Nõrka õpetajakoolitust tuleb järele aidata 

13. jaan. 2023 Iiris Saluri HTM-i kommunikatsioonivaldkonna ekspert - 1 Kommentaar
Iiris Saluri. Foto: Raivo Roht

Inimene õpib, kuni elab, sureb aga ikka lollina. Või siiski mitte?

Möödunud sügisel algas suur täiskasvanud elanikkonna oskusi väljaselgitav uuring PIAAC, mis peaks andma küsimusele vastuse. Rohkem kui 13 000 inimest on saanud oma postkasti kutse uuringus osaleda. Nad on sattunud valimisse ja esindavad kindlat sihtrühma kas hariduse, elukoha, vanuse, keele või muu olulise tunnuse alusel ja neid asendada naabri või teise pereliikmega ei ole võimalik. 

Eesti osaleb sarnases uuringus, mida on nimetatud ka täiskasvanute PISA-ks, teist korda. Eelmisest, enam kui kümne aasta tagusest saime teada, et meie inimeste funktsionaalne lugemisoskus ja matemaatiline kirjaoskus on suurepärasel tasemel. PIAAC kinnitas sedagi, et põhihariduse tase on läbi aegade olnud Eestis väga hea. Ja seda, et meie väikeses riigis on õppimine, sealhulgas elukestev õppimine popim kui paljudes teistes riikides, aga nina taevasse tõsta selle teadmise peale ei maksa. Mõru pillina tuli alla neelata tõsiasi, et kuigi meil on kõva digiriigi kuvand, jäid meie inimeste probleemilahendusoskused tehnoloogiarikkas keskkonnas teiste riikidega võrreldes kesiseks. 

Eelmist PIAAC uuringut juhtinud TÜ õppeprorektor Aune Valk tõi uuringu tulemuste seast välja, et meie üldiselt tugeva kõrghariduse sees on kaks valdkonda, mis jäävad rahvusvahelises võrdluses ja ka siseriiklikult teistele alla. Need on õpetajakoolitus ja tehnikateadused. Uuringust saadud tagasiside on pannud riiki otsima lahendusi nimetatud valdkondade kvaliteedi parandamiseks, käivitamise faasis on nii Õpetajate Akadeemia kui ka Inseneriakadeemia. 

Õpetajate Akadeemia alustab eeloleval sügisel. See peaks võimaldama juba koolis töötavatel, aga kvalifikatsiooni mitteomavatel õpetajatel omandada paindlikumal viisil õpetajaametiks vajalikud oskused ja saada kutse. Väljatöötamisel olevad mikrokraadid on koolis töötavatele õpetajatele tasuta.

Tasuta enesetäiendamise või ümberõppe võimalusi on palju. Viimane tööandjate manifest osutas teemale, kutsudes üles laiemalt diskuteerima, mõtlema ja otsustama selle üle, kas ja keda on vaja elukestva õppe egiidi all maksumaksja raha eest koolitada, millised oskused päriselt järeleaitamist või ümberõppimist vajavad.

Hea sisendi selleks annab aprilli lõpuni kestev täiskasvanute oskuste uuring, mis viiakse ühel ajal läbi enam kui 30 OECD riigis. Kui sinu postkasti on jõudnud PIAAC uuringu infovoldik, siis ava see ja leia aega osalemiseks, sest ainult nõnda saame teada, kas see, mida õpid noores eas, seisab eluaeg ka peas.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Nõrka õpetajakoolitust tuleb järele aidata ”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Kes hakkab JÄRELE AITAMA?

    Kuulates noori õpetajaid ja koolijuhte, on kohe selge, et nad pole saanud TEADUSPÕHIST KOOLITUST. Kuhu need koolitajad siis on jäänud?

    Inseneride ja viimasel ajal ka arstide koolitamisel on selgunud, et paljude õppima asunute (gümnaasiumide lõpetajate) TASE ja TAHTELISED OMADUSED on nii kesised, et nad lihtsalt EI SUUDA ÕPPIDA (langevad välja)…

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!