Viimsis jagati Muuseumirotte
Selgunud on 2022. aasta parimad muuseumiteod. Eesti muuseumide aastaauhindade galal 19. jaanuaril Viimsi Artiumis jagati Muuseumirotte kümnes kategoorias. Lisaks panid eriauhinnad välja nii Eesti Muuseumiühing kui ka EAS-i ja Kredexi ühendasutuse turismiosakond.
„Eesti maailmatasemel muuseumid pakuvad igal aastal mitmeid väga eriilmelisi ja põnevaid elamusi. Muuseumid hoiavad meie pärandit ja mälu, kuid mängivad ka üha suuremat sotsiaalset rolli, tõstavad teadlikkust ning aitavad lahendada ühiskondlikke kitsaskohti. Muuseumides töötavad ka väga erilised inimesed. Tänan kõiki nominente ja meie muuseumirahvast, et oma tööd südamega teete ning ikka ja jälle külastajatele suurt avastamisrõõmu pakute,“ rääkis galal kultuuriminister Piret Hartman.
Muuseumiauhindade konkursile laekus tänavu 70 taotlust. Laekunud ettepanekutest valisid võitjad välja kultuuriministeeriumi juures tegutseva muuseuminõukogu komisjonid.
Iga Muuseumiroti kategooria võitjale on välja pandud Eesti Kultuurkapitali rahaline auhind 1300 eurot, mida saab kasutada erialase täiendamise eesmärgil. Kõikidele võitjatele kingiti skulptor Tiiu Kirsipuu pisikesed Muuseumiroti kujud, rändauhinnana jäävad ringlema suured Muuseumirotid parima näituse ja püsinäituse auhinna saajatele.
Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid
Parim püsinäitus ja Suure Muuseumiroti võitja on Tartu Ülikooli muuseumi näitus „Toomkiriku saladuste kamber“. Näitust kureerisid Mariann Raisma, Tiiu Kreegipuu ja Karoliina Kalda.
Parima ajutise näituse tiitli ja teise Suure Muuseumiroti pälvis Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näitus „Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst“. Näituse tegid Maria Muuk ja Ketli Tiitsar.
Parim muuseumikogu arendaja on Tartu Linnamuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Meremuuseumi, Virumaa Muuseumide ja Pärnu Muuseumi ühistöös valminud veebipõhine kogude töö käsiraamat „MuuWik“.
Kõige kaalukamaks konserveerimistööks valis komisjon Eesti Vabaõhumuuseumi konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut uue hingamise saanud ikooni „Trooniv Kristus“ konserveerimise. Töid teostasid Kristina Aas, Viljar Talimaa, Ruth Paas, Heige Peets, Jaak Rand ja Jaanus Heinla.
Kogukonna sõbra kategoorias pälvis võidu Tartu Ülikooli muuseumi korraldatud festival „Toome müks: Milline on sinu unistuste Toomemägi?“. Sündmuse korraldasid Karoliina Kalda, Ele Loonde, Kadri Kaljurand ja Külli Lupkin.
Parim muuseumihariduse edendaja on Tallinna Linnamuuseumi aastaprogramm „Apteeker Melchiori filmi radadel“. Programmi loojad on Küllike Tint, Anneli Jalava, Karoli Loo, Natalja Gritsõk, Hendrik Julius Kits, Kristel Lemming, Marge Sassi, Kristjan Arunurm ja Liina Altmäe.
Aasta teadustrükise auhinnaga autasustati Eesti Arhitektuurimuuseumi trükist „Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant“. Trükise on koostanud Carl-Dag Lige ja Marje Eelma.
Parima teadusürituse korraldas Tartu Linnamuuseum. Selleks on konverents „Kalmistud, lein ja leiud: surmakultuurist Tartus keskajast ärkamisajani”. Konverentsi peakorraldaja oli Arvi Haak.
Kõige kõvema muuseumiarendaja tiitel läks Eesti Kunstimuuseumile projekti „Rohepööre Eesti Kunstimuuseumis“ eest. Selle eestvedajad on Karin Vicente, Aleksander Meresaar, Ester Kangur, Johanna Lamp, Kaisa-Piia Pedajas, Erki Janvest ja Valmar Pappel.
Eriauhinna pälvis tänavu Eesti muuseumide Ukraina heaks varjevõrkude valmistamise algatus. Erilise tänu pälvisid Rannarootsi Muuseum, Vabamu ja Tartu Linnamuuseumi laulupeomuuseum ning Jaana Ratas ja Anu Lensment.
Eesti Muuseumiühing andis omalt poolt üle ka eriauhinna Terav Pliiats. Selle sai Eesti Tervisemuuseumi meeskond eesotsas Andres Arendiga terviseteemalise sisuloome ja selle turunduskommunikatsiooni eest. „Tervisemuuseumi sisuloomelised projektid – podcast „Sünaps“, kogude päevik ja näituse „Lapsesuu“ blogi – toetavad süsteemselt muuseumi põhitegevusi, nende loomisel on kaasatud nii muuseumi oma töötajaid kui ka partnereid, eksperte ja sihtgruppe. Seda kõike eesmärgiga viia inimeste füüsilist ja vaimset tervist edendavad teadmised-kogemused populaarteaduslikus vormis laiema publikuni,“ põhjendas valikut Eesti Muuseumiühingu esindaja Inge Laurik-Teder.
EAS-i ja Kredexi ühendasutuse turismiosakond tunnustas oma Rotilõksu-nimelise eriauhinnaga samuti esimese Eesti muuseumina Rohelise Muuseumi sertifikaadi saanud Kumu. „Kestlikkus on turismiarenduses üks olulisematest teemadest. Muuseumid on teinud näitustega väga head tööd keskkonnateemade populariseerimisel, kuid Eesti külalistele avaldab muljet ka muuseumide enda roheline tegutsemine. Meie kestlikkust hindavatele põhjanaabritele, kes siin kõige rohkem käivad, on rohemärgid jõuline turundussõnum. Roheliste muuseumide lisandumine annab tugeva panuse Eesti maine kujundamisse ka kaugemal,“ ütles ühendasutuse turismijuht Rainer Aavik.