Väärtuslik võõrkeeleõpe Eesti koolides

20. jaan. 2023 Hele Liiv-Tellmann haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse valdkonna peaekspert - Kommenteeri artiklit

Eesti keele arengukava 2021–2035 üks strateegiline eesmärk näeb ette, et kõik elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust, sealhulgas on tagatud kvaliteetne võõrkeeleõpetus, et iga eestimaalane valdaks peale emakeele veel vähemalt kaht keelt. Arengukava peab oluliseks eri võõrkeelte õppimise soodustamist Eesti haridussüsteemis, et ühiskonnas oleks piisavalt saksa, prantsuse, teiste Euroopas levinud keelte ja lähinaabrite keelte ning klassikaliste keelte oskajaid, samuti muude maailma oluliste keelte tundjaid. 

Praegu kehtiva riikliku õppekava järgi on koolidel võimalus õpetada eesti õppekeelega põhikoolis esimese ehk A-võõrkeelena kas inglise, prantsuse, saksa või vene keelt. Riiklik õppekava võimaldab õpetada põhikoolis teise võõrkeelena ükskõik millist võõrkeelt, arvestades kooli võimalusi ja õpilaste soove. B-võõrkeelena õpetatakse peamiselt vene, saksa, inglise või prantsuse keelt. Eelmise õppeaasta andmed näitavad, et pisut üle 82% põhikooliõpilastest õpib B-võõrkeelena vene keelt. Järgnevad saksa keel – 9,4% ja inglise keel − 3,8%. Soome ja rootsi keel on alles 7. ja 8. kohal.

Möödunud aasta viimasel tööpäeval saatis haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile õppekavade määruste muudatuste eelnõu, mille kohaselt tuleb koolidel pakkuda edaspidi õpilastele põhikoolis võimalust valida B-võõrkeel kahe või enama keele seast. Täiendus tuleneb sellest, et tihti pakutakse koolides vaid üht B-võõrkeelt. Eelmise õppeaasta andmete põhjal oli see nii koguni 63% põhikoolidest. Enamikul juhtudel õpilane B-võõrkeelt valida ei saa ning koolid pakuvad valdavalt vene keelt. Arvestades inglise keele ülekaalu A-võõrkeelena tähendab see, et rõhuv enamus Eesti õpilasi saab koolist kaasa inglise ja vene keele oskuse. Eesti suurune riik vajab aga paljude võõrkeelte oskajaid, mistõttu tuleb soodustada laiemat võõrkeelte valikut koolides.

Gümnaasiumi riikliku õppekava järgi on gümnaasiumiastmes loobutud traditsioonilisest A- ja B-võõrkeelte määratlusest ning mindud üle keeleoskustaseme põhisele õppele. Gümnaasiumi lõpetades tuleb osata vähemalt kaht võõrkeelt iseseisva keelekasutaja ehk B-tasemel. Kindlasti on võõrkeele valikute pakkumisel ja valimisel põhikoolis oluline teadvustada ka gümnaasiumis edasiõppimise võimalusi. Üha rohkem on gümnaasiume, kus B1-tasemel vene keele õpet ei pakuta ning põhikooli lõpetamise järel on vene keelt õppinud õpilastel seega keerulisem järgmisel haridustasemel jätkata.

Uuendatud õppekava võimaldab koolidel arvestada senisest paindlikumalt ka näiteks mitteformaalses õppes omandatud keeleoskust ehk kui kool ise ei leia võimalust soovitud võõrkeele tunde pakkuda, tasub teha koostööd teiste piirkonnas asuvate koolide või ka keelekoolide keeleõpperühmadega. Kui õpilasel on võimalus õppida keelt, mille vastu tal on huvi, on suurem ka tema õpimotivatsioon. Kooli keeleõpe peaks looma eelduse, et inimene tunneb edaspidises elus uute võõrkeelte õppimise vastu huvi.

Kõigile koolidele Eestis kehtib riiklik õppekava ning seega tuleb ka muu emakeelega koolides pakkuda nii A- kui ka B-võõrkeele valikut. Praegu õpitakse muu õppekeelega koolides esimesest klassist lisaks emakeelele teise keelena ka eesti keelt. Kolmandast klassist algab A-võõrkeel. Õpilased, kes õpivad eesti keelt teise keelena, ei pea B-võõrkeelt õppima.

Eestikeelsele õppele üle minnes jäävad üleminekuperioodil või erandkorras muu õppekeelega klassid, kus õpitakse samadel alustel nagu praegu muu õppekeelega koolis ja neile B-võõrkeele kohustus ei laiene. Samuti klassides, kus minnakse täies mahus üle eestikeelsele aineõppele, jätkatakse eesti keele õppimist eesti keele kui teise keele ainekava alusel ja seal B-võõrkeele kohustust ei ole. Kui aga õpilased alustavad õppimist ühtses eestikeelses koolis nii, et nad õpivad eesti keelt n-ö emakeelena, tekib neil B-võõrkeele õppimise kohustus.

Uuendatud ainekavades on oluliselt rõhutatud aineõpetajate omavahelise koostöö vajadust. Õpilastele tuleb pakkuda võimalust õppida aineid lõimitult. Keeleõppes tasub kolleegidel omavahel koostöiselt arutada ka lõimitud aine- ja keeleõppe võimalusi ning leida veel nutikaid koostöiseid viise, et keeleõpe oleks õpilase jaoks motiveeriv ja tulemuslik.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!