Eesti Vabariigi sünnipäeva eel ehk Kuidas arutleda õpilastega heaks kodanikuks olemise üle?

17. veebr. 2023 Tiia Kõnnussaar ajakirjanik - 1 Kommentaar
Joonistus: Toomas Mitt

Vabariigi aastapäeva lähenedes peetakse aktusi ja kauneid kõnesid. Mida aga tegelikult tähendab olla oma riigi hea kodanik? Kuidas rääkida näiteks klassijuhataja- või ainetunnis õpilastega väärtustest, nagu ustavus, eneseohverdus ja kodumaa-armastus? Küsimus, mis on eriti aktuaalseks muutunud pärast Venemaa alustatud sõda Ukraina vastu. Ja kuidas teha seda nii, et see ei muutuks ärritavaks moraalilugemiseks? 

Üks viis võtta väärtused jutuks on dilemmamäng, ütleb Mari-Liis Nummert, kes on üle Eesti käinud koolides rääkimas väärtustest ja väärtusselitusest ning õpetab Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtusmängude kasutamist metoodilise õppevahendina. 

Väärtusarutelud klassiruumis muudavad selgemaks otsuste tagamaad

„Igapäevaelus otsustame ühe või teise väärtuse kasuks tihti eneselegi märkamatult. Sageli jätame oma eelistused nii endale kui teistele põhjendamata,“ ütleb Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtuskasvatuse kooli ja lasteaia projektijuht Mari-Liis Nummert. 

Koolis või kodus kokku lepitud väärtused võivadki jääda pelgalt sõnadeks, mida igapäevaelus ei märka arvesse võtta. „Ka isiklikult oluliseks peetavad ja teadvustatud väärtused võivad omavahel vastuollu minna,“ ütleb Nummert. „Näiteks võib ühes olukorras olla ausus tähtsam kui hoolivus, ent teises olukorras on hoolivus olulisem. Kas olla ustav ja valetada sõbra kaitseks või olla aus ja sõber hätta jätta? Neil puhkudel pole palju tuge teadmisest, et teatud kindlad väärtused on olulised. Õpilane võiks oma väärtuspõhimõtteid tundma õppida, näha erinevaid võimalusi ja kaaluda tegudega kaasnevaid tagajärgi.“

Väärtuste mängud toetuvad väärtuste selitamise meetodile, mis on 1960. aastatel Ameerika Ühendriikidest alguse saanud väärtuskasvatuslik lähenemine. Väärtusselituse meetod lähtub humanistlikust ideaalist: tähtis on iseseisvus ja vabade valikute tegemine. Et aidata lastel ja noortel iseenda ja ka teiste käitumise motiividest paremini aru saada ja teha otsuseid kindlamalt pinnalt, ongi hea ka koolis väärtuste üle arutleda.  

Kuidas dilemmameetodit tunnis kasutada?

Väärtusaruteluks tasub klass jagada kuni kuue liikmega laudkondadeks ning anda igale laudkonnale väljatrükitud juhtumikirjeldus koos võimalike lahendusvariantidega. Seejärel paluda ükshaaval arutleda juhtumi üle nii, et laudkonna kõik liikmed saaksid järgemööda sõna ja väljendaksid oma seisukohta: millise vastusevariandi nad valivad ja miks. Milline väärtus peitub iga vastuse taga? Millised väärtused on sel juhul tagaplaanil? Kui ükski esitatud variant ei ole mängijatele vastuvõetav, võivad õpilased pakkuda välja ka oma variandi. Soovitav on jälgida sedagi, kuidas mängitakse: kui üks õpilane räägib, siis teised ei katkesta teda; samuti ei tohiks mäng inimesi vaidlema või riidu ajada, vaid mänguks kokku lepitud väärtus on vastastikune austus. Boonusena õpetabki mäng ennast väljendama ja teisi kuulama.

On ka võimalik, et pärast arutelu väikestes rühmades pakub klass ühiselt välja, millised on kõige olulisemad väärtused, mis dilemmade vaagimisel välja koorusid, ja miks.

„Mängides on tõsistel teemadel rääkida lihtne ja lõbus – väärtused muutuvad nähtavaks pingevabalt,“ ütleb Mari-Liis Nummert, kes töötab lisaks eetikakeskusele ka Sillaotsa kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana ning on ka ise tunnis väärtuste mängu kasutanud.

Tähtsad on nii ratsionaalsed argumendid kui ka tunded

„Väärtusselitus on väärtuskasvatuse meetod, mille tuum on väärtustamisprotsess ja selleks vajalikud oskused,“ ütleb Nummert. „Ehk siis mõtlemine, tundmine, valimine, suhtlemine ja tegutsemine.“ 

Selle käigus jõuab õpilane äratundmisele, mis on tema jaoks oluline, mõtleb võimalustele ja tagajärgedele, teeb sisemise valiku ja sõnastab selle. Selle protsessi jooksul peaks ta hakkama mõistma ka oma valiku tagajärgi igapäevaelus. 

„Kuigi arutlemine ja põhjendamine on mängus tähtsal kohal, on selitamises tähtsad ka tunded,“ rõhutab Nummert. „Mängu tulevad sellised tundlikud asjad nagu motivatsioon, isiklik sisetunne, südametunnistus, süü- ja empaatiatunne.“ 

Väärtuste sisemist kaalumist ja tõelist omaksvõttu soodustab pigem vaba arutelu kui moraalilugemine. Kui tunneme ära mingi väärtuse olulisuse endale, on suurem tõenäosus, et tegutseme sellega kooskõlas. Nii on ka heaks kodanikuks olemisega. 


Kolm dilemmat

Eesti Vabariigi sünnipäeva eri: kolm juhtumit, mis aitavad tekitada väärtusarutelusid klassiruumis

Järgnevalt leiate kolm juhtumit, mis on seotud heaks kodanikuks olemisega. Igale juhtumile on pakutud neli kuni kuus vastusevarianti. Igal variandil on nii oma head kui kehvemad küljed, ükski neist pole ideaalne. Kõige olulisem on väärtusarutelu ise, milles osapooled teineteist tähelepanelikult kuulavad, omavahel arutlevad ja ühist lahendust otsivad.

Talgupäev klassiga või sõbranna sünnipäev?

Mari klassijuhataja Tiina teeb klassile ettepaneku osaleda „Teeme ära“ talgupäeval, et kodukooli ümbruse teeääred ja metsaalune prahist puhtaks teha. Talgupäev on plaanitud teha laupäeval, kuid Mari on samaks päevaks kutsutud oma teises linnas elava sõbranna Liisu sünnipäevale. 

Mari on oma klassiga ka varem vabatahtlikku tööd teinud ja teab, et lisaks kasulikust teost saadud heale enesetundele on talgupäev ka lahe võimalus klassikaaslastega koos olla ja tunda end klassi osana. Samas on Liisu tema väga hea sõbranna ja pealegi on ta Liisule juba nädal tagasi teada andnud, et osaleb sünnipäeval. 

Mida teeksid Mari asemel?

  1. Mulle on oluline nii keskkond kui ka see, et saan sõpradega koos olla ja midagi kasulikku teha, see on lihtsalt nii äge. Saadan Liisule sõnumi ja ütlen, et ei saa tulla, aga kutsun ta hiljem kohvikusse sünnipäeva tähistama.
  2. Sõprus on tähtsam kui mingi kogukonnavärk. Pealegi ma eelmisel aastal juba käisin, las nüüd teised ka rügavad. Lähen sõbranna sünnipäevale. 
  3. Püüan ennast jagada nii, et keegi ei pahandaks. Ütlen klassijuhatajale, et saan olla kaks tundi, aga siis pean ära sõitma. Nõme on ära minna küll ja sõbranna sünnipäevale jään ka hiljaks, aga nii see elu kord on.
  4. Ma vihkan seda, kui pean otsustama ühe või teise kasuks. Teatan nii õpetajale kui sõbrannale, et olen haige ja veedan laupäeva voodis netist sarju vaadates.

Kas osaleda sõjalises väljaõppes või pigem mitte?

Karl on koos klassikaaslastega riigikaitselaagris. Õhtul lõkketule ümber räägib juhendaja kaitseväeteenistusest ja Kaitseliitu astumisest. Karli isa ja vanemad vennad on kaitseväeteenistuse läbinud, kuid Karl pole veendunud, kas see on ka tema kui rahuarmastava inimese jaoks parim valik. 

Enne magamaminekut tekib poiste vahel telgis elav arutelu. „Ega see ikka õige mees pole, kes riiki teenima ei lähe,“ avaldab kõvahäälselt arvamust Karli parim sõber Asko. Talle noogutavad kaasa ka teised klassi poisid. Klassivendade pilgud pöörduvad Karlile, kes on seni poiste juttu vaikides kuulanud. 

Mida teeksid Karli asemel?

  1. Ütlen välja, et pole oma otsust veel langetanud ja mul on vaja rohkem teada, enne kui otsustan.
  2. Ei ütle midagi, kuid hakkan mõtlema, kas mu senine arvamus on põhjendatud – teised peale minu näivad arvavat, et tuleb minna. 
  3. Vingerdan vastusest kõrvale: viskan nalja või juhin jutu mujale. 
  4. Teen näo, et nõustun Asko ja klassivendadega. Ma ei riski oma arvamust välja öelda, sest kardan, et teised hakkavad minuga norima.
  5. Kavatsen internetist uurida, milliseid võimalusi on oma riiki kaitsta ka ilma kaitseväkke minemata. 
  6. Ütlen välja, et patsifistina ei ole kaitseväeteenistus minu jaoks, ja põhjendan, miks ma seda arvan.

Klassiõde jagab netis libauudiseid

Emili klassiõde Laura on aktiivne ja populaarne instagrammer, kelle postitusi jälgivad paljud tema klassi- ja koolikaaslased ja isegi eakaaslased mujalt Eestist. Viimastel nädalatel on Laura oma kontol jaganud Ukraina sõja teemalisi uudiseid, mille allikad tunduvad Emilile aga kahtlased: jagatud linkidel paistab olevat kallutatud või lausa valeinfo. 

Mida teeksid Emili asemel?

  1. Räägin Lauraga, sest äkki ta ei oska karta, et tekstid, mida ta jagab, võivad olla Kremli trollide toodetud.
  2. Hakkan vahetunnis Laura kuuldes rääkima, et veebis on kahtlasi kanaleid, mis minu arust jagavad valeinfot, ja et sellise info levitamine on ohtlik ja rumal. Loodan, et ta saab aru, et räägin temast.
  3. Hoiatan klassikaaslasi, et Laura levitab valeinfot.
  4. Ei tee midagi. See, et Laura ennast häbistab, on tema enda rumalus.
  5. Ei taha sellest otse rääkida. Kirjutan veebikonstaablile ja küsin, mida peaks tegema.
  6. Teatan Laura postitustest Instagrami haldajatele, kuigi tean, et see võib kaasa tuua tema populaarse konto blokeerimise.

Dilemmad on koostanud Mari-Liis Nummert Tartu Ülikooli eetikakeskusest

Küsimused pärast dilemma lahendamist

Nimeta vähemalt kolm väärtust, mis on iga vastusevariandi taga. Millised väärtused on tähtsamad kui teised, millised vähem tähtsamad? Millise vastusevariandi valiksid sina? Miks? Millised väärtused on sulle olulised?

Näited eri tüüpi väärtustest: ausus, hoolivus, aukartus elu ees, turvalisus, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu, vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus.


Tundides, koolis ja kodus väärtusdilemmade arutamiseks sobivad hästi Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtusmängud. Küsi eetikakeskusest järele!

  • Õpetajate mäng „Väärtuste mäng“ (2010)
  • Õpilaste mäng „Väärtuste avastajad“ (2012) ja selle rände- ja pagulusteemaline (2016) ja terviseteemaline (2017) lisa
  • Koguperemäng „Eesti rahva sada valikut“ (2018)

Hetkel ainult üks arvamus teemale “Eesti Vabariigi sünnipäeva eel ehk Kuidas arutleda õpilastega heaks kodanikuks olemise üle?”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Kolleegid!

    Kui räägime ÕPPEMEETODITEST KOOLIS, siis tuleb alati väga täpselt määratleda vanuseaste või klass – arengupsühholoogiline algtõde. Isegi 9-nda ja 12-nda klassi õpilaste maailma mõistmine on erinev, rääkimata erinevustest enne ja pärast murdeiga …

    Ainult toodud näitest riigikaitelaagri kohta võis à priori välja lugeda vanemat astet.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!