Väärtustame koolijuhti!
Haridus on ala, kus teistelt ei ole palju õppida. Ükski riik pole rahul oma haridussüsteemiga – kõikjal käivad reformid. Teatakse seda, miks süsteem ei kõlba, aga mitte seda, milline kõlbab.
Eestis on praegu fookuses vene koolide eestikeelsele õppele üleminek, õpetajate põud, kaasav haridus ja koolijuhtide uue kompetentsimudeli tegemine. Õpetajate palgaküsimus on leidnud esialgse lahenduse. Milliseks aga kujuneb koolijuhi töötasu, on teadmata.
Kas direktor või koolijuht?
Või hoopiski eesseisja? Kes on see inimene, keda valitakse kooli juhtima, ja kes valivad? See on oluline õpilasele, lapsevanemale, vallale, kogu ühiskonnale.
„Ajaloo vältel vahelduvad tõusud ja mõõnad. Ka koolidel on paremaid ja halvemaid aegu. Kooli hea nime kujunemisel on väga oluline direktori roll. Kuigi ei saa vähendada ühiste eesmärkide ja ühistes kooskõlastatud tegevustes kõigi asjaosaliste – õpilaste, lastevanemate, õpetajate, omavalitsuse – garantiid kooli heale käekäigule ja sellest tulenevalt heale mainele. Ometi on olulisim kuvand eesseisjast.“ Nii on kirjutanud 2015. aastal ilmunud raamatus „Kohila kooli ajaraamat. Koolilood“ Rapla maakonna haridusjuht Tiiu Raav.
On tõsiasi, et kooli on raske leida vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajaid ning ka koolijuhtide pink on lühike. Kas oleme jõudnud olukorda, kus hariduseusku rahvas peab hakkama koole sulgema, ja seda mitte õpilaste, vaid õpetajate ja juhtide vähesuse tõttu? Kas päästjateks osutuvad aastase töölepinguga tööle võetud õpetajad – tunniandjad ja väljastpoolt valdkonda tulnud direktor? Kooli tõhusaks juhtimiseks on vaja põhjalikke teadmisi haridusest ja koolielu head tundmist.
Õpetajana töötamise kogemust ei asenda kursused ega muu tegevus. Õpetajatöö, nagu Irene Käosaar on tabavalt öelnud, on see „päris töö“ koolis. Õpetajad on kõik juhid, kui nad töötavad professionaalses õpikeskkonnas. Kas valituks osutunud koolitöö kogemuseta direktor on valmis neid professionaale juhtima/juhendama?
See „päris töö“ maitse peab olema suus ka tulevasel juhil, et ta oskaks otsustada, milliseid maitseaineid ja millises koguses lisada. Sõdurit ei määrata komandöriks, selleks peab kasvama, omama lisaks teadmistele ja oskustele ka teenistuse käigus saadud kogemust.
Et saada selgust oma võimetes ja kutsumuses, tasub minna pärast lõpetamist kooli tööle. Mõne aja möödudes on seda juba raskem teha. Kui olete kolm aastat koolis õpetajana töötanud ja tööga hakkama saanud, siis on selge, et tiivad kannavad ja võite lennata, kuhu soovite. Lahkuvad tavaliselt need, kelle tiivad ei kanna. Kahjuks lahkuvad ka need, kelle tugevad tiivad võimaldavad lennata kõrgele ja kaugele: sellise soovituse saime kogenud õppejõult väljalennupakul olevate tudengitena oma viimasel kõrgkooliaastal. Nii lihtne see ongi!
Tähtsad on väärtused
Minust sai koolijuht pärast kaheksa-aastast tööd õpetajana. Õpetajatöö kogemus jäi mind saatma kogu minu edasises koolitöös. Teades õpetajatöö erilisust ja tähendust, kogenud seda omal nahal, oskasin koolijuhina seista oma õpetajate, õpilaste ja kooli huvide eest. Olin kursis õppeprotsessi sisulise korraldusega.
Sisenenud koolimajja, tajud õige varsti seal valitsevat õhkkonda. Koolijuhi kuvand on selgelt tuntav. Koolikultuuri kujundaja ja arengu suunaja on direktor ja ei keegi teine.
Kool peab olema turvaline, nõudlik ja arenguvõimeline ning piisavalt konservatiivne, et mitte joosta kaasa iga uuendusmeelse ettevõtmisega. Tähtsad on väärtused. Kui me ei lähtu väärtustest, siis muutub iga tegevus meelelahutuseks, ka õppetöö ja koolis käimine.
Tööle asuva direktori eesmärk on muuta kool paremaks, mis tähendab, et pärast tema lahkumist peab maha jääma parem paik kui see, kuhu ta tuli. Oluline on teada, mida paikkonnas koolilt oodatakse ja millised on need kriteeriumid, mille põhjal antakse hinnang koolijuhi tööle.
On koole, mida tuntakse koolijuhi nime järgi. Nende auväärsetes juhtides on peidus midagi sellist, mida silmaga ei näe ja käega ei katsu, kuid mis on tuntav. See väljendub koolijuhi populaarsuses ja autoriteediks olemises.
Kool ei saa igal aastal „suurendada toodangut“ nagu saapavabrik. Koolile ja selle juhi tööle on keeruline hinnangut anda, omavalitsused seda ei suuda. Siit ka tihti vahetuvate vallajuhtide leige suhtumine õppetöö tulemustesse.
On koolijuhte, kes töötavad aastakümneid ühes koolis, ja on neid, kes end varem ammendavad. Koolijuht ei tohi mugavustsooni pidama jääda. Seisak ei teki päevapealt. See väljendub juhi nõudlikkuse ja koolitööle pühendumise vähenemises. Ikka on direktor kas koolitusel või täiendõppe kursustel, koolis on teda raske tabada. Kollektiiv tunnetab sellist olukorda kohe ning juhita oleku aega kasutatakse erinevalt.
Päris töö eest päris palka
Koolikeskkond, traditsioonid ja õpitulemused määravad kooli maine, kooli kõige suurema väärtuse. Mugavustsooni peatuma jäänud koolijuhi jätkamisel mugandub kogu kollektiiv ja alguse saab kooli taseme ja maine langus. Kui eesmärgid täidetud ja silmapiiril pole uusi, mille nimel pingutada, siis tuleb koolijuhil otsida uusi väljakutseid: kas kooli või ametit.
Tähtajaline tööleping, millest palju räägitakse, ei ole võluvits, mis innustaks koolijuhti paremini töötama. On teisi võimalusi koolijuhtide kaadri tugevdamiseks.
Koolijuhi väärtustamiseks tuleb esmalt panna paika tema töö väärilise töötasu suurus. Tippjuhina töötava koolijuhi töötasu peaks olema võrreldav Riigikogu liikme palgaga, sest koolijuhi vastutusrikas töö suunaga tulevikku on seda väärt.
Teiseks on vaja muuta koolijuhiks saamise korda. Võtta „päris tööle“ direktor, kes on edukalt läbinud kahe aasta pikkuse katseaja. Katseaeg annab adekvaatse pildi tulevase koolijuhi võimekusest, oskustest ja isikuomadustest. Praktilise töökogemuse põhjal tehtud valik on üks võimalus tugevdada kaadrit.
Tõeline KOOLIJUHT
on (peaks olema!) koolis toimuva PEDAGOOGILISE PROTSESSI juht! Minu põlvkond veel mäletab neid … Hm!
Tunnistagem, et meil ei ole enam PEDAGOOGIKATEADLASI, kes võiksid õpetada nagu kunagi Lasnamäe akadeemias, õpetajate täiendkoolituses või ÜPUI-s. Koolijuhtide ja õpetajate probleemi saame lahendada ju MÕISTUSE-TARKUSEGA, mitte r a h a g a.