Rahvusvahelises koostöös valmis uus valikaine õppekava
Pärnumaa Kutsehariduskeskusel on valminud uus valikaine moodul, mis loodi koostöös Türgi, Ungari ja Poola kolleegidega. Selle tulemusena hakkab kool õpetama 3D-printimist.
Tehnikaõppeosakonna juhataja Jüri Puidet nimetas projekti tunnussõnadeks koostööd ja uudishimu. Tänu varasemale auto erialal edukale koostööle Türgi Kayseri tehnikakutsekooliga ja selle kooli 3D-printimise heale tasemele õnnestus Pärnumaa KHK-l juhtkoolina kirjutada projekt, millele saadi Euroopa Liidu rahastus. Projekti kaasati veel Ungari ja Poola kutseõppeasutused. Partnerina lõi õpetajate koolitajana kaasa TTÜ õppejõud Meelis Pohlak.
„Uudishimu annab koolile arengupotentsiaali – kui õpetaja tahab teada, siis otsib ta võimalusi teada saada,“ sõnas Puidet ja kiitis kolleege-õpetajaid, kelle uudishimu on olnud väsimatu ja kes peale koolipäeva innukalt projekti kaudu ennast täiendasid. „Ei osanud aasta tagasi arvatagi, et teeme 3D vallas nii suure sammu,“ lausus Puidet.
Koolil on nüüd 3D-printerid ning uus õppeaine – 3D-printimine saab valikaineks, mille õppematerjal on ka veebis kättesaadav. Projekti koordinaator, PKHK õpetaja Priit Auväärt selgitas, et 3D-ga on seotud Tööstus 4.0, s.o tulevik, kus tööd teevad masinad, kuid joonised valmivad arvutis. Kõik vajalik tööks 3D-printeriga on poest ostetav, omaette oskus on printer kokku panna. Auväärt tõi näiteks, et Türgi partnerkoolil on suisa 21 videot printeri kokkupanemise kohta.
Meelis Pohlak, kes Taltechis õpetab CNC-süsteemide programmeerimist ja 3D-printimist, rääkis, et 3D-printimise eesmärk on valmistada kolmemõõtmeline füüsiline objekt võimalikult kiiresti, odavalt ja lihtsalt. Selleks, et midagi printida, peab olema vaid 3D-mudel ja toote valmistamise tehnoloogia. PKHK-s on valminud mitmesuguseid plastmassist asju, mis loodud 3D-printeri abil. „Printida võib kõike alates toidust ja lõpetades luudega või kas või autokere,“ tõi Auväärt näiteid. Türgi partnerid on valmistanud robotkäe, mida koolis kasutatakse õppevahendina.
Kõige olulisemaks tööks 3D-printimisel nimetas Auväärt arvutis detaili joonestamist. PKHK kasutab selleks Solid Edge’i programmi. Oluline on ka programm, mis valmistab joonisest n-ö viilutatud kihid, mida printer seejärel kasutab. Töö pole kiire, viie detaili valmistamiseks kulub õpetaja sõnul 15 tundi. Auväärt rääkis, et õppis ise palju internetist, kuid sealt peab oskama otsida ja veebiinfos orienteeruda. Näidiste tegemiseks on 3D-printer väga hea, lisas Auväärt.
Projekti käigus valmis partnerkoolide abiga õppematerjal, mis sisaldab ka 3D-printimise kui valikaine mooduli rakenduskava. Kooli õppelehe platvorm valmistati eesmärgiga luua õpetajatele kasutamiseks töövahend ehk õppebaas. Õpetaja saab sealt võtta valmis näite, mida laseb tunnis õppetöös kasutada. Kuid sama hästi sobib see platvorm ka iseõppijale. Õppematerjal on kasutatav joonestamisel metalli, elektri jm erialadel. Auväärt tõi näiteks, et joonestamisõpetaja lasi printeril välja printida detaile, mida õpilased seejärel joonestasid kolmes vaates.
Projektis sisaldub ka viiekeelne (eesti, inglise, poola, ungari ja türgi) teemakohane minisõnastik.
3D-printimist alustati maailmas juba 1980. aastatel, kuid alles kümmekond aastat tagasi hakkasid patenditähtajad lõppema ja selleteemalised materjalid muutusid kättesaadavaks.
Projektijuht Anu Kukk rääkis, et selle projekti idee sündis juba 2018. aastal ja järgmisel aastal saadi kinnitus rahastuse kohta. Avamine plaaniti aastaks 2020 Poolas, kuid koroona levimine pidurdas tööd projektiga. Seetõttu võeti aeg maha ning alustati hiljem ja esialgu käis töö ainult veebi vahendusel. Ka õpetajad said TTÜ-lt koolitusi virtuaalselt. Partneritega kohtuti esmakordselt alles 2021. novembris Türgis. Projekti eesmärk oli anda teadmisi kutseõpetajatele.
Alates järgmisest õppeaastast saavad PKHK auto, metalli ja elektri eriala õpilased võtta valikaineks 3D-printimise. Õppeaine maht on 3 EKAP-d ehk 78 tundi. „Kuna 3D-printimine on nii suur ja sügav valdkond, ei saa selle ajaga kindlasti kõike selgeks,“ lisas Auväärt. „Küll aga suudab õpilane aine läbimisel iseseisvalt lihtsama detaili joonestada ja seejärel selle ka välja printida.“