Hariduse sõlmküsimused on õpetajate palgatõus ja järelkasvu tagamine
Eesti haridus 2023. aasta valimiste valguses
Õpetajate Leht andis Riigikokku kandideerivatele suurematele erakondadele võimaluse tutvustada oma haridust puudutavaid seisukohti ning ühtlasi juhtida tähelepanu kitsaskohtadele, mis vajavad Eesti hariduses lahendamist ja ümbermõtestamist.
Eesti haridus on maailma absoluutses tipus. Meie tugevus on pühendunud ja professionaalsed õpetajad ja koolijuhid ning õpihimulised ja kõrgeid tulemusi saavutavad noored. Haridusvaldkonna ees seisab aga mitmeid väga tõsiseid probleeme. Õpetajate keskmine vanus kasvab pidevalt ning süveneb aineõpetajate puudus ja regionaalne hariduslõhe.
Keskerakonna eesmärk on pakkuda kättesaadavat ning kvaliteetset haridust igal tasandil ja igas Eestimaa piirkonnas. Haridusvaldkond vajab selleks läbimõeldud ja pikaajalist planeerimist ning igal aastal sadu miljoneid eurosid lisaraha.
Eesti Keskerakonna peamised suunad haridusvaldkonna arendamisel on järgmised
- Tagame kõigile lasteaia- ja koolilastele riigi rahastatud tervisliku eestimaise toidu ning igale lapsele tasuta lasteaiakoha. Kompenseerime kohalikele omavalitsustele kaasnevad kulud. Kiire hinnatõus ei tohi ohustada tervisliku koolilõuna ega lasteaiakoha kättesaadavust. Seetõttu peame vajalikuks kahekordistada riigi rahastust haridusasutuste toitlustusele ning kompenseerida kohalikele omavalitsustele lasteaiakohtade pakkumisega kaasnevad kulud.
- Tõstame õpetajate keskmise palga lähiaastatel 3000 euroni ning suurendame riigi ja omavalitsuste koostöös teiste haridustöötajate palka, hoides selle konkurentsivõimelisena võrreldes Eesti keskmise palgaga. Peame oluliseks, et haridustöötajate palgaläbirääkimistesse oleksid kaasatud ametiühingute esindajad.
- Seejuures tuleb riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös suurendada lasteaiaõpetajate ja tugipersonali palka ning tagada huvikooliõpetajate ja treenerite palgatõus. Riikliku õppekava rakendamiseks ja kodulähedase hariduse pakkumiseks tuleb tagada piisaval hulgal õpetajaid ja tugispetsialiste ning toetada koole õppevahendite koostamisel ja hankimisel. Kindlasti saab ja peab vähendama üldhariduskoolide õpetajate halduskoormust ja bürokraatiat.
- Võimaldame õppekvaliteedi tagamiseks vene emakeelega õpilastele osaliselt vene- või kakskeelset õpet koos süvendatud eesti keele õppega, et tagada neile vajalike teadmiste omandamine ning paremad võimalused edasiõppimiseks ja kutse omandamiseks. Toetame riiklikult eri keelekümblusmetoodikate ja lõimitud õppekavade kasutamist alus- ja üldhariduses. Peame vajalikuks jätkata ja suurendada programmi „Eestikeelne õpetaja haridusasutuses“, mille raames palkab riik eestikeelseid õpetajaid venekeelsetesse lasteaedadesse ja koolidesse. Meie selge eesmärk on, et kõik koolilõpetajad oskaksid väga heal tasemel eesti keelt, ning peame selle saavutamise eelduseks riigi tuge ja toetavaid programme, mitte pelgalt ranget järelevalvet ja sanktsioonidega ähvardamist.
- Keskerakonna kindel seisukoht on, et eestikeelne tasuta kõrgharidus peab olema tagatud ning kättesaadav kõigile soovijatele, kuid sellega ei tohi ohtu sattuda Eesti ülikoolide autonoomia ja konkurentsivõime. Peame vajalikuks tõsta riiklikku rahastust kõrgkoolidele lähiaastatel 1,5% tasemele SKP-st ning toetada regionaalseid kolledžeid, et parandada kõrghariduse kättesaadavust üle Eesti. Õppejõududele tuleb tagada väärikas ja konkurentsivõimeline töötasu, et hoida praeguseid õppejõude kõrghariduse juures. Lisaks sellele tuleb hoida riigi poolt teadus- ja arendustegevuse rahastust 1% tasemel SKP-st ning aidata kaasa erasektori poolse rahastuse 2%-ni jõudmisele.
Ühtlasi on vaja suurendada üliõpilaste sotsiaalseid garantiisid, et tudengid saaksid täielikult õpingutele pühenduda. Peame õigeks muuta õppelaenu tagasimaksmise süsteemi, lisades sinna võimaluse, et riik hüvitab õppelaenu täies mahus, kui laenusaaja töötab Eestis avalikus sektoris õpitud erialal vähemalt kolm aastat. Samuti tuleb taastada süsteem, kus õpingute jooksul lapsevanemaks saamisel on ühel lapsevanemal võimalus taotleda õppelaenu osalist kustutamist riigi poolt. - Peame oluliseks suurema tähelepanu pööramist noorte vaimsele ja füüsilisele tervisele ning eelkõige ennetustööle. Lasteaiad, põhikoolid, gümnaasiumid ja kutsekoolid peavad olema turvalised, tervislikke eluviise toetavad ning kiusamisvabad. Selleks tuleb tõsta nii haridustöötajate, lastevanemate kui õpilaste teadlikkust ning tagada ka vajalike tugiteenuste kättesaadavus, rahastus ja kvaliteet. Peame vajalikuks pakkuda igale üldhariduskooli õpilasele ühte tasuta spordi- või huvialaringi oma kooli juures. Toetame programme, mis õpetavad õpilastele liikumisharjumusi ja tervislikke eluviise ning aitavad ennetada koolivägivalda. Seame eesmärgiks, et igale põhikooliõpilasele oleks tagatud koolipäeva õppeprogrammi raames vähemalt 60 minutit aktiivset liikumist.
Kiiresti muutuvas maailmas peame tagama, et me ei rahulduks saavutatuga, vaid areneksime pidevalt edasi. Oluline on pakkuda õpetajaid ja õppureid toetavat koolikeskkonda ning nüüdisajastada pidevalt õppekavasid, pöörates enam rõhku uuenduslikele lahendustele ja õppija individuaalsusega arvestamisele kogu õppetöös. Õpivõimalused peavad vastama ühiskonna ja tööturu vajadustele ning toetama ka täiskasvanute aktiivset osalemist elukestvas õppes.
Härra Tanel KIIK!
Kui Te ütlete, et Eesti haridus on maailma absoluutses tipus (!), siis saab sellest välja lugeda, et Te ei tunne üldse TEGELIKKU olukorda … Juba 2018 tõi meie ajakirjandus välja ARUKUSE (IQ) olulise languse kuues Euroopa riigis (ka Eestis). PISA näitab ju väga vähe (teaduspõhiselt) koolides õpetatamise TASET.
2013 ilmnes TÜ psühholoogia instituudis tehtud usaldusväärses uuringus meie gümnaasiumilõpetajate IQ langus (!) aastate 2001 ja 2012 vahel üle 8 standartpunkti. Need on kõigile kättesaadavad – tutvuge nendega ja lähtuge neist!