Diferentseeritud palgad õpetaja karjäärimudelis

10. veebr. 2023 Aivar Soe juhtimiskonsultant (haridus), Harku vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja aastatel 2014–2019 - 5 kommentaari
2019. aastal tõstis Harku valla haridusasutustes oma kvalifikatsiooni 33 inimest ja vald korraldas neile õpetajate päeval piduliku vastuvõtu Arvo Pärdi keskuses. Fotod: Harku Valla Teataja


80% õpetajatest töötab palga pärast. Michael Bassey Johnson


Harku vallas saab kõrgema kutsetasemega õpetaja juba ammu ka teistest õpetajatest kõrgemat palka, sest tema panus oma asutuse arengusse on suurem. 

Rahulolematus õpetajate ühesuuruste palkade üle on just viimasel aastal kasvanud. Minister Tõnis Lukas on meenutanud õpetajate atesteerimist ja sellega kaasnenud palgatõusu. Haridustöötajate liidu juhatuse esimees Reemo Voltri märkis enne viimaseid palgaläbirääkimisi, et õpetaja peaks saama lisaraha nii tööstaaži kui ka koolitustel käimise eest. Ka Eesti haridusstrateegias 2035 rõhutatakse, et õpetajad vajavad kutsetasemeid arvestavat karjäärimudelit. Seega survet palkade diferentseerimiseks justkui on, kuid eelolevate valimistega seoses ei ole see arutluste teemaks tõusnud. 

Mida siis teha? Arvan, et palkade diferentseerimiseks tuleb kasutada juba olemasolevaid võimalusi ja neid on piisavalt. Eestis on kohalikke omavalitsusi, kus on õpetajate palku juba ammu diferentseeritud. Edukalt on seda tehtud näiteks Harku ja Viimsi vallas, aga ka Pärnu Ülejõe Põhikoolis jm. 

Hakkame diferentseerima!

Tundub, et just praegu on õige aeg kogu riigi ulatuses õpetajate palka kohaliku omavalitsuse ja kooli tasandil diferentseerima hakata, sest raha on selleks rohkem kui kunagi varem.Õpetaja töötasu alammäär tõusis 2023. aastal 1412 eurolt 1749-le ehk 23,9 protsenti. Diferentseerimise fondi lisandub 17 protsenti, mis võimaldab koolijuhtidel õpetajate töö- ja palgakorraldust senisest paindlikumalt reguleerida. Kokku nähakse järgmise aasta riigieelarves õpetajate palkade kasvuks ette 106,6 miljonit eurot. Õpetajate arvestuslik keskmine palk tõuseb 2023. aastal 2048-ni. Kuna vanemõpetajate ja meisterõpetajate tasemega töötajaid on vähe, siis on neile kõrgema palga tagamine vaid hea tahte küsimus. 

Eriti ootavad palkade diferentseerimist praegu uuenevad koolid, näiteks Tallinna ja Harjumaa riigigümnaasiumid, kus tahetakse siiralt teha kõike paremini, kui seni on tehtud, ja seda ka palgakorralduses. Teiseks on hakatud värbama eesti õpetajaid vene koolidesse ja seegi kampaania toetub palkade diferentseerimisele – nende koolide õpetajate palgakoefitsient on 1,5. 

Muidugi on kostnud nurinat, miks ainult Ida-Virumaa õpetajad hakkavad rohkem palka saama. Aga see on õigustatud, sest vene õpilaste eesti keeles õpetamine eeldab õpetajalt kõrgemat kvalifikatsiooni ja suuremat meisterlikkust. Pigem ei ole õiglane see, kui õpipoiss, sell ja meister saavad ühesugust palka. Me peame jõudma selleni, et kõik õpetajad hakkaksid püüdlema kõrgema professionaalsuse poole, sest see on meie kooli edasise arengu alus. Diferentseeritud palgad lisavad selleks motivatsiooni.

Oma kvalifikatsiooni tõstmisest on Harku vallas väga huvitatud ka lasteaedade töötajad. Näiteks Anna Sõõrd (Tabasalu Tibutare lasteaed) on kaheksanda taseme liikumisõpetaja.

Kuidas diferentseeriti palku Harku vallas?

Harku valla haridusasutustes alustati Euroopa 8-astmelise kutsesüsteemi sidumist diferentseeritud palkadega 2014. aasta sügisel. Sügis oli hea aeg alustamiseks, sest just siis valmistas kohalik omavalitsus ette järgmise aasta eelarvet. Nii loodigi 2014. aasta sügisel Harku valla haridusasutuste diferentseeritud palkade rakendamise alused ja nähti kohe ette ka vajalik raha – vald lisas omalt poolt raha haridusasutuste palkade diferentseerimise fondi. Kuna vallas ei ole mõistlik rakendada mitut palgapoliitikat, siis kehtestati kutsekvalifikatsioonile vastavad kuupalga alammäärad valla kõigi haridusasutuste töötajatele – lisaks pedagoogidele veel kultuuri- ja huvihariduse spetsialistidele (sh muusikaõpetajad, treenerid, ringijuhid, noorsootöötajad jms), sotsiaaltöötajatele, asutuste juhtidele ja nende teenindavale personalile. Allpool käsitleme õpetajaid, teades, et sama lähenemisviisi on rakendatud kõigile ülejäänud haridustöötajatele. 

Toon välja mõned olulised märksõnad, millest diferentseeritud palkadele üleminekul lähtusime.

ARUTELUD. Alustasime diferentseeritud palgasüsteemi küsimuste põhjaliku läbiarutamisega. Analüüsisime, miks on vaja kutsetasemed palgasüsteemiga siduda. Mida see annab? Millised eelised tekivad võrreldes võrdsete palkade süsteemiga? Nii jõuti ühisele arusaamisele, et palga diferentseerimine tekitab õpetajatele nn horisontaalse karjääriredeli, kus karjäär ei tähenda õppealajuhatajaks või direktoriks saamist, vaid senisest kõrgemalt hinnatud spetsialistiks ja eksperdiks kujunemist, millega kaasneb palgatõus. Jõuti tõdemuseni, et Euroopa 8-tasemeline kutsesüsteem on hea alus õpetajate kutseoskuste hindamiseks ning koolile ja õpetajatele motiveeriva tagasiside andmiseks. Lisaks leiti, et diferentseeritud palgad annavad Harku vallavalitsusele kui koolipidajale aktiivsema rolli valla haridusasutuste arengu toetamisel. Näiteks on palkade diferentseerimise korral kõrge kvalifikatsiooniga õpetajaid lihtsam värvata, sest vanem- ja meisterõpetajatel on keskmisest kõrgem palk juba ette tagatud. 

KOHUSTUSED. Kõik Harku valla haridusasutused said kohustuse õpetajate kutseoskusi ja kutsemeisterlikkust regulaarselt hinnata ja õpetajatele nende taseme kohta tagasisidet anda. Õpetajad pidid täiendama oma kutseoskusi, olema kursis oma eriala uuendustega, täiendama ennast ning taotlema õpetajate liidult ka kõrgemat kutsetaset. Oskuste hindamisel lähtuti õpetaja kutsestandardist. 

PALGAASTMED. Loodi kutsekvalifikatsioonile vastavad palgaastmete alammäärad. Õpetaja töötasu alammäära kehtestab valitsus ühtsena kogu riigis (koefitsiendiks kokkuleppeliselt 1,0). Vanemõpetaja alammäära suurendati võrreldes õpetaja alammääraga 20% ja meisterõpetaja alammäära 30%. See oli kompromiss, sest algne plaan oli vanemõpetaja alammäära suurendada 30% ja meisterõpetaja oma 50%. Kehtestati kord, et vanemõpetaja ja meisterõpetaja ametikohale kandideerijal peab olema Eesti Õpetajate Liidu omistatud kutse: vanemõpetaja (tase 7.2) ja meisterõpetaja oma (tase 8). 

Õpetaja põhipalgaks sai kvalifikatsioonile vastav alampalgamäär, millele lisandus tähtajaline alammäära suurendus. Direktor võis kokkuleppel õpetajaga palga alammäära suurendada, võttes arvesse haridusasutuse eripära, tööülesannete iseloomu, koormust, kvalifikatsiooni. Lisaks võis arvesse võtta tööturul kõrgendatud nõudmisega õppeaineid (matemaatika, füüsika, eesti keel). Kõige rohkem kasutati palga alammäära suurendamist klassijuhatajate puhul. 

Õpetaja põhipalgale võib, aga ei pea lisanduma igal kuul eri suurusega muutuvpalk. Muutuvpalk võib olla tulemuspalk, lisatasu või preemia. Tulemuspalka (mingi kokkulepitud perioodi eest) makstakse konkreetse kokkulepitud ülesande täitmise või tulemuse saavutamise eest. Üldjuhul on selle alus õpetaja eneseanalüüs ja juhiga läbi viidud tulemusvestlus. 

Lisatasu on mõeldud erakordsete ülesannete täitmise või tööülesannete tavapärasest mahust suuremas osas täitmise eest. Siia kuulub näiteks haigestunud kolleegi asendamise tasu. 

Preemia on ette nähtud õpetaja motiveerimiseks väljapaistvalt eduka tööülesande täitmise või olulise saavutuse eest, nt õpilaste edu aineolümpiaadil, lõpueksamil. Preemiat ette kokku ei lepita, see tuleb õpetajale üllatusena.

HARIDUSJUHID. Haridusasutuste juhid said kohustusi ja vastutust juurde. Nende palk seostati oma asutuse tegevuse, sh õppetöö korraldamise tulemuslikkusega. Harku valla haridusasutuse juhid töötasid koostöös hoolekogudega välja oma asutuse diferentseeritud palgakorralduse põhimõtted ja esitasid need vallavalitsusele kooskõlastamiseks. 

Haridusjuhid täidavad kord aastas veebis analüütilise küsimustiku ning antud vastuste põhjal viiakse juhiga läbi tulemusvestlus. Küsimustikust kaks kolmandikku käib selle kohta, kuidas on asutus edenenud. Üks kolmandik küsimustest puudutab asutuse juhi isiklikku panust asutuse arengusse ja tema ideid järgnevaks perioodiks. Tulemusvestlusest saadud info põhjal otsustati juhtide tulemuspalga ja palga alammäära suurendamise üle. 

Nii jõuti palgasüsteemini, kus õpetaja palk hakkas sõltuma tema enda kvalifikatsioonist ja panusest kooli arengusse, mitte direktori suvast. Et õpetajad seda hästi mõistaksid, arutati uue palgakorralduse põhimõtted nendega põhjalikult läbi. 

Töötajate professionaalsust, kutsekvalifikatsiooni ja tööpanust arvestava palgakorralduse mõjul on Harku valla õpetajad ja haridusspetsialistid hakanud aktiivselt kõrgemat kutsetaset taotlema. Näiteks 2019. aasta õpetajate päeval tunnustati vallavanema pidulikul vastuvõtul tervelt 33 kutsekvalifikatsiooni tõstnud haridustöötajat. 

Miks ei ole juba varem õpetaja palka diferentseeritud?

2013. aastal toimus suur muutus – senine õpetajate riiklik atesteerimise süsteem asendati Euroopa Liidu 8-tasemelise kutsesüsteemiga. Kohe alguses oli ette nähtud, et kõrgem kutsetase toob kaasa ka kõrgema palgataseme, kuid mitmel põhjusel see plaan ei teostunud. Üks põhjus oli see, et tööandjad suhtusid diferentseeritud palgasüsteemi väga erinevalt, kuid oli ka teisi põhjusi. 

Rahapuudus oli palkade diferentseerimise peamine takistus. Koolidel küll soovitati efektiivsemalt töötavate õpetajate töötasu suurendada, kuid palkade diferentseerimisfond oli nii väike, et sealt saadud pisike lisa ei andnud endast tunda. Et kõigil õpetajatel natukenegi palga alammäära tõsta, vähendati diferentseerimisfondi veelgi ja suunati vabanenud raha õpetajate palga alammäära tõusu. 

Vabatahtlikkus. Koolipidajal ja haridusasutuse juhtkonnal oli õigus vanem- ja meisterõpetajate palga alammäära tõsta, kuid sellist kohustust neil ei olnud. Kuna valla koolide palgafond ei sõltunud õpetajate kvalifikatsioonist, siis polnud koolipidajatel ja koolidel erilist soovi palku diferentseerida. 

Eeskujud. On veel kolmas põhjus, mis on samuti oluline – koolidel ei ole olnud selget ettekujutust, kuidas 8-tasemelist kutsesüsteemi diferentseeritud palgasüsteemiga siduda. Üksikud koolid siiski julgustasid oma õpetajaid kõrgemat kutsetaset taotlema ja püüdsid maksta kõrgema taseme eest ka paremat palka. Harku vald lähenes aga komplekssemalt ja 2014. aastal rakendati diferentseeritud palgasüsteemi valla kõigile haridustöötajatele, õpetajatest lasteaia- ja noorsootöötajateni. Neile kõigile hakati palka maksma vastavalt sellele, missugusel astmel nad Euroopa 8-tasemelises kutsesüsteemis olid. Seega oli juba aastaid tagasi võimalik palku diferentseerida, kuid ometi rakendati seda Eestis vähe, sest ei teatud, kuidas seda kuskil tehtud on. 

Meie õpetajad jäid arengulõksu

Kõigile õpetajatele võrdse palga maksmine on arengulõks ega muuda meie kooli professionaalsemaks. Kõige paremini kinnitab seda tõsiasi, et 2013. aastast saadik on vähesed õpetajad endale senisest kõrgemat kutsetaset taotlenud. Varasemat riiklikku atesteerimise protsessi läbiti märksa suurema huviga, sest see tagas kindla palgatõusu. Pärast Euroopa 8-astmelise kutsesüsteemi kehtestamist on koolid õppima suunanud peamiselt keskharidusega õpetajaid, kellel on puudunud vähimgi pedagoogiline ettevalmistus. Magistrikraadiga kogenud õpetajaid oma kvalifikatsiooni tõstma enamasti ei suunatud, sest seadus seda otseselt ei nõuagi. Teiste sõnadega võib öelda, et ühtlaste palkadega koolidele ja lasteaedadele on olnud õpetajate professionaalne areng suhteliselt kõrvaline küsimus. Seevastu on diferentseeritud palgasüsteemiga omavalitsustes õpetajate huvi edasi õppida ja taset tõsta palju suurem. 


Kas võrdsed palgad on Nõukogude aja pärand?

Miks on meie koolides kasutusel sedavõrd äärmuslikult ühtlustav palgasüsteem? Vahel on toodud selle põhjuseks Nõukogude riigis valitsenud võrdsustamise mentaliteedi mõju. Tõsi, Nõukogude propagandas tauniti tõesti ebavõrdsust. Kellelgi ei tohtinud olla teistest suurem aiamaa, korter ega maja. Kuid pedagoogide töö (normtundide eest) oli Nõukogude ajal siiski laias ulatuses diferentseeritud ja seejuures võeti arvesse kümneid tegureid.

Maakool. Esiteks maksti maal asuvate koolide pedagoogidele kõrgemat palka kui linna ja töölisasula koolide töötajatele. Mingil perioodil oli maakooli õpetajale ka elekter või korter tasuta. 

Haridustase. Teiseks sõltus pedagoogi palk tema haridustasemest põhimõttel, mida kõrgem haridustase, seda kõrgem palgamäär. Keskharidusega õpetajal oli üks, pedagoogilise keskeriharidusega või õpetajate instituudi lõpetanud õpetajal teine, lõpetamata kõrgharidusega õpetajal kolmas, ülikooli lõpudiplomiga õpetajal neljas ja teaduskraadiga õpetajal viies palgatase. Jne. 

Töökogemus. Arvestati töötaja pedagoogilise töö staaži: kuni 5 aastat, 5–10 aastat, üle 10 aasta, üle 15 aasta. 20-aastase pedagoogilise staažiga õppealajuhataja ja 25-aastase staažiga direktori palk oli tema alustava ametivenna omast oluliselt kõrgem.

Kooliaste. Neljandaks diferentseeriti töötasu kasvavalt klasside lõikes: 1.–4. klass, 5.–7. klass ja 8.–11. klass. 

Põhiained. Kõrgemat palka maksti põhiainete – vene keel, emakeel, kirjandus, matemaatika, füüsika, maateadus, ajalugu, keemia, astronoomia, loodusteadused, võõrkeeled – õpetamise eest. Seevastu muusika, kunsti ja teiste „vähem tähtsate“ ainete õpetaja teenis vähem.


Diferentseeritud palkade näidisskeem

Praegusi võimalusi arvestades võiks kohalikule omavalitsusele ja tema haridusasutustele 2023. aastaks sobida umbes niisugune diferentseeritud palkade skeem.

TaseAmetiala nimetus/astmedKvalifikatsioon, pädevused, kutsestandardidKuupalga alammäär €

Koolidirektor
(kuni 120 õpilast)
Magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning juhtimispädevused.2361

Koolidirektor
(121–300 õpilast)
Magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning juhtimispädevused.2624

Koolidirektor
(301–600 õpilast)
Magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning juhtimispädevused.2973

Koolidirektor
(üle 600 õpilase)
Magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning juhtimispädevused.3498

Kooli õppealajuhatajaMagistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse ning juhtimispädevused.2449
7ÕpetajaÕpetaja, tase 7 (õpetaja esmakoolituse magistrikraad või kutsetunnistus). VV poolt õpetaja tööajaga võrdsustatud spetsialistid, esmakoolituse magistrikraad või kutsetunnistus. Nt eripedagoog, tase 7; logopeed tase 7.1749
7Õpetaja (vanem)Nõutav kutsetunnistus. Vanemõpetaja, tase 7. VV poolt õpetaja tööajaga võrdsustatud spetsialistid, esmakoolituse magistrikraad või kutsetunnistus. Nt eripedagoog, tase 7; logopeed tase 7.2274
8Õpetaja (meister)Nõutav kutsetunnistus. Meisterõpetaja, tase 8. VV poolt õpetaja tööajaga võrdsustatud spetsialistid, esmakoolituse magistrikraad või kutsetunnistus. Nt eripedagoog, tase 7; logopeed, tase 7.2624

Koolieelse lasteasutuse direktor (kuni 4 rühma)Kõrgharidus ning pedagoogilised ja juhtimispädevused.2414

Koolieelse lasteasutuse direktor (5–6 rühma)Kõrgharidus ning pedagoogilised ja juhtimispädevused.2737

Koolieelse lasteasutuse direktor (üle 7 rühma)Kõrgharidus ning pedagoogilised ja juhtimispädevused.2816

Koolieelse lasteasutuse ja huvikooli õppealajuhatajadKõrgharidus ning pedagoogilised ja juhtimispädevused.1854
4Spetsialist (abi, assistent)Gümnaasiumi lõputunnistus või 4. taseme kutseõppe tunnistus või kutsekeskhariduse tunnistus. Nt nooremtreener, tase 4; noorsootöötaja tase 4.1006
4(Õpetaja) abiGümnaasiumi lõputunnistus või 4. taseme kutseõppe tunnistus või kutsekeskhariduse tunnistus.1006
5(Õpetaja) assistentPedagoogilised pädevused ja gümnaasiumi lõputunnistus või 5. taseme kutseeriharidusõppe tunnistus.1207
6Õpetaja (noorem)Õpetaja, tase 6 (bakalaureusekraad või erialane rakenduskõrghariduse või kutsetunnistus).1495
7ÕpetajaÕpetaja tase 7 (õpetaja esmakoolituse magistrikraad või kutsetunnistus).1749
7Õpetaja (vanem)Nõutav kutsetunnistus. Vanemõpetaja, tase 7.2099
8Õpetaja (meister)Nõutav kutsetunnistus. Meisterõpetaja, tase 8.2274


Otsime 8. taseme õpetajat!

Diferentseeritud palgasüsteemi korral näeksid ka töökuulutused välja teistmoodi kui seni. Neis oleks ära toodud nii konkureeriva õpetaja kutsetase kui ka sellele tasemele vastav palganumber. Kuulutused näeksid välja umbes järgmised. 

  • Konkurss humanitaarainete vanemõpetaja ametikohale (tase 7, eesti filoloog, kuupalga alammäär 2274 eurot) 
  • Konkurss reaalaainete meisterõpetaja ametikohale (tase 8, matemaatik, kuupalga alammäär 2624 eurot).


KÜSIMUS JA VASTUS

Kuidas eri suurusega palgad mõjuvad?

Külli Riistop.

KÜLLI RIISTOP, Harkujärve põhikooli direktor

Palkade diferentseerimine on mõjunud meie kooli arengule hästi, sest õpetajatele on tekitatud karjääriredel. Nad teavad, et vanemõpetaja ja meisterõpetaja kutse toob kaasa palgatõusu.

Aivar Soe oli Harku vallas palkade diferentseerimise eestvedaja ja talle kuulub valla kõigi haridusasutuste juhtide lugupidamine. Palku hakati meie vallas diferentseerima juba aastal 2014 ja õpetajad olid diferentseerimisega väga nõus. Kõik mõistsid, et kõrgema kvalifikatsiooniga õpetaja peaks saama ka suuremat palka, sest miks muidu vanemõpetaja kutset taotleda. Õpetajad ütlesid: „Au ja kuulsus on tore, aga kõrgem palk motiveerib rohkem.“

Minul koolijuhina tuli luua vanemõpetaja ametikoht, et õpetajad saaksid sellele kandideerida. Kuna meie koolis oli ainult üks kutsega vanemõpetaja, siis tollal sellele kohale konkurentsi polnud. Palgafondist tuli ka kate leida ja mul ei olnud vaja eraldi taotlust palgafondi suurendamiseks esitada. Noored õpetajad ei olnud staažikate õpetajate palgatõusust puudutatud, sest enamasti oli neil võimalus taotleda alustava õpetaja toetust, tänu millele ei olnud noore õpetaja palk väiksem kui staažikal õpetajal.

Kuna diferentseerimine ei kahanda kellegi senist palka, siis mingisugust pahameelt pole olnud, pigem on see innustanud ka teisi õpetajaid oma kvalifikatsiooni tõstma. Igatahes on vanemõpetaja staatusega õpetaja meie koolis hinnatud ja lugupeetud. Staažikad õpetajad soovivad samuti oma kvalifikatsiooni tõsta ja mõnedki neist on lubanud esitada sügiseses voorus kutsekojale taotluse. Üks meie vanemõpetaja koostab praegu taotlust meisterõpetaja kutse saamiseks. Hoiame talle pöialt.

Minu meelest võiks riik kehtestada vanem- ja meisterõpetajale palga üleriigilise alammäära, sest siis poleks õpetajal vaja töökohta vahetades muretseda – vanem- ja meisterõpetaja palga alammäär kehtiks igas koolis. Vanemõpetaja koefitsient võiks olla 1,3 ja meisterõpetajal 1,5. See oleks hea motivaator oma töö põhjalikuks analüüsiks ja kutseoskuste täiendamiseks.

Praegu on Harku vallas just uued palgad kehtestatud ja täiskohaga õpetaja palk on 1849 eurot, vanemõpetajal 1900 ja meisterõpetajal 1950 eurot. Tasemete vahed on eelmise perioodiga võrreldes kahjuks vähenenud, aga on siiski olemas.

Margit Toomlaid.

MARGIT TOOMLAID, Rannamõisa lasteaia direktor:

Julgen meie lasteaia kogemuse põhjal väita, et palkade diferentseerimine innustab õpetajaid õppima, eneseanalüüsi läbima, oma professionaalset arengut kujundama ja uusi väljakutseid otsima. Minu kui juhi jaoks on aga kutsed ja kraadid organisatsiooni kvaliteedimärk.

Harku vallas on diferentseeritud palkade süsteem edukalt toiminud juba ligi kümme aastat ja kui algul oligi mingeid probleeme, siis praeguseks on need ununenud.

Palkade diferentseerimisele kaheksa kutsetaseme järgi ei läinud me toona üle tühjalt kohalt, vaid atesteerimise astmete erisus oli juba olemas. Õpetajad olid harjunud mõttega, et kõrgem haridus tagab suurema palga. Kutsetasemed andsid mänguruumi juurde ja eriti tore oli, et sama süsteem laienes ka õpetajate assistentidele. See oli ka üks peamisi põhjusi, miks hakkasime hoogsalt töökohapõhise õppe raames assistentide puhul lapsehoidja kutsekoolituse võimalusi kasutama. Praeguseks on meil kutsega assistente juba kaheksa, lisaks on kaks hakanud õpetajakoolitust läbima ja kaks õpib magistriõppes. Õpetaja kutsetasemeid on taotlenud meie lasteaias neli õpetajat. 

Kui palga diferentseerimise alused ja põhjused on inimestele selged, siis ei teki ka dissonantsi organisatsiooni mikrokliimas. Muidugi tuli seda alguses mitu korda selgitada, aga kuna haridusasutuse baasväärtus on hariduse omandamine ja haritus, siis on kõigile selge, et see laieneb kõigile organisatsiooni liimetele, sh õpetajatele ja assistentidele.


5 kommentaari teemale “Diferentseeritud palgad õpetaja karjäärimudelis”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Lihtne asi on aetud ülikeeruliseks …
    (Vt ka kõrval oleva artikli kommentaare)

    Igasugune PALGASÜSTEEM peab olema lihtne-selge, siis ei saa seda
    kasutada onupojapoliitikas. Nägin seda, kui üle 20ne aasta tagasi hakati õpetajaid atesteerima pealinnast toodud tädide “suuniste” abil …

  2. Aare Külats ütleb:

    Arvatavasti oli artiklis ikka väike eksitus … “Reemo Voltri märkis enne viimaseid palgaläbirääkimisi, et õpetaja peaks saama lisaraha nii tööstaaži kui ka koolitustel käimise eest”?? Koolitusel käimise eest kindlasti ei pea maksma lisatasu…koolitusel käimise tulemus peab ka kuidagi väljenduma tema töös.
    Füüsika õpetajana on hea lugeda,et füüsika õpetaja töötasu peaks olema kõrgem kui..? See on siis turumajanduslik lähenemine ….ning kus karjäär võrdsustub siis nüüd palganumbriga? Mulle tundub ,et tänapäeval on mõiste “õpetaja ” väga ähmane. Kas äkki ei peaks olema nii, et kunsti, matemaatikat, geograafiat…füüsikat õpetav kvalifikatsiooniga õpetaja põhipalk on ikkagi võrdne….küll saab õpetaja täiendavat tasu ( ükskõik kuidas seda nimetada) selle eest, kui hästi ta oma tööd teeb?

  3. Lugeja, kaasaelaja ütleb:

    Väärt mõte! Kui palk on diferentseeritud, on pilt ausam. Isegi kaaluks kooli tagasi minna, sest lahkutud sai just ebaõigluse ja palgavaesuse pärast. Püünele tõsteti meie koolis olümpiaadi võitnute õpetajat, mitte seda, kes kahelisest HEVist tubli ja tegusa kolmelise voolis. Kolm on ju ikkagi kolm.

  4. Maria ütleb:

    Töötan lasteaias õpetajana juba 27 aastat, mul on magistrikraad, lisaks läbitud mitmeid lisakursusi Tallinna Ülikoolis ja mujal. Saan täpselt sama palka, kui otse tänavalt tööle võetud keskharidusega inimene (raske on nimetada õpetajaks inimest, kellel pole mingeid pedagoogilisi pädevusi)Kahjuks töötab lasteaedades ilma kvalifikatsioonita inimesi päris palju. Vanemad ei teagi, et nende laste õpetajad pole antud valdkonnas haridust saanud.

  5. Maris ütleb:

    Kindlasti tuleks töötasu diferentseerida – pole normaalne olukord, kus magistrihariduse ja pikaajalise tööstaažiga õpetaja saab sama palka algaja õpetaja, bakalauruse kraadi või suisa vastava hariduseta töötajaga. Diferentseerimisest üksi ei piisa, sest paraku sööb praegune maksuküür õpetajate palgatõusu ja sööks ka diferentseeritud palkadest suure osa – üle 2000 töötasu juures on maksuvaba tulu 0.
    Praeguse seisuga ei tähenda kõrgem brutopalk oluliselt kõrgemat netopalka. Hetkel näiteks vähenes lihtsalt abide, assistentide ja õpetajate palga vahe. Kas see oligi õpetajate palgatõusu eesmärk?
    1200 brutopalgaga on maksuvaba 500 eurot, 1500 333 eurot, 1900 juures aga vaid 100.eurot. Nii neelab maksuküür õpetajate palgatõusust arvestatava osa. tegeleda tuleb mõlema probleemiga paralleelselt.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!