Haridus- ja noorteamet kutsub koole taas kandideerima aasta kooli tiitlile
Sel nädalal stardib haridus- ja noorteameti korraldatav aasta kooli konkurss, kuhu üldharidus- ja kutsekoolid saavad kandideerida kuni 23. aprillini.
Aasta kooli valitakse tänavu juba kuuendat korda ning võitja kuulutatakse välja 2. juunil „Terevisiooni“ otsesaates. Haridus- ja noorteameti aasta kooli projektijuhi Kadri Ratase sõnul on sel aastal konkursi fookuses koolide põnev õpikeskkond, mis toetab noorte arengut ja pakub mitmekülgseid võimalusi eneseteostuseks.
„Eelmisel aastal tutvusime aasta kooli konkursil loovust arendavate ja kokkuhoidvate kooliperedega. Aasta kooli 2022 tiitli saanud Läänemaa Ühisgümnaasiumi aktiivsed koolinoored ja inspireerivad õpetajad näitasid, kui lahe võib olla üks koolipere,“ rääkis Ratas.
2021. aastal pälvis aasta kooli tiitli Uulu Põhikool, 2020. aastal Võru Gümnaasium, 2019. aastal Viljandi Gümnaasium ning 2018. aastal Tallinna 32. Keskkool.
„Meie koolid on viimaste aastatega palju muutunud, tänapäeva koolikeskkond on mitmekülgne ja loominguline. Aasta kooli projektiga saavadki koolipered tuua esile oma kõige positiivsemad küljed, õpilased saavad näidata kogu Eestile oma toredaid õpetajaid ja põnevaid õppimisviise,“ tutvustas Ratas konkurssi.
Konkursil osalemiseks tuleb koolil saata haridus- ja noorteametile kooli tutvustav video, pildigalerii ja lühike iseloomustus. Videoid saab kuni 23. aprillini üles laadida veebilehele konkursiveeb.edu.ee. Täpsed tingimused konkursil osalemiseks leiab haridus- ja noorteameti kodulehelt harno.ee/aastakool.
Aasta kool 2023 selgub žürii hinnete ja rahvahääletuse tulemusena.
Aasta kooli žüriisse kuuluvad sel aastal Ats Mattias Tamm õpilasesinduste liidust, Maris Raimets haridus- ja teadusministeeriumist, Kätlin Valge haridus- ja noorteametist, Laura Kõrvits ERR-ist ning Arija Helmvee ehk tiktokker Roosabanaanike.
Aasta kooli valimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.
KOLLEEGID!
Klikkides artiklist edasi HARNO õpetaja KOMPETENTSIMUDELILE, jõudsin lausa absurdi… Kes küll koostab taolisi “mudeleid”? Need inimesed ei tunne absoluutselt õpetajatööd, rääkimata lähtumisest arengupsühholoogiast ja didaktikast kognitiivse psühholoogiaga.
Sellise ilukõne saatel peabki Eesti kool ALLA KÄIMA… Kes peataks meil selle jabura protsessi?