Õppejuhi roll ja vastutus on igas lasteaias erinev

Pärast üht 2016. aastal Õpetajate Majas toimunud infopäeva selgus, et Tallinna lasteaedade õppejuhtidel ei olegi omal tasandil tugivõrgustikku. Samas oli selge, et eri linnaosade lasteaiad võiksid rohkem koostööd teha ja saada nõnda aimu ka teiste üritustest, rõõmudest, eripäradest.

Nii tekkis idee luua Tallinna õppejuhtide aktiivgrupp, mille esmane ülesanne oli tuua kokku kõik Tallinna lasteaedade õppejuhid. Igast linnaosast valiti aktiivgruppi üks õppejuht, kes esindab oma linnaosa lasteaedu ning edastab nende soove, mõtteid ja vajadusi. Esimesed aktiivgrupi koosolekud toimusid Liivalossi lasteaia eestvedamisel.

Algselt oli aktiivgrupi põhiülesanne korraldada igal aastal õppesõite eesmärgiga tutvuda Eestis asuvate lasteaedade töökorraldusega ja vahetada kogemusi. Üsna pea saadi aga aru, et kord aastas toimuv ühine õppesõit ei ole tugivõrgustikuks piisav, ning hakati ühiselt kavandama infopäevi ja koolitusi. Kiiremaks infovahetamiseks loodi õppejuhtide aktiivile Messengeri grupp ning Tallinna õppejuhtidele Facebooki grupp.

Kui algusaastatel korraldasid õppejuhid aktiivi ja õppejuhtide kooskäimisi ja väljasõite omakeskis, siis alates 2021. aastast toetab õppejuhte ka Tallinna Haridusamet, keda esindab hariduskorralduse osakonna vanemspetsialist Piret Lind. 2022. aasta sügisel pani õla alla ka Õpetajate Maja, aidates oma teadmiste pagasiga ette valmistada ja läbi viia viimast koolitust „Õppejuhtide inspiratsioonipäevad“.

Haaravad mõtted ja erilaadsed kogemused

Aktiivgrupi tegutsemisaastate jooksul on tehtud mitmeid väljasõite teistesse Eesti linnadesse. Valiku aluseks on olnud näiteks linna kultuuriline eripära, põneva suuna või metoodikaga lasteaed, vastavatud ideaalilähedane lasteaiahoone või lihtsalt küllakutse. Nõnda on õppejuhid külastanud Muhumaad, Saaremaad, Narvat, Pärnut, Tartut ja Võru. Lisaks munitsipaallasteaedadele oleme saanud piiluda eralasteaedade töökorraldust.

Igas nimetatud linnas on leidunud paar lasteaeda, kus on pealinlasi rõõmuga võõrustatud. Lisaks võimalusele saada osa lasteaedade igapäevategemistest ja õpiruumist on külaskäigu lõpetuseks kaetud ka kohvilaud, kus maja juhtkond on oma haridusasutuse suundi lähemalt tutvustanud ja külalised on saanud vastused tekkinud küsimustele.

Just sellised kohvilauad annavad võimaluse aruteludeks ja parimate lahenduste leidmiseks. Põnev on kuulata eri piirkondade kolleegide tegemisi ja kõrvutada neid enda lasteaia võimaluste ja vajadustega. Iga kord ei ole võimalik haaravaid ideid oma asutusse otse üle kanda, kuid pisut kohendades saab tegutsemis- ja katsetamisrõõmu alati ka enda maja õpetajate ja lasteni viia.

Vahvaid mõtteid on kaasa tulnud palju. Meenuvad Muhu lasteaia õuel tuule käes kuivav laste voodipesu, saarel mandrilaste jaoks suverühma avamine, inkubaatoris munadest tibude kasvatamine, suured kogukonnalaadad (sh müüakse kevadlaadal laste kasvatatud tomati- ja kurgitaimi); Narva lasteaedade keeleraskused ja pikad tegevuskonspektid, uhked kostüümilaod ja erilised õppevahendid, laste tegevuskeskusteks kohandatud vanad klapiga koolipingid, linnaujula ja lasteaia ühendamise raskused, kasu ja rõõmud. Eks iga õppejuht korjab üles ja mäletab seda, mis just talle parajasti oluline on, ja küsib neid küsimusi, mis endal lahendust ootavad.

Kui juba kodulinnast välja minnakse, külastatakse alati ka mõnda kohta, mis ei ole otseselt haridusasutus, kuid annab hea võimaluse silmaringi laiendada. Üheks põnevamaks on olnud Võrumaa Kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus.

Külastuse käigus sai ettekujutuse, mis suunas Eesti puidutööstus liigub, millised on puidu väärindamise võimalused ning toodete valmistamise tehnoloogiad. Tutvusime tootenäidistega ning saime aimu protsessist – ideest vajaliku esemeni.

Üks väljasõitude eesmärke on olnud tõsta kultuuripädevust. Selleks oleme tutvunud linna ajalooga ning võimalusel külastanud ka ajaloomuuseumi.

Praktilised koolitused ja inspiratsioonipäevad

Koolituste kavandamine lähtub õppejuhtide vajadustest. See on eeldanud olukorra väljaselgitamist. Nii on info soovitud koolitusteemade ning koolitajate kohta linnaosade kaupa eelnevalt kokku korjatud.

Kui teema võiks ka õpetajaid kõnetada, on pandeemiaaegadel kasutusele võetud Teamsi rakendus võimaldanud kuulajaskonda sujuvalt suurendada. Selliselt on läbi viidud kaks õppejuhtide ja õpetajate ühiskoolitust: „Laste arenguhindamine“ ning „Lasteaialapse unevajadus“. Mõlemal juhul on esinejateks kaasatud lasteaedades töötavad praktikud, kes on pärast koolitaja esitatud teooriat rääkinud tegevuste rakendamisel ilmnenud murekohtadest, nende ületamisest ning sellega kaasnenud võimalikust töökorralduse muutmisest.

Kuna tegu on õppejuhtide võrgustikuga, on enamik koolitusi suunatud siiski just sellele sihtrühmale. Näiteks on kavas olnud koolitused „Arenguvestlused personaliga“ ja „Keerukad vestlused lastevanematega“. Koosviibimiste eesmärk on olnud ka õppida tundma uusi metoodikaid ning jagada kogemusi.

Viimati õppisid õppejuhid koos 29. ja 30. novembril Laulasmaal. Seal mõtestati inspiratsioonipäevadel õppejuhi rolli ja kohustusi koolieelses lasteasutuses ning pandi koostöös paika 2023. aasta tegevuskava.

Kuna iga lasteaed on omanäoline nii laste ja töötajate arvu, keele, erirühmade kui töökultuuri poolest, on õppejuhtide ülesanded asutustes väga erisugused. Seega oli vaja rääkida ülesannete ja vastutuse erinevustest ning fookustada õppejuhi rolli lasteaias. Vajadus kokkusaamise ja teema arutamise järele oli suur: seda illustreerib muuhulgas osavõtjate arv, mis küündis kuuekümne õppejuhini.

Konverentsi juhatas sisse Tallinna Haridusameti hariduskorralduse osakonna juhataja Marika Pettai. Seejärel näidati alushariduse teemasid ja persoone tutvustava taskuhäälingu „Kes aias? Mis aias?“ tutvustusklippi õppejuhtide rollidest ja koostöövõimalustest.

Taskuhäälingus „Õppealajuhataja lasteaias“ esinesid õppealajuhatajad Marilin Johanson ja Kerttu Geidik, kes oma eelnevatele kogemustele ja uurimistööle toetudes teemat oskuslikult avasid. Inspiratsioonipäevadel kõlas sissejuhatav tutvustusklipp, tervet saadet sai igaüks kuulata endale sobival ajal.

Õppejuhi rolli lahtimõtestamisel juhendasid esimesel päeval töörühmi Ekke Sööt ja Maarika Lember (OÜ Change Partners). Esmalt analüüsiti hetkeseisu: millised on ootused meeskonnajuhile? Erinevaid ootusi ja tegevusi sai iga juht enda sees katsuda ning oma tugevusi-nõrkusi enesehindamise käigus analüüsida. Nii valmis igal meeskonnajuhil individuaalne kokkuvõte mõistmisega, mis on juba hästi, ja juhistega, millele peaks rohkem tähelepanu pöörama. Kõige nõrgemaks pidasid õppejuhid oma delegeerimisoskust. Paljudele mõjus uudsena, et planeerimisel on tähtis jätta aega ka igapäevase töö juurde vaieldamatult kuuluvate ootamatute olukordade lahendamiseks.

Järgmiseks õppejuhtide inspireerijaks oli Kristi Saare (Kristi Investeerib OÜ), kes jagas kaasahaaravalt rahatarkust: millest investeerimist alustada, millised on halvad laenud, kuhu investeerida, millal ja kuidas saab rikkaks ja kas raha teeb õnnelikuks? Arutelude ja näidete varal sai kuulajatele selgeks, millised võiksid olla esimesed sammud, et end majanduslikult stabiilselt tunda ning kui suur peaks olema tagavara, et oma valikutes vaba olla.

Esimese päeva lõpetas Tallinna Õpetajate Maja koolitusjuhi Sander Kiviloo ohjatud õppejuhtide aktiivgrupi vestlusring, kus sai päeva jooksul tekkinud mõtteid ja küsimusi edasi arendada, täpsustada ning kokkuvõtteid teha.

Õppejuhi erinevad rollid

Teisel inspiratsioonipäeval viisid Õpetajate Maja direktor Kristi Vimberg ja koolitusjuht Inese Freimane läbi töötoa õppejuhi rolli analüüsi ja õppejuhtide võrgustiku tegevuskava koostamiseks. Laudkondlik töökorraldus andis võimaluse tutvuda uute inimeste ja mõtetega. Kaheksa laudkonna peale jagus analüüsimiseks ja lahendamiseks parajasti kaheksa teemat, millest igaüks lähtus mõnest õppejuhi rollist.

Nii sai mõtestada õppejuhti kui juhtimismeeskonna liiget, kui õppesisu-õppekava juhti võimestaja, motivaatori, innustajana, kui koostöö edendajat, kui kommunikatsioonijuhti, kui õppijat ja õppiva organisatsiooni kujundajat, kui keskkonna loojat ja arendajat, kui brändi saadikut ja eduloo kujundajat ning kui tulemuste juhti, hindajat ja kontrollijat.

Rollid analüüsiti põhjalikult läbi: mis on hästi ja millised on arengukohad? Kaht eelnevat arvesse võttes sai küsida: mida me ette võtame? Oma laudkonna mõtteid tutvustati ka teistele rühmadele, kusjuures kõik õppejuhid said igale rolliplakatile teha täiendusi ning märkida ära enim kõnetanud tegevused, nõrkused, tugevused. Täiendatud rolliplakatite põhjal kirjeldati seejärel oma meeskonnaga vajalikud tegevused ja määrati tegijad ning tähtajad.

Kõige rohkem tekitas elevust õppejuhi roll brändi saadikuna. Tekkis arutelu teemal, kes on tegelikult lasteaia maine looja ja brändi kujundaja. Arvamusi oli erinevaid, kuid enim oldi seda meelt, et lasteaia maine kujundab õpetaja. Juhtkond peab oma meeskonda valima liikmed, kes sobituksid juba isikuomaduste poolest lasteaia brändiga ning hoiaksid kokkulepitud väärtuseid au sees. Igal brändil peab ka usutav sisu olema.

Teise päeva tulemusena valmis õppejuhtide järgmise aasta tegevuskava, mille koostamisel peeti silmas praeguste õppejuhtide vajadusi ning ühiskonna ootusi lasteaedadele. Kõige enam rõhutati pideva koostöö ja hea kommunikatsiooni vajadust – see punkt koorus välja kõikide laudkondade aruteludest.

Et inspiratsioonipäevadest saadud tegutsemistahe ei vaibuks, sai iga õppejuht endale valida mõne koostöövõrgustikku toetava ja seda jätkusuutlikumaks muutva ülesande. Selleks kinnitati oma nimi mõne väljapakutud vajaliku tegevuse juurde või algatati sootuks uus teema, mida oskaks, tahaks ja võiks kolleegidega jagada.