Haridus- ja teadusminister kohtus riiklike õppekavade ajakohastamise töörühmade juhtidega
Sel nädalal jõudis valitsuse lauale ajakohastatud õppekavade määruste eelnõu.
Tõnis Lukas kohtus teisipäeval riiklike õppekavade ajakohastamise ainevaldkondade töörühmade juhtidega, et enne õppekavade määruse valitsusele kinnitamiseks saatmist ühiselt olulised muudatused üle vaadata.
Minister tänas kõiki töörühmade juhte ja liikmeid tehtud töö eest: „Aastate jooksul on väga paljud inimesed õppekavade arendamisse oma aega ja teadmisi andnud. Oleme jõudnud ühe olulise etappi lõppu, et alustada kohe uut – ajakohastatud õppekavade rakendamist – ning sellega peame hoogsalt pihta hakkama, sealhulgas töötama välja kõigi ainete üksikasjalise õppesisu, mis õpetajat tema töös toetaks.
Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees / Scanpix
Ajakohastatud õppekavad pakuvad ühelt poolt õpetajatele küll rohkem vabadust, kuid teisalt tuleb tajuda ka sellega kaasnevat vastutust.
Koolides valmistatakse õpilasi ette nii oleviku mõistmiseks kui ka tulevikuks ning seetõttu on tähtis, et õppesisu arvestaks nii kujunenud kultuuritraditsioonidega kui käiks ka ajaga kaasas.
Ainult kitsas ainealaste teadmiste omandamine ei ole praegusel ajal enam piisav – tähtis on tabada tervikut, nähes seoseid ja sidudes teadmisi igapäevaeluga. Muuhulgas arvestab uuendatud õppekava ka õpilaste ja koolide vajadust kõikjal eestikeelsele õppele üle minna.“
Riiklikke õppekavasid hakati ajakohastama 2017. aastal, mil valdkondlikud ekspertrühmad alustasid põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava kõikide ainevaldkondade pädevuste ja õpitulemuste nüüdisajastamisega. Vahepealsed koroona-aastad ja sõda Ukrainas viis ministeeriumi fookuse ajutiselt kriisiteemadele, kuid nüüd on muudatuste pakett valmis.
Eestis kinnitatakse õppekavad valitsuse tasandi määrustega, mis tähendab, et muudatuste heakskiitmiseks peab valitsuses valitsema üksmeel. Viimane suuremahuline muudatus õpitulemustes ja õppesisus tehti põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades 2014. aastal.
Eelmise aasta lõpus saatis ministeerium õppekavade muudatuste paketi ametlikule kooskõlastusringile oma koostööpartneritele, kelleks on haridustöötajate ühendused ja ülikoolid. Jaanuari jooksul laekus partneritelt ka hulgaliselt tagasisidet. Peamine murekoht oli õppesisu väljajätmine ainevaldkonna kavadest ning vaid õpitulemuste kirjeldamine. Seni on soovituslik õppesisu olnud ainevaldkonna kavade osa.
Õppesisu on määruse eelnõust välja jäetud eesmärgiga pakkuda koolidele ja õpetajatele senisest suuremat valikuvabadust kujundada konkreetseid õppijaid ja kooli võimalusi arvestades sobivad õpiteed. Soovituslikku õppesisu on kavas kirjeldada õpetajatele loodavates soovituslikes juhendmaterjalides, mille loomiseks kutsutakse kokku aineekspertidest koosnevad töörühmad.
Kui valitsus ajakohastatud õppekavad kinnitab, tuleb neid rakendama asuda hiljemalt 2024. aasta sügisest kõigi kooliastmete esimestes klassides (1., 4., 7. ja 10. klassis). Seega minnakse uutele õppekavadele üle järk-järgult.
Eesti keele kui teise keele ainekavade rakendamise ning B-võõrkeele valiku pakkumise kohustus tekib juba 2023. aasta sügisel kogu põhikoolis. Samal aastal gümnaasiumisse astujatele on kohustuslik ka riigikaitseõpetus.
Haridus- ja teadusministeerium korraldab pärast õppekavade kinnitamist koolidele infopäeva muudatuste ja edasise tegevuskava tutvustamiseks. Esialgse kava kohaselt toimub infopäev veebruarikuisel koolivaheajal, et võimalikult paljudel õpetajatel oleks võimalik osaleda. Infopäeva salvestust saab hiljem järele vaadata.
Ainevaldkondade töörühmade juhtide ja liikmete kommentaarid
Kristi Laanemäe, kunstide valdkonna juht:
„Uued kunstide õppekavad käivad toimunud arengutega sama jalga. Tervikliku loome- või uurimisprotsessi mudeli viimine kunstipädevusse ja kunsti õpitulemustesse on üks olulisematest muudatustest.
Ajakohastatud kunsti ja muusika õppekavad on koolis paremini rakendatavad tänu täpsustatud ja varasemast põhjalikumalt kirjeldatud õpitulemustele. Õpitulemuste selgem gradatsioon võimaldab õpilasel ja õpetajal õpieesmärke paremini mõista ning tulemusi hinnata.“
Andrus Org, keele ja kirjanduse valdkonna juht:
„Keele ja kirjanduse ajakohastatud valdkonnakava koos ainekavadega on süsteemsem ja sidusam, lähtutakse kindlatest valdkonnapädevustest (nn vaiadest) ja jõutakse konkreetsete õpitulemusteni. Ainekirjeldused on reljeefsemalt sõnastatud, aineõpetuse kontseptsioon ja prioriteedid on neis selgemalt esile toodud (nt eesti kirjandus ja tüvitekstid).
Jätkuvalt rõhutakse nii keele- kui ka kirjandusõppes tekstikesksele aineõpetusele, mitmesugustele lugemis- ja tekstitoimingutele. Õpitulemused on esitatud variatiivsemalt kindlate võtmeoskustena (nt keeleõppes on selleks suuline ja kirjalik suhtlus, teksti vastuvõtt, tekstiloome ja keeleteadlikkus; kirjandusõpe panustab muu hulgas lugemisoskusele ning sõnakunstiteose analüüsi- ja mõistmisoskusele).
Ainekavad pakuvad koolile ja õpetajale vabadust ning mänguruumi aine vertikaalseks ülesehitamiseks, mida loodetavasti toetab elulähedasem ja õpilasi kaasavam õppesisu.“
Ülle Türk, võõrkeelte valdkonna juht:
„Võõrkeelte valdkonna ainekavades põhimõttelisi muudatusi ei ole. Lähtume endiselt Euroopa keeleõppe raamdokumendi põhimõtetest, et keelt õpitakse seda kasutades, mitte keelest rääkides. Olulisim ainekava sisulistest uuendustest on ilmselt vene keele osatähtsuse vähendamine, mis peaks andma inglise keele kõrval rohkem ruumi teiste Lääne-Euroopa keelte õppimisele ja õpetamisele.
Loodetavasti tulevad uuendatud õppekavadega koolidesse ka nende rakendamiseks vajalikud koolitused. Oluline on õpetajaid kaasata, et nad tunneksid, et ainekava on nende oma.“
Kersti Kivirüüt, sotsiaalainete valdkonna juht:
„Üks silmatorkavamaid muutusi on õppesisu õppekava üleviimine määrusest juhendmaterjalidesse. See võimaldab eeskätt sotsiaalainetes nii õppevara loojatel kui ka õpetajatel reageerida operatiivsemalt nii ühiskonnas aset leidvatele muutustele kui ka olulistele päevakajalistele teemadele.
Sotsiaalainete ainekavadest on enim muutusi ajaloo ainekavas – vähem on detailseid teemapõhiseid õpitulemusi ning kooliastmeid läbivalt on toodud sisse ajaloouurimuslike oskuste kirjeldused. Varem oli neid oskusi kirjeldatud ajaloo algõpetuse õpitulemustes ning õppe- ja kasvatuseesmärkides.“
Anne Ermast, Aive Skuin ja Kaie Mägimets, muusika töörühm:
„Vähendatud on aine sisu mahtu nii põhikoolis kui gümnaasiumis, et võtta piisavalt aega terviklike õppeühikute, mitmeid osaoskusi arendavate, õppijate jaoks tähenduslike tulemusteni viivate õppeülesannete jaoks. Põhikoolis on korrigeeritud ühislauluvara, ühismusitseerimiseks on täiendatud instrumentaariumi.
Gümnaasiumis on välja pakutud varasemast enam praktilist musitseerimist võimaldavaid uusi valikkursusi. Oluline on ühislaul ja muu loominguline eneseväljendus kui muusikalise suhtlemise keel õpilase vaimse, füüsilise ja emotsionaalse heaolu tasakaalustamise võimalusena.
Nii ainesiseselt kui ainete vahel tähenduslikke seoseid luues mõistetakse paremini ennast, oma tugevusi ja seotust lähema kogukonna, eesti ja kogu maailma kultuuriga.“
Liina Õmblus, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (PLRÕK) töörühma juht:
„Arvestades kiireid muutusi ühiskonnas, sealhulgas kaasava hariduse rakendumist, aga ka näiteks tehnoloogia ja digivaldkonna arengut, oli vaja PLRÕK-i tervikuna ajakohastada. Eesmärk oli luua terminoloogiliselt ja struktuuris ühtne lähenemine PRÕK-iga.
Kaasava hariduse kontseptsioon eeldab, et iga kool peab olema valmis PLRÕK-i rakendama. Seega on oluline, et PLRÕK oleks üheselt mõistetav ka eripedagoogilise ettevalmistuseta õpetajatele.
Jätkuvalt on oluline põhimõte, et PLRÕK on iseseisev, spetsiifiliste erisustega loogiline tervik, mis lähtub konkreetse sihtrühma arenguvajadustest.“
Ene Lind, tehnoloogia valdkonna juht:
„Tehnoloogia valdkonna ainekava kõige olulisemaks muudatuseks tuleb lugeda seda, et õpiväljundid on esitatud valdkondadevahelistena, kolmes aines – tehnoloogia, käsitöö ja kodundus – on ühised valdkonnapõhised õpiväljundid. Samuti on valdkonda kuuluvate õppeainete õpitulemused sõnastatud kõikidele üldistatud kujul, mitte ainekeskselt, nagu see on olnud seni kehtivates ainekavades.
Õpitulemusi võib saavutada eri valdkonna õppeaine osade ja teemade, tehnoloogiate, tööliikide käsitlemisel.“
Katrin Vaino, loodusvaldkonna juht:
„Loodusvaldkonna kava on püütud viia vastavusse nüüdisaegse õpikäsituse ning loodusteadusliku pädevuse määratlusega. Seejuures on rohkem tähelepanu pööratud uurimisoskuste kujundamisele (eelkõige põhikoolis), avatud ning interdistsiplinaarsete probleemide lahendamise oskuse kujundamisele ja nüüdisaegsele õpikäsitusele vastavate hindamisstrateegiate rakendamisele.
Võrreldes kehtiva õppekavaga on suurendatud õpitulemuste üldistusastet ning sellest tulenevalt vähendatud õpitulemuste arvu, andes koolile ja õpetajale vabamad käed õppeprotsessi korraldamiseks vastavalt õpilaste huvidele, võimetele ning kooli omapärale.“
Maret Pihu, kehalise kasvatuse valdkonna juht:
„Seni on kehalise kasvatuse tundides õpetatud lastele eeskätt eri spordialasid. Uus ainekava keskendub kehaliseks aktiivsuseks vajalike liikumisoskuste arendamisele, tervisele, kehaliste võimete ning motivatsiooni toetamisele, et õpilased oleksid valmis liikuma oma vabal ajal ja ka tulevikus.
Aineõpetajad ja koolid on kehalise kasvatuse ainekava uuendamise mõttega juba ilusasti kaasa läinud. Oleme õpetajatele pakkunud koolitusi, õppevideoid ja muud abimaterjali, samuti on kohe-kohe valmimas praktiline koduleht liikumisopetus.ee. Väga tore on näha, et ka paljud omavalitsused on õpetajate ja koolide pingutusele õla alla pannud.“
Silvia Pajus ja Kadri Saaremaa, matemaatika valdkonna töörühma esindajad:
„Matemaatika ainekava uuendamisel hoiti fookuses kahte olulist ideed matemaatilise mõtteviisi arendamisel, milleks on arenguuskumus ja probleemilahendusoskus. Näiteks on ainekava üldosas pööratud tähelepanu sellele, et klassiruumis oleks toetav keskkond, kus on lubatud eksida ning tunnustatakse ideede ja arvamuste paljususe eest.
Uuendusena on igasse kooliastmesse lisatud uus teemavaldkond „probleemide lahendamine“, mille õpitulemusi rakendab õpetaja teiste teemavaldkondade (näiteks arvutamine, geomeetria jt) õpetamisel. Lisaks on loodud ülevaatlik tabel kooliastme lõpuks taotletavate teadmiste, oskuste ja hoiakutega, et õpetajal tekiks ülevaade teadmiste arengust läbi kooliastmete.“
Väga palju häma ja laialivalguvat, ilustatud tühja juttu on meedias avaldatud riikliku õppekava kohta.
Tegelikkuses ei adu ei suur osa õpetajaid ega lapsevanemaid erisusi riikliku õppekava jutlustava, ilustava osa ja reaalselt koolis õpetatavate ainete rakenduskavade osas.
Kunagi, aastaid tagasi, kohtusime praeguse HM Lukasega, kus tegin talle ettepaneku, et igas Eesti kooli vastavas klassis oleks kasutusel
üks ja parim õpik, mis võetakse trükki konkursi alusel ja mille rakenduskava olekski selle õpiku tagakaanel olev sisukord!
Kahjuks annavad õpikuid välja jätkuvalt ärimehed, mitte HM, nende teemad ei kattu õpilaste elukohtade ja koolide vahetumisel.
Suurim rumalus ja aja raiskamine on see , kui iga õpetaja peab põlve otsas ise oma aine rakenduskava koostama!
Iseasi on kutsekoolid, kus on väga spetsiifilised ainevaldkonnad! Kuid põhikoolides ja riigigümnaasiumides peaksid need valdkonnad HM poolt ühtselt lahendatud olema!
Aituma, VALGUSTAJA!
Jääb veel kurvalt ja/või mürgiselt lisada, et meil Eestis on seoses “vabaduse mängimisega” kadunud ju ÜHTLUSKOOL, mille tõttu kaotavad just õpilased (ja muutub keerulisemaks ka õpetaja töö)…
Väikerahvana on me VAIMUJÕUD samuti pisike, seepärast viivad kooli taset alla ka nn konkureerivad õppematerjalid. Tasemel hindajaid ju niikuinii pole!