli kordamise. 

Lea Danilova meenutab, et algul istusid Ukraina lapsed tõhustatud toega rühmas mossis nägudega ja ütlesid iga asja peale „не понимаю“. Kuid üsna ruttu hakkasid nad kaasa töötama ja hiljuti kirjutas Žaporižžjast pärit poiss Danilo vihikule oma nime juba eestipäraselt: Taaniel.

Lea Danilova räägib Ukraina lastele, kuidas Norra, Austraalia ja teiste maade lapsed on Kose Gümnaasiumis õppides eesti keele selgeks saanud, ning julgustab Ukraina lapsi niisamuti pingutama. 

Ukraina õpetajate kogemus

5.–9. klassi Ukraina õpilaste õpetaja ja õppekoordinaator Natalia Radun toetab 5. klassis nelja ja 8. klassis kolme Ukraina õpilast. Septembri algul ei saanud nad eesti keelest midagi aru, aga neil on olnud iga päev eesti keele tund ja nüüd suudavad nad kõigis tundides kaasa töötada. Kui Ukraina laps jääb tunnis hätta, ruttavad eesti lapsed talle appi.  

Oksana Kalinichenko hoole all on esimeses klassis käiv hüperaktiivne Ukraina laps. Kuna ta on ainuke Ukraina laps klassis, on ta sunnitud suhtlema klassikaaslastega eesti keeles ja see on tulnud talle keeleõppes kasuks. Oksana Kalinichenko toob välja, et Ukraina koolis võetakse igas tunnis uut teemat edasi, kuid Kose koolis korratakse Ukraina lastele ühtesid ja samu asju seni, kuni need on selged. Tema hinnangul töötavad Ukraina õpilased Kose Gümnaasiumis umbes 70% koolipäevast eesti keeles. Ta leiab, et matemaatikatki saab Ukraina laps vabalt õppida eesti keeles, sest intuitsioon aitab aru saada. Kui ta ise näeb klassitahvlile kirjutatud ülesannet, saab ka ta ise kohe aru, mida tuleb teha, ehkki on õppinud eesti keelt alles vähe.  

Oksana Kalinichenko märgib, et Ukraina lapsevanemad suhtuvad eesti kooli hästi, kuid sunnivad lapsi siiski veebi kaudu ka Ukraina kooli ülesandeid lahendama. Matemaatika on igas keeles ühesugune, kuid Ukraina emad tahavad, et nende lapsed oleksid nii Eesti kui ka Ukraina koolis viielised, ja see teeb laste elu mõnevõrra raskemaks. 

Ukraina lapsed igatsevad kodumaale jäänud lähedaste ja sõprade järele, toonitab õpetaja Kalinichenko. Igatsetakse ka Ukrainasse jäänud kassi ja koera ning käiakse asendustegevusena Eestis loomade varjupaigas loomade eest hoolitsemas. Lastes tekitab stressi seegi, kui nende vanemad räägivad kodus kogu aeg, et kohe-kohe läheb pere Ukrainasse tagasi. See jutt tekitab tunde, et Eesti koolis ei olegi vaja pingutada, nagunii minnakse siit ära. Oksana Kalinichenko arvab, et Eestis viibimise ajal tasub Ukraina lastel ja ka täiskasvanutel kindlasti eesti keelt õppida. Isegi kui nad lähevad juba aasta või paari pärast Ukrainasse tagasi, on ikkagi hea eesti keelt osata ja Eestit lähemalt tunda. 

Oksana Kalinichenko enda laps lootis algul veebi teel Ukraina keskkooli lõpetada, kuid pidevate elektrikatkestuste tõttu ei olnud tal võimalik veebis õppida. Nii otsustas ta Vabaduse Kooli minna ja peab seda heaks otsuseks, sest selles koolis õpivad kõik hoolega. Kuna seal õpitakse 60% õppekavast eesti keeles, siis loodab ta Vabaduse Kooli lõpetades osata eesti keelt B2-tasemel. 

Eesti ja Ukraina õppekava

Suureks abiks on Ukraina õpilastele arvuti ja nutitelefon.

Kose Gümnaasiumi väikeklassiõpetaja ja Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige Astrid Sildnik märgib, et Kose Gümnaasiumiõpetajad on Ukraina laste õpetamisega hästi hakkama saanud, sest selles koolis on varemgi muukeelseid lapsi õpetatud. Kogemusest on olnud kasu. Kuid Ukraina laste toimetulekut toetavad ka nende vanemad. Kui nad lasevad oma lastel õhtuti veebi kaudu ka Ukraina koolis õppida, näitab see, et nad väärtustavad head haridust. 

Probleeme on tekitanud see, et Eesti ja Ukraina õppekavad on mõnevõrra erinevad. Ukrainas hakati 2018. aastal minema üle uuele õppekavale, mis liigub Eesti õppekavaga samas suunas, kuid see protsess on alles pooleli. Eesmärk on muuta 8-klassiline põhikool 9-klassiliseks ja 11-klassiline gümnaasium 12-klassiliseks. Ühes asjas on aga Ukraina Eestist kaugemalegi jõudnud – alates 5. klassist toimub neil kogu õpe ainult ukraina keeles. Vene õppekeelega koole Ukrainas enam pole. 

Nagu Eestis nii ka Ukrainas on kõigil lastel nutitelefon ja tänu sellele saab Ukraina lastele anda digiülesandeid, näiteks Opiqu materjale. Kuna Kose Gümnaasiumi õpetaja Kärt Matiisen on üks Opiqu materjalide autoreid, siis saab ta Ukraina laste õppimist jälgida ja mõelda, kuidas muuta Opiqu materjali nii, et ka muukeelsetel lastel sellest võimalikult palju kasu oleks. Lõimitud ainetunde on Kärt Matiisen juba Opiqusse üles pannud. 

Astrid Sildnik on uhke, et Kose Gümnaasiumi õpetajad on Ukraina laste õpetamisega hästi hakkama saanud, kuid tuletab meelde, et see on saavutatud suure pingutuse hinnaga. Seepärast on väga tähtis, et kool oskaks hoida õpilaste ja õpetajate positiivset meeleolu ja vaimset tervist. Astrid Sildniku arvates tuleks Ukraina lapsi õpetavaid ja toetavaid õpetajaid aeg-ajalt näiteks spaasse lõõgastuma sõidutada, et neil vaim vastu peaks.


Võtame Eesti kooli Ukrainasse kaasa

Nataliia Soltanovska. 

Kose Gümnaasiumis õpetab Ukraina lapsi Hersonist pärit õpetaja Nataliia Soltanovska.   

Kohe septembri algul tõlkis ta õpetajate töökavad ukraina keelde, et Ukraina lapsi toetada. Stuudiumist vaatab ta, mida mingis õppeaines parajasti õpitakse. 

Enamikus tundides toetab Nataliia Soltanovska aineõpetaja tööd. Näiteks 3.–4. klassi eesti keele tunnis otsib ta välja vajalikud internetimaterjalid ja projitseerib need ekraanile. Matemaatikas õpetab ta olulised teemad Ukraina lastele ukraina keeles üle. Ta on tõlkinud 4. klassi matemaatika tasemetöö ukraina keelde ja Ukraina lapsed said sellega hästi hakkama. Seejuures kasutab õpetaja Soltanovska Ukraina lastele matemaatikat õpetades eesti õpikuid ja Ukraina lastevanemadki aitavad oma lapsi eesti kooli õpikute toel. 

Osa tunde annab Nataliia Soltanovska päris iseseisvalt: neli tundi nädalas ukraina keelt, et lastel ukraina keele oskus samuti areneks, lisaks õpetab ta ukraina keeles kunsti- ja tööõpetust. Laupäeviti on Ukraina lastel kaks tundi basseiniaega ja siis käivad nad ujumas. Jaanuarist käivad nad ka kohaliku noortekeskuse huviringides. Algul oli plaan teha Ukraina lastest noortekeskuses omaette grupp, kuid siis otsustati natuke rohkem eesti keelt õppida ja liituda eesti rühmadega.

Õpetaja Soltanovska toonitab, et Ukraina lastel on päris raske, sest neil on iga päev kuus tundi ja nad õpivad iga päev nii eesti, inglise, ukraina kui ka vene keeles. Lisaks õpib osa Ukraina lapsi õhtuti veebi kaudu Ukraina koolis. Suurest koormusest hoolimata käivad nad koolis hea meelega. Keegi ei taha haige olla ega puududa. Üks õpilane öelnud õpetaja Soltanovskale koguni: „Võtame Eesti kooli endaga Ukrainasse kaasa!“


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!