Õpetaja soovitab: Lugemisvajaduse rahuldamise kaaslased

27. jaan. 2023 Annika Rebane Tartu Kivilinna Kooli kirjandusõpetaja - 1 Kommentaar
Foto: Annika Rebase erakogu

Tartu Kivilinna Kooli kirjandusõpetaja Annika Rebane soovitab selleks aastaks kohustuslikus korras lugemisvara mitte üksnes õpilastele, vaid ka kolleegidele. Nimekirjas on nii uusi leide kui vanemat kirjasõna, mis ei tohiks unustusse vajuda. 

Annika Rebane.

Lugemine on nauditav tegevus, kuid selleks on aega vaja. Mina nii ei oska, et loen ühel päeval 15 minutit, järgmisel 20 ning kuu aja pärast saan raamatu läbi. Kui loen, siis ikka mõnuga päev või paar järjest ja peaaegu hommikust õhtuni. Nädalavahetusega kolm või neli raamatut on päris tavaline. 

Elus on aga ka lugemispause olnud. Pärast ülikooli lõpetamist olin kõikidest ilukirjandusteostest nii küllastunud, et vist pea aasta aega ei tahtnud ühtegi raamatut kätte võtta, kui selleks just vajadust ei olnud. 

Lugemine on minu jaoks midagi sellist, mida võib nimetada baasvajaduseks. Ilma on kuidagi imelik. Mulle meeldivad raamatud, raamaturiiulid, raamatupoed, raamatukogud. Huvitav on jälgida, mis ilmunud on, ja mõelda, mida järgmiseks lugeda. Kõige jaoks pole aega, kõigele ei tasugi aega kulutada, kuid hea raamat on alati väärt kaaslane. 

Siin on üheksa soovitust, et järgmise vaheajani lugemismõnu nautida.

Soovitused luuleradadelt

Mul on pikka aega olnud dilemma: Under või Alver. Ega ma oska praegugi öelda, kumb mulle rohkem meeldib. 2023. aastal möödub 140 aastat Marie Underi sünnist. Ümmarguse tähtpäeva puhul lehitsesin taas „Mu süda laulab“ kogumikku. Üks minu lemmikluuletusi algab värssidega  

Mu kevad algab pääle jõulu juba: 

neist päiksekiirtest oli ammu puudu, 

mis vargsi poevad läbi härmas ruudu,

kus kurb ja pime ootamas mu tuba.

Kas pole kaunilt sõnastatud inimese ootus uue alguse ja janunemine valguse järele? Under on niivõrd mitmekesine, särav ja sügav autor, et midagi leidub igale maitsele. Underi enda tekstide kõrvale tasub uurida poetessi elust rääkivaid raamatuid, näiteks Sirje Kiini kirja pandud biograafiat või Ilmamaa kirjastuses koostatud albumit. 

Vast nii poolteist aastat tagasi leidsin Luuleleiu blogist (väga hea blogi, Tartu Linnaraamatukogu projekt) mõned Sirly-Ann Merikülliluuletused ja tundsin, et tahan neid veel lugeda. Mulle sümpatiseerib autori teine kogu „Millisena ma tahan, et sa mind näed“. Pea iga tekst annaks nagu mingi loo edasi.  

ma poleks kunagi

arvanud et

ma seda ütlen aga

Sa meeldid mulle

vist rohkemgi

kui mu kass 

Luulet võib lugeda ka niisama, ilma et mõtleks värsi voolavuse või kujundite peale. Lihtsalt lugeda. 

Kaks ei saa jääda kolmandata. 1988. aastal ilmus Loomingu Raamatukogus Hando Runneli „Laulud eestiaegsetele meestele“. See luulekogu on mul sõna otseses mõttes tükkideks loetud: liimköide on lagunenud. Küllap mõjutasid muudele teguritele lisaks ka ilmumisaeg ja minu tundlik teismeeiga. Näiteks algus luuletusest „Lühike maailma ajalugu“: 

Alguses ei olnud muud,–

ahvid jooksid mööda puud,

kõige laisem kaotas hoo, 

kukkus, murdis sabaroo, 

nii sai ahvist inimahv,

laiskuse eest paras trahv. 

Igal juhul soovitan see õhuke raamatuke üles otsida ja vanu tuttavaid tekste meelde tuletada. 

Noorte kirjanike kirglikud lood

Äsja jõudis kinodesse kauaoodatud film „Erik Kivisüda“. Inspiratsiooniallikaks on olnud Sass Henno raamat „Mereröövlimäng“. Ma pole lastekirjanduse ekspert, aga minu jaoks on see viimaste aastate kõige ilusam lasteraamat. Eriku ja Maria sõpruse lugu. Sellise sõpruse lugu, mis sunnib täiskasvanuid ummikuna näivad vastasseisud lahendama. Kui nad ise sellega hakkama ei saa, siis korraldavad lapsed asja ära nii, et suurtel inimestel ei jää midagi muud üle. 

Film ja raamat on erinevad, rõhuasetused on erinevad, kuid kaante vahel on see, mis kõnetab lapsi, ja see, mis võiks kõnetada täiskasvanuid. Pärast kinoskäiku lugesin „Mereröövlimängu“ uuesti ja silmitsesin põhjalikult ka Pent Talveti illustratsioone. Muide, äsja ilmus raamatust uus trükk, nii et nüüd on see raamat paremini kättesaadav. 

Viimase aja üks sümpaatsemaid lugemisi on Mika Keräneni „Minu Karjala“. Eks Keränen ole laiemalt tuntud kui populaarsete lasteraamatute autor, kuid „Minu Karjala“ on tema lapsepõlve, nooruse ja kodupaiga lugu. Kirjutatud südamlikult, soojalt, muhedalt, mõistmisega. Eriti läks südamesse onu Anttist kirjutatud peatükk, kus probleemidest rääkimise kõrval on nii palju mõistmist. „Minu Karjalat“ on lihtne lugeda ja see sobib hästi ka väsitava tööpäeva lõpetuseks. 

Väliskirjandusega rännakutele

Jaapani kirjanduses on ka minu jaoks midagi köitvat. Haruki Murakami „Norra metsa“ leidsin ja lugesin siis, kui esimene eestikeelne trükk oli läbi müüdud. Ootasin pikisilmi teist, sest mind kõnetanud raamatuid tahan enda isiklikku riiulisse. See on Watanabe täiskasvanuks saamise lugu, mida ta 20 aastat hiljem meenutab, kui kuuleb biitlite lugu „Norra mets“.  

Kuigi romaanis on mitmeid süngeid sündmusi, ei tundu tonaalsus üdini traagiline, vaid pigem inimlik. Vist teist korda lugedes jõudis minuni arusaam, kui palju on meie ümber (noori) inimesi, kellel on vaimse tervise mured. Koolivaheajal lugesin seda raamatut taas. Kuigi sama autori „1Q84“ meeldis mulle ka väga, on „Norra mets“ siiski üks sügavamaid lugemiselamusi üldse. 

Lõõgastumiseks loen aeg-ajalt ülemerenaabrite naistekaid. Jah, ka kirjandusõpetaja loeb neid. Åsa Hellberg on tänapäeva Rootsis üsna populaarne autor. Eesti keeles on ilmunud kolm raamatut Flanagansi sarjast: „Tere tulemast Flanagansi“, „Flanagansi naised“ ja „Uued ajad Flanagansis“. Viimane osa ilmuski novembris ning sobis seepärast suurepäraselt jõulueelsesse aega, kui kõige kiirem möödas. 

Flanagans on hotell, mida eri aegadel juhivad erinevad kanged naised: Linda, Elinor, Emma, Frankie. Raamatud haaravad kaasa, nendes on nii ootamatusi kui inimelu keerdkäike. See on ajaviitekirjandus ja sellisena teenib oma eesmärki. 

Ikka tagasi klassikute juurde

Üks raamat, mis mulle korda on läinud ja mida aeg-ajalt lappan, on Mats Traadi „Tants aurukatla ümber“. Teos pole eriti mahukas, „kõigest“ 152 lehekülge. Aga kui palju elutarkust on nende kaante vahel. Ärgem unustagem, et Mats Traat oli teose ilmumise ajal 33! 

Võtame näiteks selle. „Ära anna kuumaks aetud hobusele külma kaevupõhja vett juua, hoia hobust, looma, lindu ja taime, ära tee kellelegi mõtlemata liiga. Ole hoolikas, arukas, töökas, kokkuhoidlik, mõistlik.“ Nii õpetab vana Mats Aniluik oma poega, kui poeg samal ajal mõtleb, et isa „pistli om ära tüidanu“. Inimlik igal ajal. 

Mats Traat toob näite ka talurahva eetikast. „Paulil on kodus kohtlane tütar. Kõnnib õues, nina peas kasimata, mokk töllakil nagu suikuval hobusel. Taavet võiks tema arvel valusat nalja heita, küllap see võtaks Käo peremehe silmapilk tõsiseks, aga ta ei tee seda siiski. See oleks liialt julm kättemaks.“

Äsja möödus A. H. Tammsaare „Kõrboja peremehe“ ilmumisest sada aastat. Ma isegi ei tea, mitu korda olen seda lugenud. Ja ei tea, kas see on rohkem Eesti lugu, nagu Tammsaare ise rõhutas. Või inimeste lugu. Või eneseteostuse ja oma koha leidmise lugu. Või armastusromaan, kus seda sõna kordagi ei kasutata. Ilmselt kõik kokku. Ühel korral loed üht ja teisel teist.

Mõnusat lugemist!


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Õpetaja soovitab: Lugemisvajaduse rahuldamise kaaslased”

  1. Astrid Asso ütleb:

    Tervitusi Tartust!

    Lgp. Annika Rebane!

    Kas olete lugenud piiblit, mis sisaldab 64 raamatut?
    Soovitan lugeda Estri raamatut. Mulle muinasjutud mingis elueas hakkasid justkui korduma ja tüütama. Niisiis hakkasin otsima tõsijutte. Tõde tuleb välja on KES, mitte mis. Kui kuningas Herodes, Ahasveros, Dareios (eestikeelses piiblis 1968 on nimi muudetud Daarjaveseks) ja Kyros ( 1968.a.
    tõlkes on nimi muudetud Kooreseks) olid ajaloolised isikud, siis pidi seda olema kindlasti ka Jeesus( Yeshua). Sellisele otsusele jõudsin isikliku uurimistöö tagajärjel. Illustratsiooni Yeshuale leiab Youtube’st Akiane Kramariki maalituna. Kusjuures isik nimega Yeshua( ta aktsepteerib nime Jeesus) on ikka veel mu huviorbiidis. Kätt südamele pannes kinnitan teile, tema on väärt kõike talle pühendatud aega.
    Austusega Astrid Asso

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!