Saksa ja vene keele lähtetaseme testide tulemustest
Lähtetaseme testid on haridus- ja teadusministeeriumi väljumisstrateegia raames loodavad hindamisvahendid, mille eesmärk on toetada õppimist õpetaja ja õpilase koostöös. Need aitavad välja selgitada, millised on õpilaste eelteadmised õppeaasta alguses, ja tuvastada õpilüngad teemade või osaoskuste kaupa.
Lähtetaseme testide eeldus on, et need ei sisalda väga keerukaid ja kompleksseid ülesandeid, on tehtavad 45 minuti vältel ning kõik ülesanded on arvutihinnatavad, see tähendab, et nii õpilane kui õpetaja saavad tagasiside kohe pärast testi sooritamist.
Võõrkeelte valdkonnas valmisid 2022. aasta sügiseks saksa ja vene keele lähtetaseme testid A2-tasemele. Mõlemad testid koosnevad kaheksast ülesandest ning sisaldavad lugemis-, kuulamis-, sõnavara- ja keelestruktuuride ülesandeid. Testid ei mõõda kirjutamis- ega rääkimisoskust, kuna neid ülesandeid ei ole võimalik ainult arvutipõhiselt hinnata.
Saksa ja vene keele A2-taseme testid olid õpetajatele avatud 1. septembrist kuni 21. oktoobrini. Selle aja jooksul sooritas saksa keele testi 138 ja vene keele testi 623 õpilast.
Keskmine sooritusprotsent oli saksa keeles tunduvalt kõrgem (61%) kui vene keeles (44%), kuid väga olulisi järeldusi sellest teha ei saa, kuna lähtetaseme testide kasutamine on koolidele ja õpetajatele vabatahtlik ning õpetajad võivad ise otsustada, milliste klasside, gruppide või õpilastega nad testi teevad.
Mõlemas testis saadi parim tulemus lugemisülesannetes (keskmine sooritus saksa keeles 68% ja vene keeles 53%). Saksa keele puhul olid ülejäänud testiosade keskmised tulemused peaaegu võrdsed ja jäid vahemikku 59–60%, vene keele puhul osutusid aga kõige madalamaks sõnavaraülesannete tulemused (keskmine sooritus 39%). See on mõnevõrra üllatav, sest tavaliselt on õpilastel keeletestides nõrgimad tulemused keelestruktuuri ülesannetes. Seega võiks soovitada pöörata vene keele õpetamisel suuremat tähelepanu sõnavara harjutamisele ja omandamisele.
Testide lõpus pidid õpilased täitma lühikese küsimustiku selle kohta, kuidas nad hindasid testi üldist raskusastet ning milline osa tundus neile kõige kergem ja kõige raskem. Nii saksa kui vene keele testi hindasid õpilased viieastmelisel skaalal pigem raskeks. Kui vene keele puhul arvas 75% õpilastest, et test oli kas väga või pigem raske, siis saksa keele testi pidas väga raskeks vaid 15% ja keskmiseks 31% õpilastest.
Kõige kergem testiosa oli õpilaste arvates saksa keele puhul lugemine ja vene keele testis kuulamine. Kui tavapäraselt peetakse lugemist võõrkeeletestides kõige lihtsamaks osaoskuseks, siis kuulamine valmistab pigem raskusi. Vene keele puhul hindavad aga õpilased tihti kuulamist kõige lihtsamaks osaoskuseks, kuigi tulemused seda ei kinnita. Ka selles testis oli kõrgeim sooritusprotsent lugemises (53%), kuulamises vaid 42%. Isegi keelestruktuuride ülesannete keskmine tulemus oli kõrgem (44%) kui kuulamisosas. Millest on õpilaste selline hinnang tingitud, võib vaid oletada. Ilmselt tundub neile, et vene tähestik muudab lugemise keerulisemaks kui kuulamise.
Kõige raskemaks testiosaks pidasid õpilased saksa keele puhul kuulamist (koguni 59% vastanutest) ja vene keele puhul sõnavara (27% vastanutest), vene keeles peegeldab see ka tegelikke tulemusi. Samas jaotus vene keele testi puhul õpilaste hulk kõige raskema testiosa valikul nelja testiosa vahel suhteliselt võrdselt, nii et väga ülekaalukalt ükski osa ei eristunud.
Esitasime õpilastele ka küsimuse, kui palju nad kasutavad saksa või vene keelt väljaspool kooli (igapäevasuhtluses, huviringides, internetis jm). Väga suuri erinevusi saksa ja vene keele kasutamisel ei ilmnenud, enamasti kasutatakse keelt harva või üldse mitte. Kuigi vene keele kasutamiseks leiaks Eestis ka väljaspool kooli piisavalt võimalusi, siis õpilaste vastused näitavad, et tegelikult nad selle vastu huvi ei tunne ja vajadust seda õppida ei näe.
Järgmise õppeaasta alguseks valmivad uued saksa ja vene keele lähtetaseme testid B1-tasemele, prantsuse keeles A2-tasemele ja inglise keeles lisanduvad olemasolevale B1-taseme testile A2- ja B2-taseme testid. Teste saab edukalt kasutada õppetöö planeerimisel, et saada ülevaade õpitulemustest ja õpivajadusest klassis üldiselt ja iga õpilase puhul individuaalselt.