Näitus Vilde teatrikirest, koolipoiss Mati Unt ja sünnipäevalaps Tammsaare – kirjanike muuseumid soovivad head eesti kirjanduse päeva!

Eesti riiklike tähtpäevade hulka on lisandunud veel üks väärikas ja tore püha – eesti kirjanduse päev! 30. jaanuaril, Anton Hansen-Tammsaare sünnipäeval heisatakse lipud ning koolid, raamatukogud ja muud asutused üle Eesti tähistavad uut pidupäeva. Ka kirjanike muuseumid on sel päeval avatud ja ootavad külastajaid! Kirjanduse lainel tasub aga jätkata ka hiljem – kirjandustundide rikastamiseks on muuseumitund ideaalne variant. 

Vilde nakatav teatrikirg

Eduard Vilde muuseumis on kooliklassidel just nüüd ja praegu suurepärane võimalus süveneda Vildesse kui näitekirjanikku ja saada osa tema tulisest teatriarmastusest. Nimelt on Vilde muuseumi galeriikorrusel vaid 25. märtsini avatud näitus „Nakatav kirg. Eduard Vilde näidendite lugu“, mis süveneb Vilde näidendite sünniloosse. Ehkki Vilde kirjutas vaid kolm näidendit, on nendest kaks – „Pisuhänd“ ja „Tabamata ime“ – saanud eesti kirjanduse tüvitekstideks. Näitusel saab kohtuda noore Vilde endaga ja kuulata tema kirglikke sõnavõtte, astuda võib lavale või istuda publiku sekka, samuti on välja toodud palju värvikat ja ainulaadset materjali: Vilde Kopenhaagenis kirjutatud näidendite originaalkäsikirjad, kostüümikavandid, filmimakett, „Pisuhänna“ savifiguurid ja palju muud.

Näitusega kaasnevas muuseumitunnis saavad õpilased teada, kuidas Vilde teatriarmastus tekkis, millised skandaalid näidendite kirjutamise sünnilugu õigupoolest saatsid ja millist Vilde näidendit on saatnud kõige suurem menu. Arutleme, millised Vilde näidendite teemad on aktuaalsed ka tänapäeval, ja õpilased saavad võimaluse ka ise lavale astuda.

Koolipoiss Mati Undi tunnistused ning Kõrboja peremehe maastikud

Mati Undi muuseumisse on jõudnud põnevaid kirjaniku esemeid, millega muuseumikülastusel tutvuda saab. Õpilased võivad uudistada Mati Undi koolitunnistusi ja vihikuid ning saada aimu, milline õpilane Unt oli. Muuseumis saab veel vastuseid küsimustele, millised olid Mati lapsepõlve huvid ja mis ametist unistas kirjanik noorpõlves. Ja kohe kindlasti jääb muuseumist lahkudes pikemaks ajaks meelde märksõna „kassid“!

Tammsaare muuseumis jääb ka sel aastal avatuks näitus „Kadunud maastikud. „Kõrboja peremees 100“, mis avab romaani sügavamaid kihistusi. Istudes keset Koitjärve metsi meenutavat puudesalu, saavad õpilased süveneda „Kõrboja peremehe“, „Tõe ja õiguse“ või „Põrgupõhja uue Vanapagana“ maailma. Vaieldamatu pärl on aga muidugi kirjaniku enda vanaaegne korter, kus võib aeg-ajalt askeldamas leida ka tema teenijanna Meeta Holmi.

Infot kõigi muusemitundide kohta leiab Tallinna Kirjanduskeskuse kodulehelt  www.kirjanduskeskus.ee.

Kodulehte külastades tasub liituda ka uudiskirjaga, et kõigi põnevate sündmustega aegsasti kursis olla.