Heaks õpetajaks õpitakse
Julgen arvata, et pea iga alustava põhikooliõpetaja suurim hirm enne tööleasumist ei ole mitte see, kuidas oma ainet hästi õpetada, vaid hoopis see, kuidas saada hakkama klassitäie teismelistega.
Kui mõelda, et 45-minutilisest koolitunnist kulub umbes viis minutit tunni sissejuhatamisele ning teine sama palju lõpetamisele, jääb õppetööks järele pisut üle poole tunni. See aeg tuleb tavaliselt jagada uue teema selgitamise, eelmise omandamise kontrollimise ning uute teadmiste omandamiseks ja kinnistamiseks mõeldud ülesannete ja harjutuste sooritamise vahel. Ideaalis võiks õpetaja jõuda märgata ka iga õppijat eraldi, neid individuaalselt juhendada ning ühtlasi toetada erivajadustega õpilasi. Ajakava on igal juhul kaunis pingeline.
Kui aga tunni ajast kulub märkimisväärne osa probleemselt käituvate õpilastega tegelemiseks ja jagelemiseks, raugeb lõpuks iga õpetaja jaks. Eriti keeruline on klassides, kuhu kroonilisi korrarikkujaid on kokku sattunud mitu ning kus nende omavaheline sünergia loob igaks tunniks õpetajale värskeid väljakutseid. Juhul kui õpetaja ei oska selliste pingeliste olukordadega sujuvalt toime tulla, kannatavad paraku ka need õppijad, kes tahaksid rahulikult töötada, selle asemel et tunnist tundi kestvat lõputut jauramist pealt kuulata.
Tunnen päris mitut õpetajat, kes on lahkunud töölt just seetõttu, et „õpilased söövad närvid seest“.
Kuidas siis ennetada ja lahendada probleemsituatsioone koolitunnis, luua mõnus töömeeleolu ning jääda ise sealjuures terveks, rõõmsaks ja motiveerituks? Leidub õnnelikke õpetajaid, kes on juba maast madalast head suhtlejad, kaasajad, liidrid ja meeskonnatöö eestvedajad. Parafraseerides Oskar Lutsu: osadel on lihtsalt rohkem kuraasi kui mõnel teisel.
Samas ei pea sündima meistersuhtlejaks, et olla hea õpetaja. Heaks õpetajaks õpitakse. Suhtlemisoskusi saab arendada ja harjutada, keeruliste olukordadega aitavad toime tulla teadmised, mis ühe või teise probleemi taga tegelikult peituda võib, ning omandatud teadmistele lisavad kaalu aastate jooksul praktika käigus saadud kogemused.
Hea õpetaja uurib ja õpib, reflekteerib ja analüüsib, sõnastab probleeme ja küsimusi ning otsib nendele vastuseid. Nii kogu oma karjääri vältel. Ja mis peamine, armastab lapsi ja tahab töötada teismelistega.
Lp. noor autor!
Me ei tea, kust on Teie teadmised õpetajatööks, kuid teksti järgi on nad teaduse- ja koolikauged -!?
Viis minutit kulutada tunni sissejuhatusele ja 5 lõpetamisele on kohutav aja raiskamine. Lugege raamatu “Carpe diem!” (EÜK, 2020) esimest lugu ja Te saate teada midagi sisulist.
Õpilaste KÄITUMINE TUNNIS on iseenesest väga vana probleem, kuid märgakem – tänaseks on see saanud täiesti UUED PÕHJUSED-möödud. Paljude laste kasvatamine kodudes on lõpetatud – LAPS ARENEGU ISE TÄIESTI VABALT, ÄRGE PAHANDAGE TEMAGA jne. Alustada tuleb kodudest. Sest hiljem pole enam TULEMUSI ja õpetajad lahkuvadki ÕIGUSEGA koolist. Lõpptulemus – õpilased teavad üha vähem (lollide maa)…
Töötavad pedagoogid teavad seda kogu maailmas, et viis minutit tunni alustamiseks on täiesti normaalne. Märgitakse puudujad, räägitakse olulistest asjadest, korratakse varem õpitut ja juhatatakse uus tema või tegevus sisse. Tunni lõpetamiseks kulub samuti aeg, et selgitata või anda kodutöö või teha kokkuvõte õpitud tunnist. Kurb on see,et ajahambasse kinnijäänud inimesed ikka veel usuvad, et maiparaadidel sirgelt ühes taktis marrsivad noored said parema hariduse kui praegu, kus nüüd on keskmes inimõigused kõikidele kodanikele. Enamus siiani õpetatud pedagoogilis-psühholoogilisi teooriaid on kirjutatud ajal, mil naistel ja lastel polnud õiguseid, puudusid kodumasinad, raha raamatute ostmiseks, ka televiisor, arvuti ja muud digivahendid, sh digitaalsed raamatud. Tänapäeval leiab õppimine aset igal pool, ka väljaspool kooliklassi või ülikooli auditooriumi. Inimestel pole ainult kognitiivsed oskused või teadmised, on olemas ka muid asju ning tegevusi.
Paraku näitab 38 maa õpetajate uuring, et kaasavas klassiruumis õpetajad enda hinnangul tõesti õpetavad tunnis vähem aega. Kui klassis on rohkem erivajadustega õppijaid, siis õpetamistempo langeb. See pole süüdistus, see on uuringust ilmnev fakt.
Sellel lingil on huvitav video selle uuringu kohta.
https://www.edweek.org/teaching-learning/does-inclusion-slow-down-general-education-classrooms/2017/11
Does Inclusion Slow Down General Education Classrooms?
Do Teachers Teach Less in Classrooms with Students with Special Needs -Trends and Predictors from International Data from American Institutes for Research on Vimeo.
Klounile -töötav õpetaja ei jõua tunnis puudujaid märkida ( ta leiab mõned muud võimalused selleks