Ettevõtlikest kõige ettevõtlikumad pälvisid tunnustuse

Ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi „Edu ja tegu“ tunnustuskonkursi võitjatel tuli kaamerate ees auhinda vastu võttes rääkida sellestki, mis on nende arvates ettevõtlusõppe võti. Mida pidas silmas aasta ettevõtliku õpetaja tiitli pälvinud Urmas Persidski, vastates: „Kolm M-i“? Ja mida arvasid ettevõtlusõppest ja ettevõtlikkusest teised laureaadid?

Kolmandat aastat kuulutati haridus- ja noorteameti ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi „Edu ja tegu“ tunnustuskonkursi parimad välja virtuaalkonverentsil. Laureaadid olid kohal siiski päriselt ja rõõmsalt üllatunud oma võidu üle – ühtviisi tugevad olid ju kõik kandidaadid. Otse-eetris tuli kiire vastus anda ka küsimusele, mis on ettevõtlusõppe võti.

Aasta ettevõtlik õpetaja Urmas Persidski (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium ja Tartu Annelinna Gümnaasium) lõi konverentsi juhid Hannes Hermaküla ja Erika Veide pahviks, öeldes: „Kolm M-i!“ Persidski selgitas, et mõtles nende all mõistmist, motivatsiooni ja meeskonnatööd. 

„Kõige raskem oli algul arusaam sellest, et ettevõtlusõpe on tähtis,“ rääkis Persidski. „Koolid on ju pikka aega olnud suunatud õpilaste riigieksamiteks ettevalmistamisele ja need ained on prioriteedid. Aga kuskile peab ettevõtlusõpe mahtuma, midagi peab vähemaks võtma. Nüüd on koolid ettevõtlusõppe tähtsusest üha enam aru saanud. Petersoni ja Annelinna gümnaasium on läinud seda teed, et ettevõtlusõpe on põhjalik. Kui õpilane tahab, saab ta gümnaasiumis õppida erinevaid aineid, mis seotud ettevõtlusõppega. Majandusmooduli valinud on motiveeritud ja see huvitab neid. Meeskonnatöö läheb järjest paremaks − õpilaste ja õpetajate vahel, õpetajate endi vahel, tihe koostöö on Junior Achievementi, Tartu Ärinõuandla, paljude organisatsioonidega.“

Urmas Persidski on Petersoni gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, läbinud TÜ-s majandusõpetajate koolituse. Enda sõnul juhuslikult sellele teele sattunud. Et majandusõpetajat vajas kõrvalmajas asuv Annelinna gümnaasium, sattus Persidski ka vene noori õpetama.

Petersoni gümnaasiumi majandusmoodulis on kursused jaotatud kolme aasta peale, Annelinna gümnaasiumis on 10. klassis kolm kursust. 

Parimaks ettevõtlus- ja karjääriõppe mentoriks valitud Rudolf-Gustav Hanni (OÜ Pagerr asutaja ja tegevjuht) tegi 8. klassis miniõpilasfirma ja hakkas välja andma Tegude Kalendrit, praeguseks on sellest välja kasvanud kirjastus SEIK. Ajujahi võitja, oma tegemiste kõrvalt koolitab õpilasfirmasid ning annab neile nõu. 

„Soovitan sihtida tähtedesse, sest siis saab vähemalt Kuule pihta,“ lausub Hanni ja nimetab end pigem freementor’iks, sest ei seo end konkreetse õpilasfirmaga, vaid tuleb appi, kui kellelgi on tore idee ja ta tunneb, et sellel on potentsiaali. „Suudan anda neile midagi, mille abil nad saavad jõuda punktist A punkti B või veel kaugemale.“

Hanniga on puutunud kokku siiski enamik õpilasfirmade programmis osalejaid, sest ta on andnud veebis turunduskursust, õpetanud e-poe loomist, olnud õpilasfirmade laatadel ja võistlustel žüriis ja avaldanud oma kriitilisi mõtteid, mida tema teeks teisiti. 

„Õpilastele võib olla raske kriitikat vastu võtta, aga olen otse ja ausalt öelnud, mida asjadest arvan. Kriitiline mentor,“ sõnab Hanni.

Oma ettevõtlusõppe kogemusele tagasi vaadates ütleb ta, et sai sellest kätte kogemused, kuidas enda peas välja mõeldud plaan ellu rakendada ja väikestele sammudele lahendused leida. Mida rohkem katsetad, läbi kukud ja uuesti proovid, seda paremini oskad hiljem vigu vältida. 

Mis valdkonnas Hanni praegu õpilasfirma teeks?

„Hästi põnev on ChatGBT, tarkvaralahendus, mis kirjutab ise tekste. Mõtleksin välja, millises valdkonnas oleks inimestel sellest kõige rohkem kasu,“ vastab Hanni.

Programmi „Edu ja tegu“ aasta tegija Kersti Loor juhib juba 14 aastat Junior Achievement Eestit, mis arendab ettevõtlusõpet ja õpilasfirmasid. 

Organisatsiooniga seotud on ta 1998. aastast, mil töötas EBS-i turundusvaldkonnas.

Loor koolitab nii õpilasi kui ka õpetajaid, viib läbi töötube ja ettevõtlusmänge koolides, aitab mentorina Gruusias ja Aserbaidžaanis ettevõtlusharidust arendada. 

„Oleme Gruusia organisatsiooni juba 2014. aastast mitmesuguste projektide kaudu toetanud, jaganud oma materjale, teinud õpilasfirma programmi koolitusi õpetajaile,“ rääkis Loor. „Nad on väga jõudsalt edasi arenenud, õpilased said juba Euroopa võistlustel eripreemiaid.“

Sel õppeaastal on Eestis 500 õpilasfirmat, eelmisel aastal täitus 5000 firma piir. Tempo üha kiireneb, igal aastal lisandub vähemalt 500 õpilasfirmat.

Õpilasfirmasid hakati looma 1992. aastal, mil katsetas kaks esimest firmat, osales kogu klass, tegutseti kaks-kolm kuud. Programm on muutunud ja praegu on ühes õpilasfirmas 3–5 inimest.

„Ettevõtlus- ja majandusõpe peaks olema kooliõppe loomulik osa,“ sõnab Loor. „Kõigi õpilasteni peaks jõudma võimalus ettevõtlusõppest osa saada, et nad saaksid aru, kuidas majandus toimib. See annab ühe valikuvariandi elus juurde. Ega enam olegi palju koole, kus ettevõtlusõpet pole. Meie programme kasutab igal aastal 220–250 kooli, lisaks koolid, kus on majandusõpe. Enamiku koolide õpetajaid on „Edu ja tegu“ programm koolitanud. Aga eri põhjustel ei jää õpe kooli püsima – näiteks on kooli toetus väike, õpetaja vahetub.“

Junior Achievement Eesti koolitab ka Ukraina õpetajaid. Plaan oli mullu veebruaris Ukrainas alustada, aga sõja tõttu on koolitusi korraldatud veebis ja juba tegutsevadki esimesed eestlaste koolitatud õpetajad ja õpilasfirmad, ettevõtlusõpe on õppekavas.

Parima ettevõtlus- ja karjääriõppe edendaja tiitli sai Eesti Karjäärinõustajate Ühing, mis on olnud läbi aegade aktiivne karjäärivaldkonna arendaja. Viimastel aastatel on suurema hoo sisse saanud just 32 liikmest koosnev karjääriõppe töörühm Merit Luige eestvedamisel. Panustatud on nii valdkonna poliitikate kujundamisse kui ka praktiliste materjalide loomisse.

„On väga suur au, et väikese MTÜ tegevust on märgatud,“ lausus karjäärinõustajate ühingu juhatuse liige Tuuli Mekk. Ühing on olnud õpetajatele toeks alates aastast 2019, mil koolinoorte karjääriteenus viidi Rajaleidja alt Töötukassa alla.

„Koolides on karjääriõpe pandud enamasti lõpuklassi õpetajate õlule,“ märkis Mekk. „Õpetajad ei suuda oma rohkete kohustuste kõrvalt kõike teha – analüüsida, leida kontakte õppekäikudeks. Tulemus sõltub sellest, kas õpetaja on teemast nakatunud või võtab karjääriõpet kui kohustust. Kindlasti annab asja paremaks teha. Tahame pakkuda tuge. Ideaal on, et igas koolis tegeleb karjääriõppega eraldi inimene.“

Aasta ettevõtliku õppuri tiitel läks Tallinna 21. Kooli õpilasfirma Drycycletegijatele (Rasmus Riim, Henry Kask, Chris-Rico Lang).Tootmisülejääkidest keskkonnasõbralikke sadulakatteid ja väikseid jalgrattakotte loonud õpilasfirma oli möödunud aastal üheksal tuntud ja suurel võistlusel finalist ning kahel võitja. Noored on ise juba õpilasfirmade mentorid ja nõustajad ning loonud oma osaühingu.

„Praegu me selle teemaga enam ei tegele, aga pisik on sees. Lõpetame kooli, õpime ülikoolis, kogume teadmisi, et järgmistes projektides veel paremini ja suuremalt tegutseda,“ lausus Rasmus Riim.

„Ettevõtlusõpe julgustas meid alustama uusi asju, näitas, millised on esimesed sammud ja kuidas edasi minna. Õpilasfirma tegemine annab mingi arusaama, mis on äri ja selle etapid nii väikestel kui natuke suurematel ettevõtmistel. Saab ettekujutuse tootearendusest, funktsioneeriva meeskonna loomisest ja paljust muust.“

Abiturientidest noormeestel on plaanid tehtud: Riim läheb välismaale majandust ja äri õppima. 

„Olen vahetusõpilasena välismaal olnud. Õpilasfirma tegemisest sain veel tõuke,“ lausus ta. Lang ütles, et nautis õpilasfirmat tehes protsessi, inimestega tööd ja soovib minna välismaale rahvusvahelisi suhteid õppima. Kask sihib IT-valdkonda.

„Ettevõtlikkus on oluline igal ajal ning ettevõtlusteadmised tulevad kasuks igale noorele,“ rääkis auhindade üleandmisel haridus- ja noorteameti peadirektor Jaak Raie. „Oluline on toetada noorte karjäärivalikuid võimalikult varases eas ning koostöös ettevõtjate, mentorite ja praktikutega avastada noortes potentsiaali ja tutvustada neile erinevaid võimalusi eneseteostuse läbi lisandväärtuse loomiseks.“ 

„Edu ja tegu“ tunnustuskonkursi parimad

• Aasta ettevõtlik õpetaja − Urmas Persidski (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium ja Tartu Annelinna Gümnaasium).
• Ettevõtlus- ja karjääriõppe edendaja − Eesti Karjäärinõustajate Ühing.
• Ettevõtlus- ja karjääriõppe mentor − Rudolf-Gustav Hanni, OÜ Pagerr asutaja ja tegevjuht, kirjastuse SEIK asutaja
• „Edu ja tegu“ aasta tegija − JA Eesti tegevjuht Kersti Loor.
• Aasta ettevõtlik õppur − Rasmus Riim, Henry Kask ja Chris-Rico Lang, õpilasfirma Drycycle, Tallinna 21. Kool.
• Žürii märkis ära ka Viljandi Kutseõppekeskuse, Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi täienduskoolituse programmijuhi Signe Reppo, kognitiiv- ja koolipsühholoogia lektori Triin Liini ning SEB panga kui aasta ettevõtlus- ja karjääriõppe edendajad. 
• Aasta ettevõtliku õppuri kategoorias märgiti ära Viljandi Kutseõppekeskuse õpilasfirma Jõuluehted liikmed Markus Riigor, Martin Jaakson ja Karl Kask. „Edu ja tegu“ programmi aasta tegija 2022 silmapaistva nominendi tänukirja said Euroguidance’i programmi juht Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuris Margit Rammo ning „Edu ja tegu“ programmi tiimijuht Tartu Ülikoolis
  Lilian Ariva. 

Ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi „Edu ja tegu“ raames tunnustatakse juba kuuendat korda ettevõtlikke ning ettevõtlus- ja karjääriõpet edendavaid inimesi ja meeskondi.

Võitjatele on auhinnaks pääsmed Pärnu juhtimiskonverentsile, aasta ettevõtlikud õppurid said auhinnaks pääsmed sTARTUp Day ärifestivalile.

Ettevõtlus- ja majandusõpetaja Urmas Persidski tund kaubavahetuse teemadel

Videote autorid on KJPG õpilased

Ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond.