Digiõpik muudab lihtsustatud õppekava järgi õppimise tulemuslikumaks
2020. õppeaasta alguses said valmis esimesed lihtsustatud õppetasemele vastavad digiõpikud Eestis. Käesoleva aasta jaanuaris valmis 9. klassi matemaatika digiõpiku II osa kerge intellektipuudega õpilaste õpetamiseks. Uueks õppeaastaks saavad valmis veel 3. klassi matemaatika, 7. klassi inimeseõpetuse ning 1. ja 2. klassi loodusõpetuse digiõpikud. Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppivad lapsed ja noored vajavad just neile koostatud õppevara.
Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi, mis on mõeldud intellektipuudega lastele, õpib Eestis orienteeruvalt 2400 õpilast. Nimetatud õppekaval on kolm õppetaset: lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõpe. Lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, kes küll suhtlevad verbaalselt, aga kelle kõne ning kõne mõistmine on piiratud.
Lihtsustatud õppetaseme õpilased suudavad materjali omandada eelkõige siis, kui see on kirjutatud lihtsas keeles ning esitatud neile tajutaval viisil. Sisult ja/või vormilt liiga raske õppematerjal võib olla üks põhjus, miks õpilasel kaob õpimotivatsioon ning langeb tähelepanu-, keskendumis- ja sooritusvõime. Tagajärjeks on määratletud õpitulemuste mittesaavutamine.
Enamasti ei sobi töös lihtsustatud õppekava õpilastega kasutada nn tavaõppele mõeldud õppematerjale (kasutada näiteks nooremate klasside õpikuid), kuna põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja põhikooli riikliku õppekava lõpetamise õpitulemused ja pädevused ei ole võrreldavad. Mõnes valdkonnas, näiteks sõnaloome ja liitsõnade kasutamisel, jäävad vanemate klasside lihtsustatud õppekava õpilased alla isegi eakohase arenguga 1. kooliastme õpilastele.
Haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse valdkonna peaeksperdi Kristiina Paisti sõnul erineb lihtsustatud õppekava õppematerjal nn tavaõppematerjalist mitte üksnes sisu, vaid ka tehnilis-vormiliste nõuete poolest. „Lihtsustatud õppekava õppematerjalides on kergem teemakäsitlus, lihtsam keelekasutus, jõukohasemad ülesanded, selgem ülesehitus ja suurem kiri. Põhiprintsiibina peetakse lihtsustatud õppekava õppematerjali koostamisel silmas struktureeritust,“ selgitab Paist.
Digiõpik on lihtsustatud õppes tõhus abivahend
Mida rohkem on õpetajal tööriistu valida, seda tulemuslikum on õppimine ja õpetamine. Paberõpikute kõrvale on ilmunud interaktiivsed digiõpikud, mille kasutamine koos paberil tööraamatuga muudab kasutajate kogemustel õppetöö senisest märksa tulemuslikumaks. Digiõpik on staatilisest paberõpikust oluliselt visuaalsem, võimaldades kajastada ka animatsioone, videoid, interaktiivseid ülesandeid ning mänge.
Opiqvõimaldab õpetajal saata iga õpilase töölauale just temale sobivad ülesanded ning õppematerjale omavahel kombineerida. Ilmselgelt areneb digitaalseid õppevahendeid kasutades tõhusalt ka õpilaste digipädevus.
Lihtsustatud õppekavale loodud õppematerjal võib teatud juhul sobida kasutamiseks ka põhikooli riikliku õppekava järgi õppivate õpilaste õppe diferentseerimisel, samuti individuaalse õppekava alusel õppijate õpetamisel. Kuna lihtsustatud õppekavale loodud õppematerjalid on hästi struktureeritud ning käsitlevad teemasid võimalikult lihtsalt ning samm haaval, saavad õpetajad kasutada neid õpiabi- või konsultatsioonitundides aitamaks nn tavaõppe õpilasi mingi teema või osaoskuste omandamisel järele.
Kristiina Paist peab oluliseks siiski rõhutada, et lihtsustatud õppetasemele loodud õppematerjalidest ei ole enam kasu õpilaste toetamisel põhikooli riikliku õppekava kolmandas kooliastmes.
Digitaalseid õppematerjale on loodud ka toimetulekuõppe õpilastele
Digiõppematerjale on koostatud ka toimetuleku õppetasemele. Need on kättesaadavad E-koolikotis.Endine toimetulekuõppe õpilaste õpetaja ja digiõppematerjalide looja Marju Türnpu sõnul digimaailmata enam ei saa, ka toimetulekuklasside õpilased mitte. „On ju mobiiltelefonid ka toimetulekuklasside õpilasetel, samuti meeldib neile arvutimänge mängida, paljudel on sotsiaalmeedia kontod jne. Miks siis mitte kasutada laste huvi digitaalmaailma vastu teadmiste vahendamiseks!“
Türnpu sõnul pakuvad digitaalsed õppematerjalid õpilastele nii parajat väljakutset kui ka eduelamust. Need aitavad tunde huvitavamaks ja elavamaks muuta. Õpetaja saab töölehti vajadusel õpilaste jaoks kohandada. Samuti saab töölehti tehniliste abivahendite abil tahvlile kuvada, mis võimaldab õpetajal kõigile korraga ülesande sisu ja eesmärki selgitada ning vajadusel ka ülesannet üheskoos täita.
Ülevaate kõikidest lihtsustatud ja toimetulekuõppele vastavatest õppematerjalidest, olgu need siis paberil või digitaalsed, annab selleks loodud leht www.hev.edu.ee.
Digitaalsete õppevahendite loomine ja arendamine lihtsustatud õppekava õpilastele jätkub
Eestis asuti lihtsustatud ja toimetulekuõppe õpilastele digitaalseid õppematerjale koostama 2017. aastal ning 2020. aastal valmisid esimesed digiõpikud. Praeguseks on lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppematerjale loodud kolme Euroopa Sotsiaalfondi perioodi vältel ning ühtekokku on ilmunud arvestatavas mahus paberil tööraamatuid, aga ka 12 klassipõhist, kogu õppeaasta õppematerjali vajadust katvat digiõpikut. Äsja sai valmis 9. klassi matemaatika digiõpiku II osa. Loomisel on 3. klassi matemaatika, 7. klassi inimeseõpetuse ning 1. ja 2. klassi loodusõpetuse digiõpikud, mis avaldatakse 2023. aasta sügiseks. Seega on meil peagi kasutada 17 terviklikku, kogu õppeaasta vastava klassi aine õppevara vajadust katvat digiõpikut.
Põhikooli riiklikule lihtsustatud õppekavale mõeldud õppematerjalide loomine ja arendamine on riigi prioriteet ning eeldatavalt jääb nii ka tulevikus. Käesoleva aastaga saab läbi ESF-i toetusperiood. HEV-õppevara arendustegevuse eestvedaja Kristiina Paist loodab, et HEV-õppevara arendusega minnakse jõudsalt edasi: „Kindlasti on vaja jätkata ja see ongi kavas. Seoses õppekava ajakohastamisega tuleb vaadata värske pilguga üle ja ajakohastada ka juba olemasolevaid õppematerjale ning juurde luua uusi. Kui aga mõni erakirjastus näeb marginaalsest sihtgrupist sõltumata võimalust lihtsustatud õppekava kohaseid materjale välja anda, on see suur lisaväärtus, mis rikastab selle nišitoote nimetuse pälvinud õppevara turgu.“
Koos 2022. a sügisel ilmunud I osaga moodustab värske 9. klassi matemaatika digiõpik tervikliku õppematerjali, mis katab ära kogu õppeaasta klassipõhise õppevara vajaduse
Värske digiõpiku näol on tegemist õppematerjaliga, mis on koostatud, pidades silmas põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppija vajadusi ja iseärasusi. Terviklik ning mahukas õppevara täidab nii õpiku kui töövihiku funktsiooni ning sisaldab hulgaliselt ülesandeid käsitlevate teemade tutvustamiseks ja oskuste omandamiseks. Digiõpik on tõhus täiendus juba olemasolevale paberversioonile, sisaldades vajalikku materjali nii üleklassiliseks kui iseseisvaks tööks. Lisaks on õpikuga kaasas metoodilised juhised õpetajale, mis teevad digiõpiku kasutamise õppetöös veelgi käepärasemaks.
Õppematerjal on tasuta kasutamiseks kättesaadav nii E-koolikotis kui Opiqu platvormil. Õppematerjali autorid on eripedagoogid Ragne Kuusk ja Kadri Männiksaar, kes on varasemalt loonud mitmeid hariduslike erivajadustega õppijatele mõeldud õppematerjale.
Projekti eestvedaja, üldhariduse valdkonna peaeksperdi Kristiina Paisti sõnul võidavad loodud õppevarast nii õpilased kui õpetaja. „Ehkki matemaatikas on varasemast käibel ka paberõpik, võimaldab värske digiõpik juba formaadist tuleneva erinevuse tõttu kasutajale rohkem variatiivsust. Õppijatele tähendab see põnevamaid koolitunde ning õpetajatele väiksemat ajakulu nende ettevalmistamisel, sest puudub vajadus lisamaterjali omal käel juurde otsida või ise luua,“ selgitas ta.
Aineoskuste kõrval aitab loodud materjal arendada õppijatel olulisi digipädevusi, mis on vajalikud haridustee jätkamiseks järgmistes õppeastmetes ning tööturul. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 näeb ette digipädevuste arendamist ja õppe mitmekesistamist digilahenduste abil. Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste tänane digitaristu on heal tasemel, mistõttu on nende oskuste arendamine oluline eeldus järgmiste valikute tegemisel.
Paist lisas, et ehkki õpikul on kasutajaid vähe, on loodud materjali olulisust võimatu üle hinnata. „Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppivaid põhikoolinoori on Eestis kokku 2400 ringis. Erasektori vaatest ei ole seda õppematerjalide tootmiseks piisavalt. Seetõttu on aja- ja asjakohast õppematerjali lihtsustatud õppekava järgi õppijatele pigem vähe kui palju. Riigi vaatest ei saa me neid noori kindlasti tähelepanuta jätta, vaid peame seisma selle eest, et neil oleksid õppimiseks teistega võrdsed võimalused. Nii olemegi õppematerjalide koostamist ise eest vedanud,“ tõdes Paist.
Esimeste kasutajate hinnangul on matemaatika digiõpik hea võimalus muuta õppimist mitmekesisemaks. Raikküla kooli matemaatikaõpetaja Ede Jakobson tõi õpiku katsetamise tulemusel välja, et digiõpik on õpilastele huvitav vaheldus töövihikule. „Oleme õpikut kasutanud klassis uue teema tutvustamiseks ja harjutamiseks Smart-tahvlil, kuid peamiselt kasutavad õpilased materjali individuaalselt peatükis sisalduvaid ülesandeid lahendades. Haiguste perioodil on see mugav distantsõppeks ja individuaalsete ülesannete jagamiseks,“ avaldas Jakobson. Kroonuaia kooli õpetaja Lii Helmeti hinnangul on materjal väga illustratiivne, nüüdisaegne ning seetõttu õpilastele meelepärane. „Oleme antud õpiku järgi tuletanud meelde reegleid, õppinud ülesannete lahendamise algoritme, analüüsinud koos ülesannete lahenduskäiku. Kui eeltöö on ülesannete lahenduseks tehtud ja õpilased lahendavad ülesandeid iseseisvalt, on digiõpik suureks abiks ülesannete vastuste kontrollimisel,“ rõõmustas Helmet.
Praeguseks on lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppematerjale loodud kolme ESF-i perioodi vältel ning ühtekokku on ilmunud arvestatavas mahus paberil tööraamatuid, aga ka 12 klassipõhist, kogu õppeaasta õppematerjali vajadust katvat digiõpikut. Käesoleval aastal lisandub veel viis digiõpikut, millest viimased avaldatakse 2023. a sügiseks.
Lihtsustatud õppekavale vastavate digiõpikute väljaandmist toetasid Euroopa Sotsiaalfond ning haridus- ja teadusministeerium programmi „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames.