Palun rohkem haridust, mitte tõhusat haridust!

17. veebr. 2023 Kristina Kallas Eesti 200 aseesimees - Kommenteeri artiklit

Eesti haridus 2023. aasta valimiste valguses

Õpetajate Leht andis Riigikokku kandideerivatele suurematele erakondadele võimaluse tutvustada oma haridust puudutavaid seisukohti ning ühtlasi juhtida tähelepanu kitsaskohtadele, mis vajavad Eesti hariduses lahendamist ja ümbermõtestamist.


Kristina Kallas. Eesti 200 aseesimees.

Eestis on viimasele kahele kümnendile iseloomulik see, et haridust on hakatud mõõtma, aga mitte hindama. Mõõdame laste akadeemilist võimekust PISA testidega, mõõdame haridusinvesteeringute tõhusust sellega, mitu õpilast on meil õpetaja kohta, mõõdame koolivõrgu optimaalsust küttearvetega. Peale kõige selle võrdleme oma mõõtmisi teiste riikidega ja jõuame järeldusele, et meil on liiga palju koole ja liiga palju õpetajaid – liiga palju haridust. 

Meie hajaasustusega riigis peaks osa juhtide arvates olema sama palju õpilasi õpetaja kohta kui ülitiheda asustusega Suurbritannias. Kui me Suurbritannia mõõdikud endale võrdluseks võtame, peaksime koole rajama ainult Tallinna linna. Kui arvame, et meie haridus on liiga kallis, sest me investeerime sinna suure osa oma SKP-st võrrelduna teiste riikidega, siis peaksime loobuma eesti keelest. 

Inglise keeles Tallinnas hariduse andmine on kõige kuluefektiivsem investeering. See võimaldab kasvatada õpilaste arvu, sest annab võimaluse Singapuri eeskujul maailmast akadeemiliselt võimekaid noori juurde meelitada. Kõik nutikad üle maailma saaks meelitada meie koolidesse õppima ja sellega tõsta kiiresti nii hariduse akadeemilist taset kui ka kuluefektiivsust. Tallinnasse saab meelitada ka rahvusvahelisi õpetajaid, ei pea kulutama raha oma eestikeelsete õpetajate koolitamisele. Sest kõik, mis toimub eesti keeles ja Tallinnast väljas, on kallis. 

On oluline mõista, et me peame ühe väikseima maksumaksjate arvuga riigis üleval ühte väikseima keelekõnelejate arvuga haridussüsteemi alusharidusest tippteaduseni välja. Kui me seda niigi väikest haridussüsteemi veel omakorda optimeerime kulude kokkuhoiu eesmärgil, siis kuivab see kiiresti kokku, temast voolab välja see kriitiline mass, mis on vajalik süsteemi kvaliteedi hoidmiseks. Seetõttu on minu ja Eesti 200 arvates ohtlik praeguse ja eelmiste valitsuste suhtumine eestikeelsesse koolivõrku ja kõrgharidusse – paneme koole kinni, et saada „parem“ õpetaja-õpilase suhtarv, vähendame ülikoolides õppekavasid dubleerimise vähendamise sildi all. 

Kui me paneme kinni kooli, siis koos sellega väljub haridussüsteemist hulk hariduse valdkonna spetsialiste. Kui paneme kinni õppekava, siis lahkub kõrgharidusest suur hulk haridusspetsialiste. Nii võime küll saavutada Suurbritanniaga võrreldava arvu õpilasi õpetaja kohta ning arvata, et see ongi meie hariduse tulemuse hea näitaja, aga ….! Selle tulemusena vähendame samm-sammult eestikeelset haridust. Pikas plaanis viib see selleni, et me ei suuda väga väheste alles jäänud ressurssidega seda väikestki süsteemi üleval pidada. 

Me ei oska enam haridust hinnata. Hariduse mõju kogu ühiskonna ja majanduse korraldusele on mastaapne, alates mõjust üksikindiviidi arengule, perekonna tugevusele, kohaliku kogukonna võimekusele, kohaliku võimu suutlikkusele, ettevõtete konkurentsivõimele ja lõpetades meie solidaarse tervishoiusüsteemi toimimise ja riigi kaitsevõimega. Ma ei taha kõlada fataalselt, kuid hariduse „tõhustamine“ ja selle „mõõtmine“ toob kaasa kõikide teiste ühiskondlike süsteemide kokkuvajumise. 

Teadusuuringud on meile tõestanud, et on olemas põhjuse-tagajärje seos inimese haridustaseme ja tema tervisekäitumise vahel. Mida haritum on inimene, seda teadlikum on tema tervisekäitumine. Teame, et tervemad inimesed on õnnelikumad nii isiklikus elus kui pereelus. Teame, et haritumad inimesed loovad innovatiivsemaid ettevõtteid ja panustavad sellega rohkem majandusse ja ka riigi maksutuludesse. Teame uuringutest, et iga koolis käidud lisa-aasta tõstab inimese tulevast sissetulekut elukaare jooksul 5% võrra aastas. Haritud inimene on tervem, rikkam ja õnnelikum. Maailma õnnelike riikide edetabeli tipus troonivad riigid, kus elanike haridustase on kõvasti üle maailma keskmise. 

Lootus on, et me jõuame järgmises Riigikogus ja valitsuses arusaamiseni, et kogu meie tuleviku edu alus on see, kas me oskame hinnata haridust ja sinna vajalikul tasemel investeerida. Tarka majandust loob tark inimene, kes on saanud hea, kvaliteetse ja kaasaegse hariduse. Seda haridust saavad anda vaid tipptasemel haritud ja tasustatud spetsialistid. 

Ja siit jõuamegi Eesti kõige nõutavama tippspetsialistini – väga hea õpetajani. Me võime kirjutada väga häid haridusstrateegiaid ja õppekavasid, kuid lõpuks loeb ainult see, kas klassi ees on hästi tasustatud ja oma tööd armastav inimene. Seetõttu on meie arvates kõige kriitilisemad õpetaja töötasu ja töötingimused ning karjäärimudel koos palgaastmestikuga. Peame pöörama rohkem tähelepanu ka sellele, kuidas me õpetame ja hindame ning kuidas lapsed õpivad. Kuid see töö on haridusteadlaste juhtida ja poliitikute asi on kuulata ja võimaldada selleks ressurssi. 

Kui küsite Eesti 200 kandidaadi käest üle Eesti, mis on see üks koht, kuhu te suunaksite Riigikogus kogu oma tähelepanu, siis ta vastab teile – haridus. Me kirjutame alla president Karise öeldule, et parim pika plaani poliitika Eestis on hariduspoliitika. 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!