Erakonnad tegid hariduspoliitika eksamit. Vaadake, kes sai õpetajatelt kahe, kes viie
Eesti õpetajad saatsid parteidele kaheksa rasket küsimust, et näha, kellel on pakkuda reaalseid lahendusi Eesti hariduskriisi ületamiseks. Õpetajate sõnul on vastustest näha nii süvenemist ja realistlikke plaane kui ka eluvõõrust ning ükskõiksust. Alljärgnevalt on toodud nii erakondade vastused kui õpetajate pandud hinded.
Ligi 7000 õpetajat ühendava Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juhi Reemo Voltri sõnul oli erakondadelt vastuste nõudmise eesmärk murda läbi parteiprogrammide loosungitest ning kontrollida, kas ja kellel on hariduse vallas sisulisi mõtteid.
„Pilt oli päris ebaühtlane. Nii mõnigi erakond esines väga nõrgalt seal, kus oleks oodanud hoopis midagi muud. Jahmatavalt jäeti küsimustele sisuliselt lihtsalt vastamata,“ ütles Voltri.
„Kõige kehvem oli sooritus mõneti ootuspäraselt rahanumbrite ja katteallikate nimetamise puhul. Siin eristusid ka terad sõkaldest kõige paremini. Igal juhul saab iga huviline nüüd detailselt vaadata, kes on valmis otsuseid langetama ning kes eelistab kõrvale hiilida,“ ütles Voltri.
Kaheksale küsimusele kirjalikult antud vastuseid hindas Eesti eri piirkondadest pärit, eri soost ja erineva staažiga õpetajate komisjon. Hindeid anti viiepallisüsteemis ning võttes arvesse vastuse kooskõla küsimusega, valdkonna tundmist, konkreetsust, realistlikkust, ambitsioonikust ja otsustusjulgust.
Negatiivseks loeti üldsõnalisust, ebamäärasust ja loosunglikkust. Lisaks konkreetsetele vastustele hinnati erakonna vastuste omavahelist kooskõla ning rõhuasetuste elulisust.
Üldkokkuvõttes moodustus järgmine pingerida.
- Erakond Isamaa
- Eesti 200
- Reformierakond
- Sotsiaaldemokraatlik Erakond
- Keskerakond/EKRE/Rohelised (võrdne tulemus)
- Parempoolsed
Järgnevalt on toodud erakondadele saadetud kaheksa küsimust, erakondade vastused ning antud hinnete keskmine. Erakonnad on toodud küsimustikule vastuste saatmise järjekorras.
I küsimus. Teie erakonna programmis on haridus tähtsal kohal. Kui hakkate pidama koalitsiooniläbirääkimisi, siis millised on need kolm konkreetset suurt otsust, mida hariduse vallas koalitsioonilepingusse nõuate?
Rohelised: Koolide regionaalne olemasolu; üks tasuta huviring; kõrghariduse rahastuse kasv.
Keskmine hinne: 2
Eesti 200: Igal aastal lisaks 250 miljonit eurot õpetajate palgatõusuks; ühtse Eesti kooli reform; alates 2024. aastast osas piirkondades eesti keeles õpetamise ja reaalainete õpetamise eest palk 3000 eurot.
Keskmine hinne: 5
EKRE: Õpetajate palgatõus ja palga indekseerimine; õpetajatele ja koolidele suurema autoriteedi ja õiguste andmine; praegusel kujul kaasava hariduse muutmine.
Keskmine hinne: 3-
Reformierakond: Õpetaja palk peab tõusma vähemalt 120%-ni keskmisest palgast; diferentseerimise fond peab tõusma 25%-ni; koolijuhtide palk peab olema vähemalt kahekordne õpetajate palk.
Keskmine hinne: 4+
Keskerakond: Õpetajate keskmine palk 3000 euroni; igale lapsele tasuta lasteaiakoht; vene emakeelega õpilastele osaliselt vene- või kakskeelne õpe koos süvendatud eesti keele õppega.
Keskmine hinne: 3+
Isamaa: Õpetaja palga alammäära tõstmine 125%-ni keskmisest palgast; ümberkorraldused koolide palgapoliitikas, et koolijuht saaks lihtsamini diferentseerida õpetajate koormust ning õpetajal oleks võimalik ise rohkem mõjutada oma tasu suurust; kõrghariduse piisav rahastamine, sh üliõpilaste õppetoetuste ja -stipendiumide veenvamaks muutmine.
Keskmine hinne: 5-
Parempoolsed: Õpetajate palga osakaalu tõus hariduskuludes, tänaselt alla 60% tõsta koolivõrgu ja -korralduse muutmise kaudu ligi 70%-ni; kõrgharidusreform, eraraha sissetoomine, dubleerimise ja ülikoolide konkurentsi vähendamine; põhiharidusjärgse kutseõppe õppijate arvu kasvatamine.
Keskmine hinne: 2
SDE: Õpetajate alampalga tõus 130%-ni eelmise aasta Eesti keskmisest; kõrghariduse rahastamise reform (sh õppetoetused ja õppejõudude palgakasv); tasuta lasteaed üle Eesti kõigile lastele.
Keskmine hinne: 4
II küsimus. Kus on hariduse teemal teie erakonna punane joon: kui olete järgmises valitsuses, mis on see üks konkreetne suur asi, mis kindlasti peab saama hariduse vallas koalitsiooni poolt otsustatud, vastasel korral astute teie valitsusest välja?
Rohelised: Tasuta ülikooliõppe säilimine.
Keskmine hinne: 2+
Eesti 200: Õpetajate palgatõus ja koolitustellimuse suurendamine.
Keskmine hinne: 4
EKRE: Vene õppekeelega koolide üleminek eestikeelsele õppele.
Keskmine hinne: 3+
Reformierakond: Õpetajate palga tõus.
Keskmine hinne: 4-
Keskerakond: Tasuta üld- ja kõrghariduse säilimine.
Keskmine hinne: 2
Isamaa: Õpetajate palgatõus ning üleminek täielikult eestikeelsele õppele lasteaedades ja koolides.
Keskmine hinne: 4
Parempoolsed: (Välja toodud punane joon: tasakaalus riigieelarve kui prioriteet.)
Keskmine hinne: 1
SDE: Õpetajate palga hoogne tõus ja lasteaiaõpetajate palga tõus.
Keskmine hinne: 4-
III küsimus. Teie erakonna juhtivad liikmed on väljendanud seisukohta, et õpetajate palk peab tõusma. Kui hakkate pidama koalitsiooniläbirääkimisi, milline peab olema koalitsioonilepingus fikseeritud õpetajate miinimumpalga tõus alates 01.01.2024 (praegu on alampalk 1749 eurot), et teie erakond oleks nõus koalitsioonilepingule alla kirjutama?
Rohelised: Palk peab tõusma aastas vähemalt 5% rohkem kui inflatsioon.
Keskmine hinne: 3
Eesti 200: Mitte alla Eesti keskmise, ideaalis 120% keskmisest, lisaks palgafondi suurendamine selleks, et heale õpetajale saab maksta 3000 eurot palka.
Keskmine hinne: 4-
EKRE: Vähemalt 10% palgatõusu ja edaspidi õpetajate töötasu iga-aastane indekseerimine.
Keskmine hinne: 4-
Reformierakond: 2100 eurot ehk 20% tõusu.
Keskmine hinne: 4+
Keskerakond: Õpetajate alampalk peab moodustama 120% Eesti keskmisest palgast ning õpetajate keskmine palk peab jõudma järgmise parlamendi koosseisu ajal 3000 euroni.
Keskmine hinne: 4+
Isamaa: 125% Eesti keskmisest palgast.
Keskmine hinne: 4+
Parempoolsed: – (Vastus keerles õpetajate palga diferentseerimisvabaduse ümber.)
Keskmine hinne: 2-
SDE: Minimaalne vajadus on jõuda 01.01.2024 õpetaja alampalgaga Eesti keskmiseni ning seejärel seda taset hoida. Eesmärk: enam-vähem 120 protsenti jooksva aasta keskmisest palgast.
Keskmine hinne: 4+
IV küsimus. Üle 90% Eesti õpetajatest on tundnud tööl läbipõlemist. Põhjuseks on ülekoormus. Mida konkreetselt kavatsete muuta, et õpetajate ülekoormuse probleem lahendada?
Rohelised: Vähendame kohustuslikku õppekoormust.
Keskmine hinne: 3-
Eesti 200: Haridustöötajate karjäärimudeli väljatöötamine koos konkreetse koormusarvestuse ja palgamudeliga.
Keskmine hinne: 3
EKRE: Kaasava hariduse kontseptsiooni muutmine, bürokraatia ja lisakohustuste vähendamine.
Keskmine hinne: 3+
Reformierakond: Õppiva organisatsioonikultuuri kujundamine, muutused õppekorralduses, õpetajate koostöö soodustamine.
Keskmine hinne: 3+
Keskerakond: Piisaval hulgal õpetajaid ja tugispetsialiste, vähendada õpetajate halduskoormust ja bürokraatiat.
Keskmine hinne: 3
Isamaa: Õpetajate karjäärimudeli taasloomine, kvalifikatsiooni tõusu sidumine palgatõusuga, ka eriülesannete ja enesetäienduse arvestamine tööaja sisse, tugi erivajadustega õpilastega tehtavale tööle, tasustatud enesetäiendusperiood.
Keskmine hinne: 4
Parempoolsed: Tõsta koolijuhtide rolli ja palka, õppekavas vähem oluliste ainete osakaalu vähendada, koolide iseotsustusõigust suurendada.
Keskmine hinne: 2+
SDE: Palkade diferentseerimiseks ette nähtud vahendite suurendamine 25 protsendini (praegu 17), klasside suuruse regulatsiooni karmistamine (klasside ülerahvastuse probleem), alustava õpetaja toetamise süsteem, erivajadustega laste tugisüsteem.
Keskmine hinne: 4
V küsimus. Eesti haridus vajab lisaraha. Mis on teie erakonna jaoks kolm kõige pakilisemat või tähtsamat tegevust hariduses, kuhu tuleb lisaraha suunata?
Rohelised: Väiksemad maakoolid peavad säilima, igale lapsele ja noorele võimalus tasuta osaleda vähemalt ühe huvikooli või -ringi tegevuses, kõrghariduse rahastuse suurendamine 15% aastas.
Keskmine hinne: 3
Eesti 200: Õpetajate miinimumpalga tõus ja heade õpetajate miinimumist kõrgem palgatõus, kõrghariduse jätkusuutliku rahastuse tagamine, ühtse eestikeelse kooli reformi elluviimine.
Keskmine hinne: 5
EKRE: Vene õppekeelega koolide eestikeelsele õppele üleminek, õpetajate palgatõus õpetajakutse maine tõstmiseks, õpetajate järelkasvu tagamine.
Keskmine hinne: 4
Reformierakond: Õpetajate palk (sh diferentseerimisfond), koolijuhtimise komponendi suurendamine, ülikoolide haridusvaldkonna lisarahastamine.
Keskmine hinne: 4+
Keskerakond: Õpetajate keskmise palga tõstmine 3000 euroni lähiaastatel, tasuta kõrghariduse säilitamine ja arendamine, igale lapsele tasuta lasteaiakoha tagamine.
Keskmine hinne: 4+
Isamaa: Õpetaja palga alammäära tõstmine 125%-ni Eesti keskmisest palgast, alushariduse ja huvihariduse õpetajate palga tõstmine, kõrghariduse täiendav rahastamine (sh õpetajakoolituse mahu tõus).
Keskmine hinne: 5
Parempoolsed: Õpetajate palga osakaal hariduskuludest 2027. aastaks tõsta 65‒70%-ni, kõrgharidusse tuleb tagasi lubada eraraha, riigi jaoks oluliste erialade (sealhulgas õpetajad ja tugispetsialistid) õppurite jaoks motiveerivad toetussüsteemid.
Keskmine hinne: 2
SDE: Kõrghariduse rahastuse tõus 1,5 protsendini SKP-st, üleminek eestikeelsele õppele, kooli, kutsekooli ja lasteaiaõpetaja palkade ennaktempos tõstmine.
Keskmine hinne: 4
VI küsimus. Kui palju iga-aastast püsivat lisarahastust iga nimetatud tegevus teie erakonna hinnangul vajab. Nimetage konkreetne summa?
Rohelised: 50 miljonit (maakoolid), 50 miljonit (huviringid), 36 miljonit (kõrgharidus).
Keskmine hinne: 4-
Eesti 200: Kolm kokku 250 miljonit.
Keskmine hinne: 4+
EKRE: Kokku 150 miljonit õpetajate palkade konkurentsivõime tagamiseks.
Keskmine hinne: 3
Reformierakond: Ca 100 miljonit (õpetajate palk), ca 15 miljonit (juhtimiskomponent), ca 9 miljonit (ülikoolidele lisaks).
Keskmine hinne: 4+
Keskerakond: – (Üldine vastus haridusvaldkonna lisarahastamise kohta.)
Keskmine hinne: 2
Isamaa: 200 miljonit eurot (õpetajate palk), 40 miljonit eurot (alus- ja huvihariduse palgad), 50 miljonit eurot (kõrgharidus).
Keskmine hinne: 5
Parempoolsed: – (Vastus keerles kulude optimeerimise ümber.)
Keskmine hinne: 2
SDE: Kokku 500 miljonit, enamik õpetajate palkadeks.
Keskmine hinne: 3
VII küsimus. Nagu teie erakond vastutustundlike ja riigimehelike kodanike ühendusena kahtlemata nõustub, oleks demagoogiline rääkida, et hariduse vajalik lisaraha tuleb üldisest majanduskasvust vms. Seega, palun tooge välja konkreetsed otsused, mida teie erakond võimul olles teeb, et eelmises vastuses toodud summad hariduse jaoks leida. Näiteks kust konkreetselt võtate raha ära? Või kuidas toote raha riigieelarvesse juurde?
Rohelised: Progressiivne tulumaks keskmist palka mitu korda ületava tulu korral, suurte dividenditulude tunduvalt kõrgem maksustamine, riikliku infrastruktuuri ehitamise kulude kärpimine (sh Rail Baltic).
Keskmine hinne: 3-
Eesti 200: Lõpetame tasuta maakondliku ühistranspordi subsideerimise sellisel kujul, viime läbi riigireformi, kus digitaliseerides menetlustoiminguid hoiame pikas plaanis raha kokku hinnanguliselt 300 miljonit aastas, lühikeses plaanis emiteerime Eesti hariduse võlakirju.
Keskmine hinne: 4
EKRE: Vähendame bürokraatiat ja riigiametnike arvu, kaalume laenu võtmist.
Keskmine hinne: 3
Reformierakond: Olemasoleva raha efektiivsem kasutamine, sh koolivõrgu korrastamine, et väärtustada rohkem õpetaja tööd; rohkem inimestesse, vähem betooni.
Keskmine hinne: 3-
Keskerakond: Riigieelarve laiapõhjaline revideerimine, Eestis tegutsevate suurkorporatsioonide maksustamine siin teenitud tulult.
Keskmine hinne: 3-
Isamaa: Haridusse ja teadusse investeeringute tegemine riigi võlakoormuse suurendamise arvel (iga haridusse investeeritud euro toob end mitmekordselt tagasi).
Keskmine hinne: 4
Parempoolsed: Kõrghariduses 10‒20% omaosaluse rakendamine.
Keskmine hinne: 2
SDE: Majandusprognoosi kohaselt suurenevad lähiaastate eelarvetulud ligi 2 miljardi euro võrra, haridus peaks olema prioriteediks; oleme valmis ka maksupoliitilisi otsuseid tegema.
Keskmine hinne: 3+
VIII küsimus. Kujutagem ette, et teie erakonna liige on uues valitsuses haridus- ja teadusminister, aga koalitsioon tervikuna kahjuks ei väärtusta haridust niivõrd, nagu teie erakond. Palun tooge välja kolm konkreetset otsust, mida minister peaks tegema, et haridusvaldkonnas olemasolevat raha tõhusamalt kasutada. Kust ja kuidas saaks kokku hoida? Kuhu tuleks raha suunata ja mille asemel?
Rohelised: – (Vastus keerles lisaraha ümber.)
Keskmine hinne: 2
Eesti 200: Uute koolimajade kiirem väljaehitamine, administratiivse koormuse vähendamine.
Keskmine hinne: 3
EKRE: Oleme korduvalt vastanud eelmistes vastustes.
Keskmine hinne: 2
Reformierakond: Betooni vähem ja sisusse rohkem.
Keskmine hinne: 3
Keskerakond: – (Vastus keerles hariduse väärtustamise ümber.)
Keskmine hinne: 2
Isamaa: Haridusvaldkonda minev riigi raha on juba praegu võimalikult tõhusalt rakendatud.
Keskmine hinne: 3
Parempoolsed: Haridustöötaja palk on prioriteet ja seda tuleb eelistada majanduskuludele ja õppetööga otseselt mitteseotud tegevuste rahastamisele.
Keskmine hinne: 2
SDE: – (vastus keerles lisaraha olulisuse ümber)
Keskmine hinne: 2
KOLLEEGID!
1) HARIDUS on liialt lai mõiste, et seda mõne küsimusega mõtestada ja lahendusi leida. Oleks tulnud piirduda üldhariduskooliga, mis paneb ju ALUSE kõigele muule …
2) Kui püüame EESTI KOOLI probleeme lahendada vaid RAHAGA, siis ajame kooli täiesti rappa. Miks käib alla Saksa kool kus õpetaja palk väga kõrge? Toogem tagasi PEDAGOOGIKA laste-alaealistega tegelemisse! Ja tõsiteadus DIDAKTIKASSE!
3) Alati tuleb küsida – kes on HINDAJAD? Mõtlev inimene leiab kohe (kui vaadata hindeid), et kooli allakõik on jõudnud HINDAJATENI…