Sõjamuuseumi uus püsinäitus kutsub avastama Eesti riigikaitse ajalugu

27. jaan. 2023 Sandra Niinepuu Eesti Sõjamuuseumi info- ja turundusjuht - Kommenteeri artiklit
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem külastas näitust selle avamisel 16. novembril 2022. Taamal sõjamuuseumi direktor Hellar Lill. Foto: Ruwe Saare / Eesti Sõjamuuseum

Alates novembrist on sõjamuuseumis Viimsi mõisas avatud põhjalik näitus Eesti riigikaitse rajamisest ja arengust enne Teist maailmasõda ja pärast taasiseseisvumist: „OMA VÄGI. Eesti riigikaitse 1920–1940 ja alates 1991“.

Eestil on tulnud riigikaitse üles ehitada kahel korral. 1918. aastal pidi noor riik hakkama oma iseseisvust relvaga kaitsma Vabadussõjas. 1940. aastal katkestas Nõukogude okupatsioon Eesti riigikaitse arengu, nii et 1991. aastal tuli taas alustada nullist. Näitus käsitleb neid kahte perioodi eri teemade võtmes paralleelselt: kuidas oli „enne“ ehk enne ilmasõda ja „nüüd“ ehk pärast taasiseseisvumist.

Näiteks jookseb vitriini kõrval, kuhu on pandud välja kaitseväelase varustus aastal 2022, filmilõik aastast 1992, kus kaitseväelase varustust tutvustab Kalevi üksik-jalaväepataljoni 1. kompanii ülem ja pataljoni staabiülema kohusetäitja nooremleitnant Riho Terras, hilisem kaitseväe juhataja.

Näitust kavandades on silmas peetud, et see kõnetaks erisuguseid külastajaid ja aitaks aru saada Eesti riigikaitse aluspõhimõtetest. Eraldi tähelepanu on pööratud sellele, et näitus toetaks riigikaitseõpetuse kursust.

Näitus annab ülevaate ajateenistuse ja reservväe arengust ja olemusest, vormidest, varustusest ja relvastusest, sõjalisest haridusest ja väljaõppest, koostööst liitlastega, Eesti kaitsetööstusest ning muidugi sõdurielust. Unustatud ei ole musta peatükki Eesti riigikaitse ajaloos: Nõukogude okupatsiooni ja kaitseväe likvideerimist, mis lõppes paljude Eesti ohvitseride jaoks vangistuse ja surmaga Siberis.

Näitusel on välja pandud palju sõjamuuseumi kogusse kuuluvaid originaalesemeid. Neist tähelepanuväärseim on sidepataljoni algne lipp, mis arvati olevat hävinud, kuid on nüüdseks leidnud tee sõjamuuseumisse ja näitusel hoolikalt eksponeeritud.

Näitus kutsub külastajat ka ise vormi selga tõmbama ja püssi kätte võtma. Selga saab proovida nii 1936. aastal kasutusele võetud Eesti sõjaväevormi kuube kui tänapäeva kaitseväelase varustust.

Näitus on püsivalt avatud sõjamuuseumi lahtiolekuaegadel kolmapäevast pühapäevani kl 11–18.


  Näituse meeskond

  • Kuraator Sandra Niinepuu.
  • Konsultant dr Kaarel Piirimäe.
  • Tekst Hellar Lill, Toomas Hiio, Sandra Niinepuu, Siim Õismaa.
  • Video Ruwe Saare, Eesti kaitsevägi.
  • Kujundus Pult/Exporabbit.
  • Ehitus ja tehnilised lahendused Alend Just, Aleksei Sorgin, Linex.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!