Julgen arvata, et pea iga alustava põhikooliõpetaja suurim hirm enne tööleasumist ei ole mitte see, kuidas oma ainet hästi õpetada, vaid hoopis see, kuidas saada hakkama klassitäie teismelistega. 

Kui mõelda, et 45-minutilisest koolitunnist kulub umbes viis minutit tunni sissejuhatamisele ning teine sama palju lõpetamisele, jääb õppetööks järele pisut üle poole tunni. See aeg tuleb tavaliselt jagada uue teema selgitamise, eelmise omandamise kontrollimise ning uute teadmiste omandamiseks ja kinnistamiseks mõeldud ülesannete ja harjutuste sooritamise vahel. Ideaalis võiks õpetaja jõuda märgata ka iga õppijat eraldi, neid individuaalselt juhendada ning ühtlasi toetada erivajadustega õpilasi. Ajakava on igal juhul kaunis pingeline.

Kui aga tunni ajast kulub märkimisväärne osa probleemselt käituvate õpilastega tegelemiseks ja jagelemiseks, raugeb lõpuks iga õpetaja jaks. Eriti keeruline on klassides, kuhu kroonilisi korrarikkujaid on kokku sattunud mitu ning kus nende omavaheline sünergia loob igaks tunniks õpetajale värskeid väljakutseid. Juhul kui õpetaja ei oska selliste pingeliste olukordadega sujuvalt toime tulla, kannatavad paraku ka need õppijad, kes tahaksid rahulikult töötada, selle asemel et tunnist tundi kestvat lõputut jauramist pealt kuulata. 

Tunnen päris mitut õpetajat, kes on lahkunud töölt just seetõttu, et „õpilased söövad närvid seest“.

Kuidas siis ennetada ja lahendada probleemsituatsioone koolitunnis, luua mõnus töömeeleolu ning jääda ise sealjuures terveks, rõõmsaks ja motiveerituks? Leidub õnnelikke õpetajaid, kes on juba maast madalast head suhtlejad, kaasajad, liidrid ja meeskonnatöö eestvedajad. Parafraseerides Oskar Lutsu: osadel on lihtsalt rohkem kuraasi kui mõnel teisel. 

Samas ei pea sündima meistersuhtlejaks, et olla hea õpetaja. Heaks õpetajaks õpitakse. Suhtlemisoskusi saab arendada ja harjutada, keeruliste olukordadega aitavad toime tulla teadmised, mis ühe või teise probleemi taga tegelikult peituda võib, ning omandatud teadmistele lisavad kaalu aastate jooksul praktika käigus saadud kogemused. 

Hea õpetaja uurib ja õpib, reflekteerib ja analüüsib, sõnastab probleeme ja küsimusi ning otsib nendele vastuseid. Nii kogu oma karjääri vältel. Ja mis peamine, armastab lapsi ja tahab töötada teismelistega.